08.10.2015

JHA siseministrite osa põhiteemaks EL välispiiride valve. Nädala jooksul ekspertide tasandil toimunud arutelude järel oli PRES oma küsimused pisut tagasihoidlikumaks sõnastanud, ühtse EL piirivalve mõistet enam sees polnud. See pole LR arvamusi arvestades lihtsalt realistlik. Küllap toimub nädala jooksul enne 15.10 ÜK hoolikas sõnade otsimine, et järeldustes mingi edasise töö suund anda a la Liikumine ühtsema või rohkem integreeritud piirivalvamise süsteemi poole vms. Seda on muidugi alati hõlpus teha, viidates COM oodatavale ettepanekule, mida lubatud aasta lõpuks. Samas, eriti see COM võib oma laialt sõnastatud mandaati ka tõesti laialt tõlgendada. Välispiiride valve puhul on kiiresti tehtav asi Frontexi agentuuri tugevdamine, mida lahkelt ka lubati. Frontex väidab end kohe vajavat 670 lisapiirivalvurit, millest hetkeseisuga kindlalt lubatud 90.

Teine oluline teema oli tagasisaatmispoliitika. Pole saladus, et enamus immigrante, kes asüüli ei saa, jäävad ikkagi EL-i edasi. Poliitikapaber on igati soliidne, nüüd on selle usutavuse jaoks vaja hakata seda ellu viima. Tagasisaatmise alt mainiti ka teisese rände probleemistikku, nimelt ohtu, et immigrandid hakkavad ühest LRst teise edasi liikuma ka juhul, kui saavad asüüli. See puudutab potentsiaalselt ka EE sugust riiki, mille läheduses asub mõnigi jõukam, paremate sotsiaaltoetustega ja suurema kogukonnaga LR.

Kuluaaridest on veel kuulda, et pole välistatud, et 15.10 ÜKks on turvaliste lähteriikide nimekiri kokku lepitud ja Türgi seal sees. Oleks hea, see tundub praegu olevat nähtav asi, mida türklased ehk enim tahavad. Ja, homme peaks ITst teise LRi teele minema esimene ümberpaigutatav perekond, Rootsi.

07.10.2015

Poolepäevane Coreper pidi tegelema homse JHA siseministrite osa ettevalmistamisega, just välispiiride kaitse kohta. Kuna aga kõik teadsid, et homme ministritel nagunii sel teemal lauaring, ja nõunikel on nädala jooksul neid juba mitu olnud, ei teinud keegi täna otsa lahti ja sündis EL oludes haruldane dubleerimisevältimine. Homme seda suurema kirega edasi. 12.10 FAC peateema on Süüria, aga seda hakkame alles 10.10 Coreperis arutama, kui EEAS suudab esitada järelduste eelnõu. Samas, uriseda pole ka väga mõtet, sest välispoliitikas muutuvad asjad väga kiiresti ja Süüria viimase nädala sündmused on seda veel eriti tõestanud. Ironiseerisin pisut – aga ainult pisut – selle üle, millise sisendi LU peaministri eilne-üleeilne Venemaa-visiit FAC Süüria-arutelule võib anda.

