29.10.2015

Poolepäevane [[Coreper]] võttis kõigepealt eelseisvate nõukogude päevakorrad. 16.11 [[FAC]]is Lähis-Ida rahuprotsess, Liibüa ja idapartnerlus. Viimane ühenduses kuna [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini on siis just 3 edasijõudnumas partnerriigis käinud. Arutelu annab meile igatahes võimaluse juba 2 päeva enne [[ENP]] ülevaatuse avaldamist [[COM]] poolt (planeeritud 18.11) käia välja oma põhiseisukohad edasiseks protsessiks. Kindlasti ei pääse 16.11 ka Süüriast ega vist ka Iraagist. 17.11 [[GAC]] arutab (väga formaalselt, kuna aega veel nii palju) 17.-18.12 [[ÜK]] ettevalmistusi, institutsioonidevahelise leppe hetkeseisu (selleks ajaks juba sõlmitud?) ja peab esimest korda maha õigusriigi arutelu,mis saab kindlasti olema väga põnev harjutus. 18.11 tuleb veel [[ÜKP]]-[[GAC]], kus ühe teemana poliitika lihtsustamine, milleks [[COM]] on moodustanud ka töörühma eesotsas endise [[COM]] asepresidendi Kallasega.

Siis ränne, täpsemalt 09.11 erakorralise [[JHA]] ettevalmistus. Möönan, et arutelu valgus mõnevõrra laiali. [[PRES]] oli küll ette saatnud mingid aruteluküsimused, aga [[LR]]del on ikkagi nii erinevad probleemid, et paljud eelistasid küsimustele mitte vastata ja rääkida neid huvitavatel teemadel. 04.11 [[Coreper]]is jätkame juba (loodetavasti) palju konkreetsemalt. Praegu on vast oluline teada, et kriisihaldus EL tasandil hakkab juba pisut ka operatiivse moodi välja nägema. Seni oli poliitilise tasandi tegevus ja [[LR]] oma sammud. Nüüd aga, mil ühiste otsuste mingid esimesed viljad olemas (registreerimiskeskused ehk hotspot´id töös jne), saab ka Brüsselis konkreetsemaks minna. Rääkisimegi peamiselt infovahetusest ([[COM]] saadab iga päev ülevaadet olukorrast [[GR]] ja [[IT]]s), ka mingist keskest rakkerühmast vms. Kogu kupatust juba konkreetsemalt, koos Türgi valimiste järgse olukorraga, arutame 04.11 [[Coreper]]is ja siis siseministrid 09.11.

27.10.2015

Koosolekutevaba päev, mida kasutasin tutvumiskohtumisteks uue Andorra, Norra ja Bosnia-Hertsegoviina saadikuga. Andorra on koos kahe teise kääbusriigi Monaco ja San Marinoga alustanud raamlepingu läbirääkimisi EL-iga, mis suuremas osas asendaks seniseid erinevaid lepinguid. Pole veel selge, kas 3 riigiga tuleb ühine leping mingite protokollis väljendatavate erisustega või igaühele oma (mis tundub palju loogilisem). Andorra tahab näiteks saada inimeste vaba liikumise kehtestamisele üleminekuaega (väikese riigi hirm sisserände ees, tuttav tunne) ja erikohtlemist põllumajandusele (peamiselt tubakakasvatus).

Norra on EL-iga seotud Euroopa majanduspiirkonna (EEA) lepingu kaudu, on Schengeni liige ja nende kaasarääkimise ja -elamise huvid on muidugi kordades suuremad. Muretsevad väga Schengeni vaba liikumise süsteemi püsimise eest. Muude asjade kõrval: kui sisepiiridel kontroll taastataks, läheks neil lõhe eksportimisega väga raskeks, juba piiridel veedetava aja pärast. Siit näeme ka, kuidas mugav elu, piirideta Euroopa on saanud kuidagi enesestmõistetavaks ja selle tagasipööramine tähendaks tagasilööke ka ootamatutest suundadest.

