29.11.2015

Kohtumine 28 EL [[LR]] juhi ja Türgi peaministri Davutoglu vahel möödus, nagu eelmise ühiskondlik-majandusliku formatsiooni ajal öeldi, soojas ja sõbralikus õhkkonnas. Tegelikult ka, kui asjad hästi lähevad, võib EL-Türgi suhe tõesti uue hingamise saada. Avaldus ja tegevuskava vormistati vaidlusteta, ehkki türklastele on vastukarva EL poolt sisse nõutud viide nende kohustustele “kõikide [[LR]]” suhtes – see hõlmab ka [[CY]]d, keda Türgi ei tunnusta. Ei välista, et teevad selle kohta ikkagi ka oma avalduse. Türgi peaminister ja [[CY]] president surusid samas kätt, seisid grupipildil kõrvuti ja kinnitasid kaunis pateetilises sõnastuses, et on pühendunud Küprose küsimuse lahendamisele. Saarelt kostab viimase aasta jooksul tõesti julgustavaid hääli, paraku mitte esimest korda. Unikaalne on lepe regulaarsete tippkohtumiste kohta kandidaatriigiga. Kunagi suure ehk 5. ehk meie laienemisringi eel toimusid tippkohtumised kõigi kandidaatriikidega, aga ainult ühega pole kunagi olnud. [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini kutsus Türgi välisministri kohe 14.12 [[FAC]]ile.

Avalduse ja tegevuskava muud sisu võib lühidalt kokku võtta nii, et Türgi lubab oma pinnal olevate süürlaste eest paremini hoolitseda ja saab selleks EL-ilt 2 aasta jooksul 3 miljardit eurot (selle üle, kuidas see summa kokku tuleb, hakkame veel omavahel piike murdma), tehakse tihedat koostööd illegaalse immigratsiooni vastu võitlemisel, [[COM]] koos Türgiga kiirendab viisaliberaliseerimise- ja liitumiskõnelusprotsesside analüütilist ja tehnilist poolt ja ehk tuleb sealtki mingit uut dünaamikat. Samas on oluline tähele panna, et EL ei loobunud kummaski senisest tingimuslikkusest ega senistest tehnilistest teetähistest. Paljusid [[LR]] teeb ärevaks avalduses sisalduv viide EL ja [[LR]] ümberasustamisprogrammidele.

Vähemalt sama palju, kui mitte rohkem toimub praegu aga kuluaarides. Meediasse on lekkinud [[DE]] katsed panna kokku uus ümberasustamisplaan, samuti ideed hakata [[GR]]le, kes ilmselgelt ei suuda oma kohustusi eeskujulikult täita, EL abi senisest jõulisemalt pakkuma. Kasutades seejuures – et sissekande lõpu toon resoneeruks alguse omaga – seaduse kogu karmust. Nädal, mis pole nagu õieti veel alanud, tõotab kujuneda huvitavaks.

27.11.2015

Kaubandus[[FAC]] läks [[LU]] välisministri Asselborni reljeefsel juhtimisel tempokalt ja asjalikult. Eks ta ole seda [[PRES]] rändeministrina arvukatel kriisikoosolekutel ka harjutada saanud. Kuna väliskaubandus on ühenduse pädevuses, siis on see nõukogu formaat peamiselt [[COM]] informatsiooni ärakuulamine ja talle seisukohtade-juhiste kujundamine talle. Tavapärane lauaring [[TTIP]] hetkeseisu üle. Kui seni (ja osalt jätkuvalt) põhijutupunktiks kvaliteet on tähtsam kui tempo, siis seoses USA presidendivalimiste kalendriga räägime üha rohkem sellest, et aega kokkuleppele jõuda on kuni 2016 lõpuni, liigutame palun kiiremini. Meie see teadagi sobib.

[[COM]] soovis täpselt teada [[LR]] seisukohta vabakaubandusleppe kõneluste alustamise üle Ladina-Ameerika riike ühendava Mercosuri ühendusega. Kunagises (1999) pärinevas mandaadis on öeldud, et tariife võiks alandada ligikaudu 90%-l kaubagruppidest. Nüüd on Mercosur siis esitanud 87%-lise ettepaneku ja suur enamus [[LR]], sh [[EE]], arvas, et see on piisavalt lähedal 90-le, et läbirääkimisi alustada. On alust loota, et ehk läheb protsessi käigus pakkumine paremakski. Tänase arutelu valguses peaks [[COM]] nüüd liigutama hakkama küll.

