13.09.2015

Pühapäevaõhtune Coreper (umbes 6. kord 4 aasta jooksul, kui nädalavahetusel tuleb koosolekul käia, ses mõttes on multilateraalne diplomaatia ikkagi ennustatav) draftis homse erakorralise JHA järeldusi. Koosoleku ajal tuli ärevaid teateid Schengeni sisepiiride kinnipanekust DE poolt, siis CZ poolt. Kui uudised 140 tähemärgist pikemaks venisid, tulid ka detailid ja nüansid, et päris piiride ega ka ühe piirilõigu päris kinnipanemisest jutt pole. Aga dramaatikat lisas see küll ja loodetavasti ka arusaamist, et Schengeni süsteemi püsimine pole tõesti midagi täiesti kindlat, midagi, mille nimel ei peaks tõsiselt tööd tegema.

Peaaegu kõik LR muidugi rõhutasid homsete sõnumite tähtsust, et tuleb ikka näidata, et tehakse konkreetseid asju kriisi haldamiseks. Häda aga selles, et eri LR asuvad selle kriisi eri servadel ja konkreetsed asjad on ka osalt erinevad. Homme läheb kindlasti suuremaks vaidluseks 3 asja üle: 1. ja kõige raskem: kuidas kõik koos jätta muljet, et tegeldakse ka muude asjadega peale konkreetsete pagulastenumbrite ärajagamise ehk tagajärgedega tegelemise? Kuidas anda usutav sõnum, et põhjenduseta EL-i tulnuid hakataksegi päriselt tagasi saatma? Välispiire valvama? Jne 2. Kas COM 08.09 esitatud rändepaketti tervitatakse, võetakse teadmiseks vms, ühesõnaga: kui palju on see edasise töö aluseks? Küsimus puudutab muidugi enim kriisimehhanismi tulevaste suurte põgenike juurdetulekute tarbeks. 3. Kuidas minnakse COM pakutud 120 000 ümberpaigutatavat omavahel laiali jagama. Kas homme üldse minnakse? Kui ei, siis tuleb erakorraline ÜK, veel paksu verd ja süveneb mulje EL-ist, kes kriisiga hakkama ei saa. Aga et minnakse jagama, seda tänase põhjal küll lubada ei julgeks. Õige mitmel LR on ühene positsioon: praegu ei saa nõustuda enamate pagulaste vastuvõtmisega, punkt. Pole vist vaja lisada, et õhkkond ka nii professionaalses seltskonnas kui Coreper oli tavalisest mõnevõrra pingelisem. Homsest ministrite omast ei taha mõeldagi.

10.09.2015

TervepäevaCoreper algas hommikusöögiga, mis venis 4-tunniseks. Teemaks muidugi ränne. Hommikusöökidel on saadikud omavahel ja arutelud informaalsed, seega on PRES eesmärgiks neid korraldades saada aru, mis on LR tegelikud sisulised poliitilised probleemid parajasti arutatavate küsimuste juures. Peab ütlema, et atmosfäär rändeküsimuste arutamisel on (vähemalt seni) olnud hulka parem kui kevadhooajal. Üheks põhjuseks kindlasti olukorra tõsidus, teiseks aga COM seekord tõesti laiaulatuslikum ja ka delikaatsem ettepanekute pakett (delikaatsem – praegu kurdavad jaotusvõtme ja oma numbrite üle üldse vaid 2-3 LR, järelikult on osatud siin sensitiivsustega arvestada, ka meie omaga). Toon seega asjalikum ja soov/arusaam, et 14.09 erakorralisel JHAl tuleb konkreetseid tulemusi saavutada, täiesti klaar.

Ränne jätkus ka pärastlõunasel istungil, vahepeal sõi Coreper lõunat COM presidendi Junckeriga. Kes oli heas vormis, empaatiline ja terane. Peamiselt käisime üle (diplomaatide kombel seda igati kiites) tema eilset kõnet. Ühe laiema asja ütles Juncker ka: Kui peaministrid (tegelikult poliitikud üldse) räägiksid ka avalikkuses seda juttu ja teeksid neid asju, mida nad sulle nelja silma all räägivad, et tahaksid teha, oleks Euroopa palju parem paik. Eks ole, poliitilise julguse igavene küsimus demokraatia tingimustes.