Bosnia on aastaid kinni kasvanud raja EL liikmesuse poole jälle vaikselt jalge alla võtnud. Kavatsevad Daytoni rahulepingu 20ndaks aastapäevaks detsembris esitada EL-iga liitumise avalduse. Ja miks mitte [[EE]] eesistumise ajal läbirääkimisi alustada. Selleks on neil aga vaja veel oi kui palju asju teha. Esimene on alkirjastada Stabiilsuse- ja assotsiatsioonileppe lisaprotokoll, mis tunnustab lihtsat tõsiasja, et [[HR]] on vahepeal EL liikmeks saanud. Mis, arvestades Bosnia valitsemiskorda ja tihedaid majandusuhteid [[HR]]ga (antud juhul siis erisuhte kaotamisest tingitud tagasilööke), polegi nii enesestmõistetav, kui esmapilgul tundub.

26.10.2015

Luksemburgis, kus hommikul anti [[Coreper]]ile ülevaade eilsest Balkani minitippkohtumisest akuutsetel rändeteemadel (küllalt põhjalik, samas klatšimaiguline meediaülevaade siin). Võib vist kokkuvõtteks öelda, et hea oli, et kohtumine toimus. Piirkonna riikide omavaheline suhtlemine pole liiga tihe või südamlik, ja igal juhul pole kandidaatriikide (neid oli 3 laua taga) jaoks neid(ki) infovahetuse ja koostöö formaate, mis EL [[LR]] jaoks olemas. Osalenud riigid lubasid selles formaadis infovahetust jätkata. Hetkel löögi all [[SI]], mis veelkord tõestab selle kriisi üht ohtlikumat külge – olukord võib muutuda iga päevaga. [[SI]] on teistele [[LR]]dele esitanud abipalve 400 politseiniku saatmiseks.

Asendasin arengu[[FAC]]il ministrit. Põhiteemaks ka siin ränne, täpsemalt arengupoliitika võimalused rändevoogusid mõjutada. Pilt pole väga julgustav. Koostööriigid, praegusel juhul Aafrika omad, ei nõustu sellise kokkuleppega, et EL annab neile raha ja nemad siis hoiavad oma inimesi emigreerumast. Sellega polda nõus nii poliitilistel kui ka pragmaatilistel põhjustel. On nimelt palju riike, kel iive väga kõrge ja kelle (kodanike) jaoks on emigrantide poolt koju saadetavad rahasummad väga oluline sissetulekuallikas. Need riigid pole huvitatud väljarände olulisest piiramisest. Valetta tippkohtumisele 11.-12.11 tuleb EL-il kindlasti minna paremate pakkumistega, ka seadusliku rände alt.

Pikema vinnaga poliitikatega on jälle see häda, et need on tõesti pikaajalised, planeeritud-programmeeritud ja partneritega kokku lepitud aastaid ette. Seda nii EL kui [[LR]] puhul. Muutusteks on vajalik ka partnerite nõusolek. See ei tähenda, et arengupoliitikas ei saaks üldse midagi ümber mängida, aga see nõuab väga tugevat tahet igatahes.

Veel tervitati EL ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide vahelise nn Cotonou raamlepingu (aegub 2020) ülevaatuse algust. Senine keskendub liiga palju abile ja mööngem, et on ka rohkem abiandja nägu, kui aasta 2015 maailmas enam võimalik või soovitav on.

23.10.2015

President Ilves kohtus [[ÜK]] eesistuja Tuskiga, kellega hea teineteisemõistmine julgeolekuküsimustes. EL uus globaalstrateegia peab tegelema EL ja tema kodanike julgeolekuga, eriti meie naabruses. Tusk valgustas rändekriisi haldamise viimaseid arenguid. Pikemalt veel EL energiajulgeolekust. Võimalik, et digitaalne siseturg on 2016 I poolaastal ka [[ÜK]] teema. Seda arutati ka presidendi järgnenud kohtumisel [[COM]] digitaalse siseturu asepresidendi Ansipiga. Vaatame veel, kumb soodsam ajastus, märts või juuni – aja mõttes vast esimene, seadusandliku protsessi mõttes vast tagumine.