[[COM]] esitas ülevaate kolmepoolsetest (EL-Ukraina-Venemaa) kõnelustest EL-Ukraina vabakaubandusleppe üle. Iseenesest kuulmatu seegi, et selliseid ühe kahepoolse leppe üle üldse nõustuti pidama. Aga Euroopas on “dialoog” muidugi võlusõna. Nüüd on 01.12 viimane voor ministrite tasandil, kus EL-i esindab [[COM]] ülimalt kompetentne ja põhimõttekindel kaubandusvolinik Malmström. Pole mingi saladus, et Vene soovib selle leppe ja selle protsessiga kogu aeg liita asju, mis teistele osapooltele vastuvõetamatud. See vastuvõetamatus öeldi täna rea samameelsete [[LR]], sh [[EE]] poolt taas ka välja. Teises suunas ei üritanud keegi sikutada, Malmström saab enda õigsuse igati kinnitatuks lugeda.

26.11.2015

Tervepäeva[[Coreper]]i esimene pool läks 29.11 erakorralise Türgiga-[[ÜK]] ühisavalduse ettevalmistamisele. On selge, et hetke suurima probleemi, põgenike EL-i masstuleku asjas on jäme ots Türgi käes ning nende ja [[COM]] ettevalmistatud tekst ütles seda ka üsna üheselt. Samas on koostöö rändevoo peatamisel ka üsna hõlpsalt mõõdetav ja oma samme saab ka EL kuigivõrd ikkagi tingimustada või kalibreerida. Suurimateks aruteluküsimusteks said oodatult 3 miljardiline rahaabi – mis graafikuga, kes kuipalju jne. On üpris omapärane, samas Junkeri “poliitilise” [[COM]] vääriline, kuidas tuldi lihtsalt välja rahastu loomise ettepanekuga nii, et meie paneme 500 miljonit ja [[LR]] pangu eelarvevõtme järgi ülejäänu. Seda ei hakata muidugi 29.11 türklaste ees klaarima, aga fakt on see, et 3 miljardit elab juba oma elu aga mingit ühist arusaama osalemise-jaotusvõtme üle pole. Liitumisläbirääkimised ehk peatükkide avamine on eriti [[CY]]le ja ka [[FR]]le ammust ajast kõva pähkel pureda. Aga järeleandmisi Türgile teha tuleb, sest kui rändevooge kontrolli alla ei saa, siis on Schengen ohus; ja [[COM]] president Juncker ütles eile pisut liialdades, et ilma Schengenita pole ka eurol mõtet. Sellised sünged meeleolud. [[Coreper]] jätkab ettevalmistustega homme.

03.-04.12 [[JHA]] ettevalmistamisel jõudsime punkti, kus [[PRES]] pärast mõne nn ümberjagamise sõbra ja mõne nn vabatahtliku võtja sõnavõttu teatas, et olgu, ise norisite, saate siis poliitilise arutelu selle kohta, mis on tehtud, mis on tegemata ja mis on kaalul. Ennustan värvikat olmestseeni (tõsi, poleks esimene kord), kus ka möödakäijaid kutsutakse tunnistajateks, et teie pole registreerimiskeskuseid tööle pannud, teie üldse kutsusite nad siia ja teie lahendus üldse ei tööta. Aga aeg-ajalt on heas perekonnas seda ka vaja.

Andmekaitsepaketi all andis [[PRES]] ülevaate triloogidest [[EP]ga. Tundub, et võib isegi 2015 jooksul tulla kokkulepe, [[LU]] oma kogenud inimestega pingutab väga. Meil määrusega nüüd korras, direktiivis aga ei saa me üht [[EP]] soovi (vähemalt [[PRES]] pakutud kujul) mingil juhul toetada.