Coreperi lõunakülaliseks oli COM laienemis- ja naabruspoliitika volinik Hahn. Selle aasta laienemispaketist libiseti suhteliselt kiiresti üle. Rõhuasetusteks  majanduse areng, õigusriik ja avaliku halduse reform. Peamist edasiliikumist oodatakse Serbiaga. Selle riigi puhul on meile ja veel mitmele LR eriti tähtis nende ühinemine CFSP positsioonidega, loe: EL seisukohtadega Ukraina konflikti suhtes. Ametlikult pika nimega Makedoonia puhul tundub, et soovitus liitumisläbirääkimised avada seotakse 2016 aprilliks planeeritud parlamendivalimiste läbiviimisega. Muudest laienemisriikidest rääkisime vähem. Küll aga Türgist nii laienemise kui rändekriisi kontekstis. Türklaste soovid on umbes teada: turvatsoon Süürias (väga raske teha), turvaliste päritoluriikide nimekirja saamine (võimalik kvalifitseeritud häälteenamusega saavutada, aga EP kinnitust saada kahtlasem), raha-abi (mida nad küll ise kõva häälega ei küsi), liitumisläbirääkimiste peatükkide avamine (tehtav, kui LR tõesti suudavad käituda nagu kriisiajale kohane ehk oma valvejutupunktidest kaugemale minnes), edasiliikumine viisavabaduskõnelustel EL-iga (võimalik, aga mitte täna ega 2016). EL-il on praegu Türgit rohkem vaja kui vastupidi ja see, kas ja mida suudame türklastele pakkuda, näitabki, kas ikka tegelikult ka võtame tõsiselt omaenda juttu sellest, et meil on tohutu kriis. Türgi on lähinädala üks peateemadest, nii homsel JHAl kui 15.10 ÜKl.

06.10.2015

ECOFIN tavapäraselt sündmustevaene. Mitte ainult kuna eelmise õhtu eurorühm, kus vaid euroala rahandusministrid ja EFC liikmed, võtab enamuse tõsistest teemadest ära, vaid kavalad eesistujad on üha rohkem hakanud kasutama varianti, kus ECOFINi hommikusöögil, mille eesmärgiks on euroalaväliseid eelmisest õhtust briifida, kasutatakse kinnist formaati, et arutada ka sensitiivsemaid seadusandlikke päevakorrapunkte, mis istungil endal on avalikud, st netis jälgitavad. Nii ka seekord, kus  väga tähtsas maksualaste eelotsuste teabevahetuse direktiiv, mis aitab võidelda nn agressiivse maksuplaneerimisega, vaieldi ära hommikusöögil ja istungile jäi vaid kompromissi heakskiitmine. Maksude alal on üldse toimunud, toimumas ja õhus suuri asju, viimasena eilne OECD eilsed soovitused.

Muudest teemadest olulisemad ES ja COM naginad riigi 2016. aasta eelarvekava üle, millest tõenäoliselt veel kuuleme ja SGP paindlikkuseklausli tõlgendamine-kasutamine rändekriisi kontekstis. Mitu LR küsivad iseenesest arusaadava küsimuse,  et kui tegeleme suurima EL-kriisiga, mis maksab kümneid tuhandeid pagulasi vastu võtvatele või ka läbi laskvatele riikidele väga palju raha, siis kas ikka EL (hullem veel, Brüssel, sest pakti tõlgendamine on esmajoones COM eesõigus) saab öelda, et kuulge, tegelge lisaülesannetega, täitke EL reegleid, aga nii, et ei riku-riiva üldse teisi EL-reegleid, näiteks eelarvedefitsiidi oma. 2014 katsuti seda küsimust tõsta Ukraina kriisiga halvenenud julgeolekuolukorrale reageerimise ja Ukraina abistamise kontekstis. Siis tõrjuti see COM poolt DE toel kindlalt tagasi. Praeguse rändekriisi kontekstis aga lubati analüüsida, mis ei luba iseenesest midagi, aga on enam kui seni lubatud.

3:57.54

Soovitan lugeda mõttekoja Carnegie ekspertide vastuseid enim ettetulevatele küsimustele rändekriisi kohta. Nagu õpikust. Miks kriis just nüüd Euroopasse jõudis? Peamiselt kuna Süüria kodusõda kestab juba 4 aastat ja selle aja peale on normaliseerumise lootuse kaotanud nii Süüriasse jäänud kui ka naaberriikides põgenikelaagrites elavad süürlased. On väga lihtne omalt poolt lisada, et see oleks pidanud Lääneriikide liidritele iseenesest ju ennustatav olema – mingi aeg saab laagris hakkama, aga ühest hetkest lootus kaob ja inimväärset elu hakatakse taotlema mujal.