21.10.2015

[[Coreper]] kinnitas stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileppe Kosovoga. See lepe on esimeseks sammuks iga Lääne-Balkani riigi teel EL poole. Mõlemad (nii samm kui tee) on Kosovo jaoks veel ekstra rasked, kuna 5 [[LR]] neid riigina ei tunnusta. Kosovo arutelud on kogu aeg saadetud vaidlustega nimetamise üle ja kinnitustega, et miski, mis selle riigiga teeme, ei tunnusta seda riiki EL poolt, inglise keeles värdväljend status neutral. Homme kinnitab selle leppe ilma kärata ja “staatusneutraalselt” keskkonnaministrite nõukogu ja siis toimub ilma kärata ja “staatusneutraalne” allakirjutamistseremoonia. Võiks ju irvitada või kogu seda asja nii nõmedaks pidada, aga – leping on tehtud, viisid suheteks riigiga, keda osa EL-ist ei tunnusta, on leitud ja leppest saavad kasu mõlemad pooled.

Edasi ränne, 15.10 [[ÜK]] järelmitena. Kriis kestab, mitme [[LR]] valitsus on suure surve all või käriseb lausa, sellest ka emotsioonid isegi meie laua taga. Kuidas ikkagi edasi Türgiga? Olgu, kuni 01.11 valimisteni seal võib endale öelda, et ootame need ära, siis saame teada, mida türklased oma ostlusnimekirjast tegelikult ja sisuliselt tahavad, et siis nagu hakkame alles rääkima. Aga põhimõte, millest ka 15.10 sissekandes kirjutasin, on jäänud: kõik toimugu senistes raamistikes, põhimõtete ja teetähiste järgi. Ärme aja liitumisläbirääkimisi ja rändekriisi haldamist segi, öeldi. Kohe näha, et vanemast [[LR]] ega mäleta, kui palju kandidaatriigi suhtest EL-ga on määratud just liitumiskõnelustega – ühtki asja pole võimalik sellele lihtsalt kõrvale panna ja öelda, et see on nüüd kõige tähtsam, unustame muu. Ühesõnaga, ootame 01.11 valimisi, seni hakkame vaikselt tööle tegevuskavaga, teades, et see veel tegelikult muutub. 09.11 erakorraline [[JHA]], sest olukord, eriti Lääne-Balkanil on veel palju hullemaks läinud. Nüüd tunnevad muudki regiooni riigid müüride püstitamise tagajärgi.

Brüsselis käimas president Ilves kohtus [[SI]] kolleegi Pahori ja [[EP]] presidendi Schulziga. Esimeselt murelik ülevaade olukorrast Lääne-Balkanil koos osutusega jälgida tähelepanelikult Horvaatia-Serbia piiril ja suhetes toimuvat. Süürias toimuvast küsiti rohkem meie arvamusi, ehkki see pole ju [[SI]]st ka nii kaugel. Schulz üllatas väga jõuliselt toetava seisukohaga Türgi-suhete kohta ja oli ka muidu, nagu alati nendel kohtumistel, praktilistes asjades mõistlik ja põhimõtetes vankumatult Euroopa-meelne.

15.10.2015

[[ÜK]], või tegelikult ikkagi selle eesistuja Tuski kiituseks tuleb öelda, et saadi hakkama ühe päevaga. Seda soodustas kindlasti asjaolu, et mitmel teemal polnud väga midagi (soovi) rääkida. [[EMU]] tulevikuraportiga oleme minu hinnagul tagasi aastas 2013, mil eksistentaiaalne oht eurole möödas, majandus nagu hakkas paremusele keerama … ja edasine euroala reformimise vajadus unus – saime ju hakkama! Tõsi, nagu toona, nii ka nüüd on konkreetse asjana laual pangandusliit, kus mõned (rohkem lõunapoolsed, aga ka [[EE]]) tahaksid edasi liikuda ühtse hoiustegarantii süsteemiga, [[DE]] ja veel mõned teised on raevukalt vastu: tehke endale oma riiklik fond ära (meil olemas), siis alles hakkame midagi mutualiseerima! Nii lendas ka seekordse [[ÜK]] järeldusest välja igasugune viide pangandusliidule. [[UK]] peaminister Cameron informeeris kolleege, et juba novembris, (alles 1,5 aastat pärast referendumi väljakuulutamist, irvitavad briti lehed) paneb [[UK]] lauale oma soovid, mille rahuldamise korral lubab valitsus pooldada EL-i jäämist. Kokkulepet soovitakse juba detsembriks. Kiireks läheb. Põgusalt räägiti ka Ukrainast, kus mure majanduse olukorra pärast. Minski lepete täitmise seisu hindamise pärast vist niiväga mitte. Süüria kohta võrreldes 12.10 [[FAC]] järeldustega ei uut.