 

25.11.2015

Hõlpsavõitu poolepäevase [[Coreper]]i põhipunkt meie jaoks oli 14.12 [[FAC]] ettevalmistus. Novembri omast üles jäänud idapartnerlus on esimene teema, järgnevad Iraak ja Liibüa. [[ENP]] kohta praeguse seisuga plaanis vaid järeldused, aga mitte arutelu. See on kurb, sest kogu välispoliitika algab naabritest, EL ümbrus on väga kehvas olukorras ja [[COM]] ning [[EEAS]] on just maha  saanud naabruspoliitika tuleviku teatisega. Nii et aruteluainest puudu ei peaks olema. Idapartnerluse all kasutasin juhust ja esitasin hoolikalt mõõdetud rahulolematuse [[EEAS]]is mh meie tugeval toetusel loodud strateegilise kommunikatsiooni üksuse tiibade kärpimise üle. Kuna olime mõne samameelse [[LR]]ga koordineerinud, avaldasid mitmed toetust. Kuna ka keegi ei öelnud midagi vastu, ei jäänud [[EEAS]]il muud üle kui lubada asja tõsiselt vaadata. See toimib teinekord nii, et inimesed lähevad koosolekutelt oma majja tagasi tundega, et oi, tugevalt toetati mingit seisukohta, me peaksime ikka midagi tegema. Vaatame, kuidas sellega seekord.

Valmistades ette 03.12 [[JHA]]d, pidas [[Coreper]] Euroopa prokuröri loomise üle sellise kõrgesti õpetatud arutelu, et meie kogenud (juristist) eesistuja kattis piltlikult öeldes näo kätega ja ütles, et ei [[Coreper]]is ega ministrite vahel ei peata enam ühtki sellist diskussiooni. Ongi väga keeruline ülesanne, kuna sellele eelnõule on paljud [[LR]] ka põhimõtteliselt vastu. [[PRES]] tahab aga ikka peatükk peatükilt edasi minna ja siis peavad vastalised rüütama oma vastuseisu juriidilisse peenkeelde.  Ma pole tänase seisuga liiga lootusrikas, et sellest lähitulevikus nahka saab.

22.11.2015

Soovitan lugeda asjatundliku analüütiku Specki artiklit EL-i probleemidest ja suutlikkusest 21. sajandil. Tema läbiv idee on, et EL ei saa enam toimida sellisena, nagu ta 50-60 aastat tagasi loodi, tehnokraatlike ühisreeglite järgimise klubina. Probleemid, mis uniooni ette on kerkinud, on väga poliitilised (inimeste jaoks tähtsad ja nähtavad), nõuavad poliitilist arutelu ja poliitilisi lahendusi. Nimekirjas on prominentsetemana naabruses toimuv, [[GR]] ja euroala probleemid laiemalt, rändekriis. Need kõik on teemad, millel on tugev puutumus [[LR]] suveräänsusega, täpsemalt, selle jagamisega EL tasandil.

Speck väidab, et varem õnnestus suveräänsuse jagamist (paljude jaoks “äraandmist”) varjata, vähemalt jätta kodus mulje, et ei, oleme ikka täiesti iseseisev riik, hoolimata sellest, et näiteks põllumajandus- või konkurentsi- või väliskaubanduspoliitikat üksi ei otsusta. Kui siis tagasilöögid tulid, süüdistasid valitsused Brüsselit, korraks tõusis pealinnas raev, aga üldiselt läksid asjad üpris samamoodi tehnokraatlikult, bürokraatide kontrolli all edasi, kuna keegi polnud huvitatud ka nende poliitikate tagasi [[LR]] tasandile toomisest (põllumajandus on siin hea näide – milline arukas valitsus tahab, et see käre survegrupp tema vastu protesteeriks, kui saab selle käreduse suunata Brüsselisse?). Speck kirjeldab ka Brüsseli ja [[LR]]de kosmopoliitsete ametnike ja diplomaatide võrgustikku, kes seda tegevust igapäevaselt diskreetselt käigus on hoidnud. Aga see enam ei tööta, teemad nagu rahapoliitika, põgenikud, Vene sanktsioonid, on selleks liiga tõsised. Otsuseid nende üle ei saa enam Brüsselile delegeerida, nendes otsustes tuleb kõigil valitsustel ise osaleda, mis omakorda tekitab täiest uut poliitilist ruumi, mida oleme kriisiaegade tihedatel [[ÜK]]del ka näinud.