Kuidas need rändevood muudavad Lähis-Ida? Mitte ainult etnilised ja religioossed jõujooned ei muutu, vaid ka sotsiaalsed – sotsiaalselt tõrjutud ja vaene alamklass suureneb tugevasti koos kõige sellest tulenevaga. Nii et ka kui sõda Süürias homme lõppeks, kestavad selle järelmõjud veel põlvkonna, kui mitte -kondi.

Kuidas Süüria naabrid ja rahvusvaheline kogukond on reageerinud? Naabrid kiiduväärselt. Liibanonis 5 miljonit elanikku ja 1 miljon süürlast, Jordaania arvud vastavalt 7 miljonit ja 600 000. Mõlemad on vaesed riigid. EL ja USA on aga olnud mugavustsoonis ja pole liiga palju panustanud. Siin lõigus on küll puudu viide jõukatele Araabia riikidele Pärsia lahe piirkonnas – nende panus saa(nu)ks olla palju suurem, eriti arvestades keelelist ja kultuurilist lähedust.

Kuidas põgenikud Euroopasse jõuavad ja kas varsti voog kuhtub? Inimeste smugeldamine on suur bisness – kui iga “pileti” hind Süüriast või Türgist Euroopasse on 2500 eurot, siis on ainuüksi 2015 poole aasta jooksul omanikku vahetanud miljard eurot. Selle mahu juures tasub juba kasutada nii innovatsiooni kui julgeolekumeetmeid jne, äri tasub end. Ja voog ei kuhtu kuskile – Süüria naaberriikides on 4 miljonit põgenikku, riigis 8 miljonit sisepõgenikku ja Vene sõjaline avantüür tõenäoliselt vaid pingestab olukorda. Ning lisaks süürlastele tulevad Euroopasse ka somaallased, eritrealased, afgaanid jne, jne.

Kas EL oli kriisiks valmis? Mõttekojad ja akadeemiline maailm oli rohkem (mina selles nii kindel poleks, eks siin on väike kas-ma-ei-öelnud mekk juures, aga noh, ise ütlen seda ju ka oma poliitikutele), aga poliitikud elasid täielikus eituses. Carnegie Europa juhataja Techau näitab, kuidas nii parem- kui vasaktiiva peavooluparteid keeldusid eri ideoloogilistel põhjustel immigratsioonitemaatikaga pragmaatiliselt tegelemast. Nüüd on käes tulemus nii – diplomaatiliselt öeldes – raskesti kontrollitava immigratsiooni kui ka äärmusparteide esiletõusu näol. Lisaks on EL ta meelest läbi kukkunud õige mitme poliitikaga – sõjalistest operatsioonidest ja ENPst kuni integratsioonipoliitikani. Techau ongi ehk kõige süngem vastanuist.

Kuidas praegune kriis mõjutab EL stabiilsust? Kuna eri LRl on selles kriisis nii erinevad probleemid, siis on löögi all EL ühtsus, muidugi. Üksteise süüdistamine, möödarääkimine. Lisaks, ka selle kriisi ajal võis näha juba näiteks euroala kriisis esinenud malli, kus LR satub raskustesse, püüab nendega ise toime tulla, ei tule ja siis hüüab: See on kogu EL probleem, me peame seda koos lahendama! Samas kui jama on juba palju ka teistel LRdel. Mingil hetkel tuleb Brüsselis kindlasti lauale panna ühe euroala lahenduse moodi õigusakt, mis võimaldaks LRle abi anda, mingid mehhanismid käivitada, ka ilma selle LR enda taotluseta. Ei saa lasta kellegi rahvusliku uhkuse pärast teistele probleeme kaela tuua.

Nagu paraku tihti, on kõige õhem see lõik, kus juttu konkreetsetest asjadest, mida siis praegu teha saaks-peaks. Põhisõnum siin on ikkagi minna palju jõulisemalt appi Süüria naaberriikidele – Liibanonile, Jordaaniale, Türgile. Viimase president Erdogan ongi algaval nädalal sobivasti Brüsselis. Teine idee on tegelda Lähis-Ida julgeolekuolukorraga laiemalt – aga kardan, et see nõuaks EL omast suuremat välispoliitilist kraenumbrit, aga üritama peab.