Põhiteemaks muidugi jälle ränne, ja eriti Türgi osa seal. Kui [[ÜK]] ettevalmistavatel aruteludel tundus, et rände sisuosas on teravused enam-vähem maas, siis eilsed arutelud tuletasid taas meelde, kui emotsionaalne on kogu see rändetemaatika. Mitte et oleks tülli mindud; ja õhkkond oli ikka kõvasti parem kui näiteks 25.-26.06 [[ÜK]]l, aga jooned on hetkel nii välja kujunenud, et [[GR]] ja [[IT]] on kaitsepositsioonis, seletavad, kuidas nad ikka teevad väga palju ja miks rohkem teha ei saa; [[DE]], [[SE]] ja mõni muu sihtriik räägib, kuidas tuleb kiiremini edasi liikuda, ka püsimehhanismiga; mõned peamiselt põhjapoolsemad [[LR]] kurdavad, et kuulge, me tahaks juba hakata vastu võtma, aga piiririigid pole suutelised registreerima-sorteerima; ja Višegrad hammustab keelde, et mitte me-ju-ütlesime-teile välja pursata, ja seda enam vastustavad nad uusi kavandatavaid samme. Kahe suurema uue asja, ühtsema EL piirivalve poole liikumise ja püsimehhanismi puhul nõuti just viimase kindlasti järelduses äramärkimist (mustandis polnud), mis ka juhtus, viidati diskussioonidele, mis ekspertide vahel tõepoolest alanud. Ja juba needsamad esimesed arutelud näitavad, et ilma jõulise poliitilise surveta (ka siseministritest võib väheks jääda) see asi kuskile ei liigu.

Välismõõtme all tuli taas ka [[EE]] delegatsioonile meelde, et iga viimane kui kord, kui riigijuhid sel teemal kohtunud, on alati ka raha juurde küsitud, lisapanuseid. Süüria fondi jaoks oli pisut kaasas. Järgmine peatus Valletta tippkohtumine Aafrika riikidega 12.-13.11, võiks natuke varem vaadata, kuidas panusega on. Aga välismõõtme põhiuudis ja -vaidlus oli muidugi Türgi üle. EL muidugi ei usu, et sellised asjad kunagi juhtuda saavad ega valmista end vastavalt, aga praegu on tõesti hetk, mil Euroopal on Türgit rohkem vaja kui neil meid. Igatahes, [[COM]] läks tipptasemel (esimene asepresident Timmermans) Ankarasse ja rääkis läbi ühise tegevuskava. Mis on sisult igati mõistlik. Koostöö eest pagulaste Euroopasse tuleku voogude vähendamisel lubati Türgile maksta rahaga, turvaliste lähteriikide nimekirja kandmisega, tippkohtumistega EL ja Türgi vahel, viisavabaduskõneluste kiirendamistega ja liitumisläbirääkimistele uue hoo andmisega (järelduste lõppteksti jäi suurepärane mõiste re-energise). Kogu seda toredust tervitati ent kahelt poolt vähemsõbralikult: [[ÜK]]l lahjendati EL lubadusi oluliselt, lisades nii liitumisläbirääkimiste kui poliitiliste suhete tihendamise ette “olemasolevates raamistikes”, mis praktikas tähendab, et midagi uut, tõeliselt vastutulelikku ei maksa oodata. Vastavalt teatas Türgi valitsus täna, et nemad ei pea seda tegevuskava ka endale siduvaks. Siit 2 poliitilist järeldust. Esiteks, EL jaoks pole rändekriis ilmselt veel nii hull midagi – kuna saadakse rahulikult võtmepartnerile, kes majutab meie vahetus naabruses 2 miljonit  süürlast, öelda, et ei pea fundamentaalseid muutusi vajalikuks. Ja see pole ainult [[CY]]. Tegelikult, sellest riigist saan ma veel kõige paremini aru, neil ikkagi Türgi okupeerib pea 40% riigi pindalast ega tunnusta nende riiklust. Teiseks, [[COM]] võttis järjekordselt hiiglasliku poliitilise riski. Tegevuskava plaani tutvustati näiteks Türgile enne kui [[LR]]le. Tagasilöögid tulid aga nii Brüsselis kui Ankaras. Sellest kuuleme veel palju.