Siiski on kõigile valitsustele kokkuvõttes ikkagi kasulik üha poliitilisemasse EL-i kuuluda ja otsused on seni suudetud langetada (kõigile peale [[UK]]. Ei ole nad ei euroalas, Schengenis, ega osale liiga aktiivselt enam ka näiteks naabruspoliitikas, ise kunagised laienemise suurtoetajad). Seni. Speck pakub aga uue keskkonna jaoks uut lähenemist. Unustada ära mitme põlvkonna euroföderalistide unistus ühtseks riigiks kujunemisest ja leida uus toimemudel. Mille keskmes oleks EL poolt suveräänsetele [[LR]]dele pakutavad teenused – koordinatsiooniplatvormi ja operatiivkeskuse pakkumine ühiseks planeerimiseks ja ühiseks tegevuseks. EL ametnikud pakuksid ideid ja aitaksid [[LR]] ühispoliitikaid ellu viia (ka [[LR]]des endas). See tegelikult juba otsast toimub, nii [[CFSP]] kui [[Euroopa semester]]i alal ja veel enam – nüüd, mil [[COM]] esitab üha vähem eelnõusid, jääb tema ametnikel üha rohkem ressurssi just sedalaadi tegevuseks. Lisan, et vähemalt väiksematele [[LR]]dele osutab EL juba ammu ka juhtimisteenust, olles üle võtnud mitmed funktsioonid, mille täitmiseks globaliseerunud maailmas väikeriigil lihtsalt jaksu pole. Seesama väliskaubandus on hea näide.

Teise uuendusena pakub Speck kahekiiruselise Euroopa kontseptsioonist loobumist. Sellega on tähistatud sama eesmärgi (üha tihedam liit) poole eri kiirusega liikumist. Nüüd tuleks kujundada kahesfääriline, kahest ringist koosnev Euroopa: poliitiline liit ja lõdvem ühtse turu liit. See võimaldaks [[UK]]l end EL-is taas hästi tunda ja ka laienemist taaselustada, isegi Türgi ja Ukrainani. Tundubki, et Specki mõtlemine kogu selles artiklis on suuresti kantud soovist (ka) pakkuda lahendusi [[UK]] küsimusele. Niisugune lähenemine kätkeb endas aga alati ka riske. Selle konkreetse konstruktsiooni nõrk külg on, et see kuidagi nagu eeldaks, et võimalusi ongi vaid kaks – grupp, mida ühendavad ühisraha, ühtlustatum majandus- ja ka sotsiaalpoliitika, asüülipoliitika, energia, aga ka näiteks piirivalve ja kaitsepoliitika; ja teine grupp, mis tahaks vaid samade reeglite alusel kaubelda. Tegelikult on soove, võimalusi ja variante rohkem. Teine pisut viltu ja Speckil korduma kippuv väide on [[DE]] liidrirollist tänases EL-is. Liidukantsler Merkelil on see roll, jah, [[ÜK]]del ja riigijuhtide tasandi protsessides. [[DE]]l kui [[LR]]l, eriti Brüsseli igapäevastes aruteludes pole aga kaugeltki mitte. See on arusaadav väljaspool olija viga, mis ei vähenda kirjutise mõtlemaärgitavat väärtust.

20.11.2015

Sise- ja justiitsministrite erakorraline ühis[[JHA]] võttis terrorismijäreldused vastu paari minimaalse parandusega ja radikaliseerumisjäreldused aruteluta. Kohal oldi ent väga muljetavaldaval määral, eks tänase istungi mõte peamiselt ikkagi [[FR]]le kaastunde avaldamine ning demonstreerimine, et EL teeb midagi ja mida ning ka, et saada tehtavate asjade nimekirja pisut täiendada või asju sisukamaks muuta. Sellisena teenis kindlasti eesmärki. Lõunaks oli kohale kutsutud [[EP]] esindus, et kas nüüd ükskord saab lennureisijate andmete vahetamise direktiivi vastu võtta, ah? Lubati endast parim teha (see peab, lihtsalt peab tähendama 2015. aasta jooksul), aga andmekaitse olla ikka väga tähtis. Saba lahti? Samas, kui lasta parlamendi esindajal 1,5 tundi ukse taga oodata, siis erilist sooja vastutulelikkust vast ka ei maksa oodata.

[[JHA]] vahelt lipsasin koos rahandusministeeriumi asekantsleri Jegoroviga kohtuma majandus- ja maksuvoliniku kabinetiülema Baillyga. Väga kasulik. Maksuteema, täpsemalt, agressiivse maksuplaneerimise teema on tõusmas nii USA poolt, G-20-s, [[OECD]] raames ja ka [[COM]] poolt. Viimaselt tuleb järgmisel aastal uus ühtse ettevõtte tulumaksu baasi eelnõu, millest peamiselt rääkisimegi. [[EE]] ettevõtte tulu maksustamise süsteem on EL-is unikaalne ja tahame seda kindlasti säilitada. Selleks tuleb [[COM]]i lobida just nüüd. Veel [[FTT]]st, kus aasta lõpuks, see tähendab praktikas 08.12 [[ECOFIN]]iks tahetakse põhimõttelise kokkuleppeni jõuda. [[COM]]l seal palju prestiiži ja huvi mängus, meil jälle oma mured. Vast saame ühendada.