Üks märkus veel. Carnegie eksperdid märgivad õige mitmes kohas immigrantide integreerimist kui üht peamist ülesannet ja ka üht tegurit, mis mõjutab LR käitumist praeguses kriisis – UK oma pika kogemusega on vastutulelikum, HU ja SK, kel see kogemus puudub, on ettevaatlikumad. EE on veerand sajandit tegelnud integratsiooniga, immigratsiooni viimase faasiga, ja sugugi mitte edutult. Tallinnas polda aga eriti entusiastlikud seda teemat meie seisukohtadesse, esinemistesse sisse tooma – ma ei saa päriselt aru, miks. Kui seda oskusklikult teha (mitte tuues meie integratsioonipingutusi ettekäändeks uute pagulaste mittevastuvõtmisel), siis saaks siin EEd suuremaks teha ja EL aruteludes asjalikumalt osaleda.

 

01.10.2015

TervepäevaCoreper võttis ennelõunal 09.10 JHA justiitsosa ette valmistades läbi andmekaitse direktiivi (tervelt) ja Euroopa prokuratuuri asutamise määruse (osaliselt) tekstid. Mõlemale saab nõukogus usutavasti LR heakskiidu.

Pärastlõunal COM tööplaan, mille üle 14.09 GACis arutelu ei tekkinud. Kuskil pidi seda arutelu siiski pidama ja nii ta meie lauale maanduski. Lauaring, mille käigus kõik arusaadavalt lugesid üles oma prioriteedid. Palju räägiti ka siin rändest. EE poolt nimetasin prioriteetsena digiturgu (murdes seal küll lahtisest uksest sisse, see on ka COM nimekirjas kõrgel kohal), globaalstrateegia kohustuslikku fookust naabrusele, e-piirid, jne, tavaline. Tänase arutelu pealt paneb PRES kokku NK-poolse vastuskirja COMle, kes siis võtab arvesse või ei võta, algatus-otsustusõigus on nende käes.

Lõpetasime lauaringiga 15.-16.10 ÜK üle. On teada, et põhiteema on ränne, aga paberil või laual pole veel suurt midagi. Kindlasti räägitakse palju sellest, kuidas juba tehtud otsuseid on ellu viidud, kindlasti edust välismõõtmes, võib-olla antakse veel raha. Mitme LR juhid tahavad kindlasti näidata, et käib kibe töö ka põgenike jaotamise püsimehhanismi üle, aga siin (vt eilset Gondori kroonikat) on enamus üliettevaatlik. Ja viimase teemana rände alt tuleb kindlasti üles EL välispiiride küsimus. Kui ÜK eesistuja (mingi lugemise järgi nagu Euroopa president või nii) ütleb, et Euroopa piirid ei pea, siis peab ju sellele midagi järgnema, või mis. EEs murdis peaminister Rõivas 23.09 erakorralise ÜK järgselt kauaaegse tabu, mis välistas isegi rääkimise EL ühtsemast piirivalvest. Aga sellel teemal, piirivalves millegigi ühtlustamisel on nii palju karisid, et seda debatti peab pidama ülimalt ettevaatlikult, ja peame silmad-kõrvad väga lahti hoidma.

Üks majandusasjades väga kogenud kolleeg aga küsis, kas ei tundu, et ÜK üheks teemaks võib Volkswageni skandaali valguses saada hoopis autotööstus? Keegi polnud sellele mõelnud, aga tubli iva on siin sees. On varemgi olnud nii, et mingi kriis, teema, on teravalt üleval, liidrid on aga kramplikult üritanud keskenduda mingitele muudele küsimustele, ja siis küsitakse neilt pärast vaid üht: Aga miks te “päris” asjast ei rääkinud?