 

13.10.2015

[[GAC]]i peateemaks oli 15.10 [[ÜK]]. Väga ei lootnudki keegi, et järeldusi veel muudetakse, tekstiettepanekuid tegi mõni harv [[LR]]. Tekst ongi tasakaalus, ja mitte liiga julge (rahvusvahelises poliitikas kasutame seda sõna enamasti sir Humphrey-likus tähenduses). Rände sisemõõtmest senitehtu elluviimine, tagasisaatmine kui ümberpaigutamise eeldus. Välismõõtmest Süüria kodusõda – kus lisandunud sobivas toonis viide Vene sekkumise kohta – ja koostöö Türgiga. Viimase üle läheb kindlasti tõsisemaks vaidluseks nagu alati.

[[NK]] arvamus [[COM]] tööplaani kohta kiideti pea sõna võtmata heaks. Ütlemiseks läks aga [[LU]] eesistuja poolt kutsutud ja mahapeetud koosoleku üle, kus osalesid sotsiaalministrid vaid euroala [[LR]]dest. Kõik eurot mittekasutavad (ja ka mõni kasutav) kritiseerisid sellist formaati, ütlesid, et tegu laiema teemaga, mida tuleb arutada 28kesi. Kaks suurimat euroriiki ja [[PRES]] vaidlesid vastu, et kui seda teha läbipaistvalt, andes ka teistele kogu info, siis on sama raha kasutavatel riikidel tegelikult ka muid asju rääkida, kui pelgalt rahandusküsimused. Ajastus on pisut õnnetu, EL ühtsus on rändekriisi pärast õrnakene ja nii odavalt ei maksa pingeid juurde tekitada. Samas, fakt on see, et ühisraha tähendab, nõuab rohkem kui vaid rahandust – suure eurokriisi ajal ei möödunud nädalat kindlasti, mil mõni tark inimene poleks mõnes targas lehes kirjutanud, et nii vähe muid majanduspoliitikaid ühtlustades valuutaliit toimida ei saa. [[EE]] muidugi mõistab ja hindab euroala tugevust, samas mõistame ka euroalaväliseid, eriti lähinaabreid [[SE]] ja [[DK]]. Konkreetse kohtumise sisu eriti sisukas polnud ja sotsiaalmõõtme harmoneerimine on meie jaoks pigem küsi- kui soovitav suund. Nii ei osalenud me tänases ütlemises ei ühel ega teisel poolel.

12.10.2015

[[FAC]] peateema oli Süüria. Kuna järeldused olid juba [[PSC]] poolt kokku lepitud, peeti maha poliitiline lauaring. Eriarvamused on [[LR]] vahel selles, milline on president Assadi roll (mitte kas tal nähakse tulevikku presidendina, vaid üleminekuajal), ja ka Venemaa rolli üle. Viimase kohta on huvitav, et järeldusi, kus Venemaa õhulööke tugevalt kritiseeritakse, keegi avada ei soovinud, küll aga – jällegi – väljendati erinevat optimismiastet selle üle, mil määral saab Venega sõja lõpetamiseks koostööd teha. Erinevalt seniarvatust ei küsinud [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini endale suuremat rolli ega volitusi, vaid rõhutas tugevalt, et EL paneb kogu oma mõju ja jõu ÜRO aitamiseks.

Kuna kõik tegelevad praegu rändega, ja välisrindel asju ju ka edeneb, siis pidi ka [[FAC]] saama oma rändejäreldused. Vaielda sai seal Türgiga koostöö üle, mis alati selle riigiga nii, arvestades nii [[CY]] diplomaatiliselt öeldes väga keerulist suhet kui ka näiteks [[DE]] jt [[LR]] avaliku arvamuse tundlikkust Türgi suhtes. Igatahes, välisministrid tõdesid, et järeldused on sisend 15.10 [[ÜK]]le. Eesistuja Tuski meeskond ütleb kindlasti südamliku dziękuję bardzo ja tegelikult paralleelselt juba esitas oma järgmise versiooni [[ÜK]] järeldustest, mida asub arutama homne [[GAC]].