Et väärikalt lõpetada töönädal, millesse mahtus 4 nõukogu ja 3 [[Coreper]]i istungit, oli täna õhtuks kokku kutsutud veel vaid suursaadikute formaadis Türgi-arutelu. [[COM]] asepresident Timmermans andis ülevaate oma läbirääkimistest Türgiga. Praegu küll liiga head tunnet pole. Türklased on tuntud kui kanged, viimase hetkeni läbirääkijad. EL aga pole, võtame kasvõi fakti, et tippkohtumise korraldamine peab olema nädal ette otsustatud, turvanõuete pärast. Tippkohtumist pole omakorda mõtet pidada, kui tulemuste piirjooned pole ette teada. Türklased ei ole aga nõus nädal ette kokku leppima, ka üldjoontes mitte. Hetkel pole selgust õieti üheski punktis. Laienemisläbirääkimistel saab kindlasti avada vaid ühe peatüki, mis on liiga vähe. Viisavabaduse protsessis kehtivad senised tingimused. 3 miljardist, mis Türgile 2 aasta jooksul lubatud, on kindel vaid 500 miljonit. Jne. Timmermans jätkab kõnelusi, esmaspäevaks peab selge olema, kas tippkohtumine saab toimuda 29.11, mil enamus EL juhte nagunii suundumas Pariisi kliimatippkohtumisele.

19.11.2015

Tervepäeva[[Coreper]] algas hommikusöögiga [[MEP]] Hübneriga, teemaks [[EP]] ettepanekud valimiste korraldusest. Parlament on hiljuti selle teemaga tegelnud, ettepanekud ulatuvad valimisea langetamisest 16-le kuni ühtse kampaaniaperioodi sisseseadmiseni. [[LR]]de poliitilised süsteemid on ses suhtes aga väga erinevad, ma ei ennusta kiireid ja suuri ühtlustamisi. Täna oldi veel esialgsed, läks päris kiiresti.

Homse erakorraline [[JHA]] järelduste kallal oli [[LU]] eesistuja taas kord väga head tööd teinud. Need peavad võtma kokku kõik, mida EL kiirkorras teeb Pariisi terrorirünnakute järel. Natuke imelik on ikkagi mõelda, et 9 kuud tagasi ju [[ÜK]] kinnitas terrorismivastaste meetmete paketi, Charlie Hebdo järel – aga väga palju sellest pole ellu viidud. Implementerimine, praegusaja EL needus. Nüüd siis pikem ja konkreetsem nimekiri. Meile tekst põhimõtteliselt sobib, oleksime tahtnud mõnes kohas nagu õiguskaitseorganite ligipääs piiriületuse andmebaasidele, isegi tugevamat sõnastust, aga ikka veel kestab see karikatuurselt öeldes politseiriik-andmekaitsjad vastasseis. Kas [[FR]] peab ametlikult ja avalikult lubama Schengeni ära lõpetada, et liigutama hakataks?

Lõunat sõime [[COM]] uue peadirektori Italianeriga, kelle põhisõnum oli, et poliitilise [[COM]] president Juncker ei hooli oma mainest ja teeb ka edaspidi julgeid ja valusaid poliitilisi otsuseid. Selle lähenemise riskidest olen Gondori kroonikas ka varem kirjutanud.

Pärastlõunal tutvustasid [[COM]] ja [[EEAS]] ühisteatist [[ENP]] tulevikust. Oleme ([[EE]]) selle valmimist väga tähelepanelikult jälginud, et mitte öelda enamat – see meile nii oluline teema. Võisin nii tulemust täna kiita ja tänu välisministeeriumi heale tööle ka kohe esitada mõningaid soovitud elemente tulevastesse [[FAC]] järeldustesse [[ENP]] kohta – mida rohkem draftijate eest tööd ära teed, seda suurem šanss on, et lõpp-produkt sinu soovitut meenutab. Omandasin selle tehnika pooljuhuslikult Ukraina kriisi ajal, mil järeldusi tehti üle nädala ja [[EEAS]]il polnud kunagi tekst valmis. Seekord soovime järeldustes näha näiteks suuremat julgeolekumõõdet, rändekoostööd (Lõunas ja lõunapoolsetele [[LR]]dele see ülioluline), more-for-more-põhimõtte jätkumist, naaberriikide vastupidavuse tugevdamist, ühtse majandusruumi poole liikumist assotsieerunud partneritega jne.