10.10.2015

Erakorraline [[Coreper]] käis kõigepealt läbi 15.10 [[ÜK]] järelduste mustandi, mida ei saanud enne esitada, kui 08.10 [[JHA]]l siseministrid rändeteemad arutanud ja otsustanud olid. Tundub, et [[ÜK]]l on rände alt põhiküsimus Türgi ja välispoliitika alt Süüria. See, mida türklastele saab lubada, sõltub praegu käivatest läbirääkimistest [[COM]]-[[EEAS]] tiimi ja Türgi vahel. Tundub, et türklaste nõue viisavabadusega edasiliikumiseks on viimastel päevadel tugevnenud, samas on viisaliberaliseerimine üks protsess, mis on vormiliselt (ja mitte ainult) tehniline, seotud kindlate asjade ärategemisega ja kus kunagi pole tähtaegu ette antud – tehakse siis, kui valmis ollakse, kõlab valvejutupunkt. [[EE]]le kiirem edasiliikumine Türgiga sobib, ja isegi meie mätta kauguselt on näha selle riigi võtmerolli praegus rändekriisi ohjamisel. Muidu oli järelduste mustand tasakaalus (EL argoo põhitermineid, mis tavaliselt tähendab: meile sobib). Püsimehhanismi polnud otse mainitud ja EL välispiiride valvamise suurem ühtlustamine mainitud väga… jälle, tasakaalukalt, ehkki [[COM]] tahaks endale palju jõulisemat suunist. Selle kriisi haldamisel on juba ju otsuseid tehtud ka ja nende elluviimine on hetkel tähtsam kui liigjulged tulevikuvisioonid. [[EE]] poolt, mõne [[LR]] toetades, pakkusin, et ütleks ka alguses ära, miks me seda kõike teeme: mitte ainult kriisihalduse pärast, vaid selleks, et kaitsta-hoida üht Euroopa integratsiooni põhisaavutust, Schengeni süsteemi.

Muust [[ÜK]]l ettetulevast väga põgusalt. Eriti keegi ei taha eriti [[EMU]] tulevikku arutada, [[DE]] eriti. [[UK]] küsimust ei saa arutada, kuna pole midagi arutada, kuna [[UK]] pole oma täpsemaid nõudmisi paberile pannud. Lootus on, et nüüd, mil peaminister Cameron on parteikongressi ära pidanud, saab edasi minna. Eile kohtus näiteks kahe kolleegi, [[DE]] ja [[EE]] omaga. Lõpetuseks, ei saa välistada, et Minski lepingute sünni juures olnud [[LR]] tahavad juba sel [[ÜK]]l Ukrainat arutada. Nii majandust (võlga Venele, kolmepoolseid läbirääkimisi EL-Vene-Ukraina meie vabakaubandusleppe üle, gaasi) kui ka Minski täitmist. Hmm.

Kuna kõik tegelevad rändega ja kuna tõepoolest on just välispoliitika rindel isegi edusamme, siis tahab ka 12.10 [[FAC]] selleteemalisi järeldusi vastu võtta. Nende mustandit kirjutades polnud aga arvestatud siseministrite aruteludega jne, ühesõnaga, [[Coreper]] saatis selle dokumendi suhteliselt jõulisele edasitöötamisele, uut varianti arutame vahetult enne [[FAC]]i algust esmaspäeval.

09.10.2015

[[JHA]] justiitsministrite osa oli kiire ja tõhus. Suurema kobisemata kiideti heaks andmekaitse direktiiv, teine osa andmekaitsereformi paketist. Euroopa prokuröri asutuse loomiseks lepiti kokku riikidevahelise koostöö osa üle, aga kogu asjaga edasi minemiseks on veel väga palju vaja teha. Ka täna ei saanud mööda rändeteemast, arutuse all justiitsaspektid nagu vihakõne ja ksenofoobiaga võitlemine.

Anti ka ülevaade olukorrast, mis tekkis seoses Euroopa kohtu otsusega, et EL kodanike isikuandmete USA serverites hoidmise ja töötlemise senine kord pole turvaline. Ega muud kui [[COM]] hakkab muudetud raamistikku välja töötama ja läbi rääkima. See teema sobib paraku liigagi hästi nii andmeturvalisuse kui [[TTIP]]i-vastastele aktivistidele.