Vahepeal kohtusin tunni oma [[UK]] kolleegiga nende teemadel (vt ka 18.11 Gondori kroonikat). Palju asju peaminister Cameroni kirjast sai selgemaks. Kõige raskemas küsimuses, inimeste vaba liikumise üle, aga valgust ei paista.

18.11.2015

Asendasin ei teagi mis ministrit [[ÜKP]]le pühendatud [[GAC]]il. On hea, kui see meile ülioluline poliitika on aeg-ajalt ka nõukogu tasandil arutelu all, ehkki praegusel kriisiajal polnud kellelgi liiga hea meel sellele 4 tundi kulutada. [[ÜKP]] kliimamuutuste eest läks ilma meie osavõtuta. Interregi ehk regioonidevaheliste programmide arutelul oli lausa palutud sõna võtta, see on ka eesistujale oluline punkt (jõukamate [[LR]] jaoks üks väheseid kohti, kus nemadki tõukefondid raha saavad), kiitsime siis väga. Kolmas päevakorrapunkt oli [[ÜKP]] lihtsustamine, mille jaoks on [[COM]] kokku kutsunud kõrgetasemelise töörühma eesotsas endise asepresidendi Kallasega – mis muud kui toetasime protsessi ja soovisime jõudu.

Õhtul kahepoolne kohtumine EL institutsioonidega [[UK]] küsimuses. Päris muljetavaldav näha koos laua taga [[NK]] ja [[COM]] peasekretäri, mõlema institutsiooni õigusteenistuse ülemat, [[ÜK]] eesistuja kabinetiülemat ja teisi ametlikke isikuid. Peamiselt taheti kuulda meie seisukohti (mis esialgsed, pole veel Tallinnas poliitiliste otsustajate ees olnud), aga avaldati ka natuke senist käiku ja suhtumisi. [[UK]] soovitud muudatused tahetakse vormistada nii vähepidulikult kui võimalik, lepingumuudatusele praegu isegi ei mõelda. Kõige tundlikumas küsimuses ehk isikute vaba liikumise üle ei tundu praegu EL poolelt liikumisruumi olevat. Kõigil on kurb, et üks varasemaid liberaalsuse alustalasid ehk [[UK]] nimetab nüüd peaminister Cameroni kirjas 4 põhivabaduse  asemel 3 ja isikute vaba liikumist tähistatakse eufemismiga “immigratsioon.” Kahepoolsed kohtumised saavad läbi 23.11-ga ja siis peavad presidendid Tusk ning Juncker koos peaminister Cameroniga otsustama, kas saab juba 17.-18.12 [[ÜK]]le panna mingi kokkuleppemustandi või toimub seal arutelu veel Cameroni kirja alusel ja kokkulepe järgmisel korral. Esimese variandi puhul tuleb veel detsembris mitu [[šerpa]]de kohtumist 28-kesi ja muu protsess. Ise usun, et ühe ringiga siin hakkama ei saa, brittidele ei taheta seda asja nii lihtsaks teha (ja kas see oleks ka nende enda huvides, kui kodus tundub, et asju saab Brüsselist liiga ludinal?). Ühe Inglismaa ajaloo raamatu pealkiri on poolnaljatamisi “1000 aastat prantslaste närviajamist” ja kas praegu polekski hea hetk vennaliku vastuse korras mõni lisaläbirääkimisring maha pidada?

17.11.2015

Välisminister Kaljurand kohtus hommikul [[COM]] kaubandusvoliniku Malmströmiga. Mõttekaaslaste kohtumine kõiges, eriti selles, mis puudutab idapartnereid. Mõlemad on hiljuti regiooni külastanud, ja muljed sarnased. Ootame (on põhjust oodata) [[COM]] positiivset raportit Gruusia kui tegelikult ka Ukraina edusammudest viisavabaduse teekaardi täitmisel.

Pärastlõunal [[GAC]], kus esimene õigusriigi arutelu. Idee selleks tekkis, kui kristalselt aus olla, mõni aasta tagasi, mil mõnele (vanemale) [[LR]]le tundus, et mitte kõik (uuemad) [[LR]] ei jaga alati ja kõiges ühiseid Euroopa väärtusi. Et nagu peab arutama, aga kuidas sa klubis algatad arutelu selle üle, et ühel klubiliikmel tundub nina tahmane? Pärast mitut aastat vaidlusi kutsuti ellu arutelu, mille teemaks [[LU]] valis targalt Põhiväärtused digitaalajastul. Kõigil [[LR]] oli palutud esitada üks hea näide ja üks probleem, mida lahendada tuleb. Enamasti olid probleemid seotud küberkuritegevusega ja vihakõnega internetis. [[EE]] rääkis digitaalsest identiteedist ja eesmärgist, et aastaks 2020 kasutab EL-is 20% elanikest digiallkirja. Aga muidugi, nagu (peaaegu) vaba teema kirjandi puhul ikka, esines ka teema lõtva interpreteerimist – keegi rääkis vanglate olukorrast ja keegi antisemitismist. Paljud muidugi ka terrorismist. Edasises sõltub palju sellest, kuidas 2016. aasta eesistujad, [[NL]] ja/või [[SK]], teemaga soovivad edasi minna. Vast ei jää ühekordseks ettevõtmiseks, ehkki fookusteema leidmine on paras diplomaatiline köielkõnniharjutus.

17.-18.12 [[ÜK]] päevakorda käsitleti põgusalt. Detsembri oma on nagu tavaliselt väga täis. Rändele, [[EMU]] tulevikule, [[UK]] küsimusele, siseturule ja Vene-Ukraina teemale lisandub kindlasti ka terrorism. Ning täna esitasid 9 [[LR]], sh [[EE]], ka energialiidu arutamist. Kui ei saa seekord, saab veebruaris, loodame. Seda teemat tuleb pidevalt päevakorras hoida, nii nende asjade pärast, mida me sealt veel saanud pole kui nende asjade pärast, mis energeetikavaldkonnas EL-is ja lähinaabritega ikka veel või uuesti valesti on.

[[COM]] 2016 tööplaani üle täna enam arutelu ei tekkinud. Nüüd on juba 2 korda seda uue meetodi järgi ehk [[NK]] (ning [[EP]]ga) konsulteerides tehtud, ühiste prioriteetide järgi ja rohkem ei saagi [[COM]]lt kui algatusõigusega institutsiooni käest vist nõuda.

16.11.2015

[[FAC]]i esimene teema oli Lähis-Ida rahuprotsess. Arutelu kokkuvõtteks ei ilmnenud ei rahu ega protsessi kohta pea midagi uut. Uus element on ehk vaid okupeeritud alade toodete erimärgistamise asi.

Rändeteemal suutsid välisministrid pisut üllatavalt enam-vähem püsida välisaspektidel, ehkki Pariis on praegu kõigil huulil. Rõõmustavalt rõhutasid täna mitmed [[LR]], et see kohutav terrorirünnak ja põgenikekriis pole omavahel seotud ja tunnistasid ka välisministrite rolli selle teadvustamisel riigi sees. Kiideti eelmise nädala Valletta tippkohtumist ja põgusalt sellest, kuidas sealseid otsuseid nüüd ellu viia.

Huvitaval kombel räägiti EL-Türgi suhtest palju nüansirikkamalt kui Vallettas toimunud erakorralise [[ÜK]] kajastustest on aru saadud (see lauseosa muidugi kuvab ka EL praeguste töömeetodite, ütleksin, väljakutseid). Ehk siis mitte ainult Me Vajame Türgit, vaid suhete kompleksist, mille osaks liitumisläbirääkimised, tagasivõtulepingud, rahaabi, viisavabaduse protsess, Küprose küsimus jne, jne, jne. Meie jaoks väga olulise teemani, idapartnerluseni, ei jõutudki, lükati 14.12 [[FAC]]ile. Kole palju on hakanud aega võtma päevakorrapunktide algamised ja lõppemised.

Õhtul korraldasin välisministri Brüsselis viibimise puhul vastuvõtu EL institutsioonides töötavatele välisministeeriumi ajalooga või välispoliitika teemadega tegelevatele eestlastele. Neid on hea mitu tosinat, hea.