Päeva kokkuvõtteks: 1. On selge, et 14.09 nõustutakse 120 000 põgeniku ümberpaigutamise põhimõttega – number on väljas ja seda tagasi ei saa. 2. Juriidiliselt vormistakse ära juulis tehtud otsused 20 000+40 000 jaotamise kohta, ka siis, kui päris täpselt kõik riigiti veel jaotatud ei saa. Küllap tekib siis mingi hetk ka kiusatus kasutada COM uut jaotusvõtit ka eelmise numbri peal (meile tähendaks see kokku 186, aga see hetkel veel puhas spekulatsioon). 3. Suur vaidlus tuleb selle üle, kuidas tulevast kriisimehhanismi käivitada – COM on praegu selle õiguse endale reserveerinud ja kindlasti toetab teda selles EP. Ent nagu kevadel, nii ka nüüd on ikkagi tugevaid hääli, kes ütlevad, et ilma LR endi heakskiiduta ei saa neile käsu korras inimesi saata, inimkvoodid pole kalakvoodid. Koduste tarkpeade kurvastuseks võib karta, et sõna “alaline” ei pruugita selle mehhanismi juures üldse kasutada, kuna kriis ei saagi ju alaline olla. 4. Vastuoluline tuleb vaidlus ühtse turvaliste päritoluriikide nimekirja sisseseadmise üle – alates sellest, kas kandidaatriik Türgi ikka peaks seal olema või mitte. Kui ei, siis mis loogika järgi ta meil kandidaatriik saab olla, kui inimeste elu seal tagakiusamise ohus? Aga mõnelegi suurele LR on see kõva pähkel. 5. Üha tugevamaks läheb kriitika GR ja IT suunas: hakake ise kiiremini liigutama ja laske teistel end aidata! Põgenike sõelumiskeskuste asutamine seal venib ja venib mõni muugi asi.

14.09 JHAl tahab PRES otsused teha laia järelduste paketi näol ja pühapäeval,  arutab seda telsti Coreper. Töö on väga suur – tänane PRES arutelupaber oli näiteks 19 lehekülge pikk.

09.09.2015

COM presidendi Junckeri oodatud kõne Olukorrast unioonis. Arusaadavalt pühendas ta enamuse ajast rändekriisile. Kõne pidamise viis ja stiil olid Junckerile omaselt emotsionaalsed ja heameelega astus ta ka verbaalsesse kukepoksi euroskeptikutest vahelehõikajatega. Sellele, nagu ka “Balkani” ja “Balti” korraks segaminiajamisse ei tasu liiga tähelepanu pöörata. Oluline on sisu. Mis algas tõdemisega, et EL ei ela praegu häid aegu. “Liidus pole piisavalt Euroopat ja Liidus pole piisavalt liitu”. Õige, oskan ka mina siit Brüsseli atmosfääri põhjalt tunda.

Juncker tutvustas COM juba lekkinud plaane: veel 120 000 pagulase ümberpaigutamine IT, GR ja nüüd ka HU koorma kergendamiseks. Loomulikult kohustuslikus korras. Edasi kriisiolukordadeks mehhanismi loomine, püsivate kvootidega (kus EE võib uue jaotusvõtmega põhimõtteliselt rahul olla). Lisaks paketi muud osad nagu ühtne turvaliste lähteriikide nimekiri, välispiiriagentuuri Frontex tugevdamine, väga tänuväärselt ka vajadus palju tugevama CFSP järele lähiregioonides – äärmiselt oluline punkt.

Poleks olnud väga imekspandav, kui Juncker seekord olekski rändeteemaga piirdunud. Siiski puudutas ta ka muid põletavaid küsimusi. Väga hea oli kuulda tugevat toetust Ukrainale ja isiklikult president Porošenko reformikursile – see on teema, kus Junckeri isiklikes hoiakutes polda seni täiesti kindlad oldud. Sama soojaga vibutas Juncker Moskva poole ja hoiatas EL LR, just Balti riikide julgeolekut ja piire puutumast. Siia otsa veel sanktsioonidest: EL peab närvi külma hoidma ja säilitama oma ühtsuse – paremat ei oska COM presidendilt soovida.

Väga õpetlik on lugeda, kuidas Juncker avas GR kriisi haldamise anatoomiat ja poliitikat. EMU tuleviku kohta tõdes ta õigesti, et ühisraha ei saa ainult reeglite ja statistikaga püsti hoida, vaja on ka pidevalt poliitilist olukorrahindamist. Siin lubab ta väga julgelt välja pangandusliidu kolmanda samba ehk ühtse hoiusekindlustuse eelnõu esitamise veel 2015 jooksul. See on vajalik asi, ent kohutavalt keeruline teha. Tõsi,  Juncker esitas ka juba pehmendusi, öeldes, et see poleks täielik riskide mutualiseerimine, vaid mingi edasikindlustamise süsteemi taolist. Ootame detaile. Maksunduses kordas varasemaid hoiatusi ühtse ettevõtte tulumaksu baasi ja finantsteenuste maksu sisseseadmise vajalikkusest. Siseturu tugevdamise ja ka LR parlamentide rolli kasvatamise lubadused esitas Juncker nutikalt selles lõigus, kus juttu UK küsimuse lahendamisest. Küsimuse enda kohta ei pakkunud ta seejuures midagi täpsemat, tõenäoliselt sellepärast, et UK valitsus polegi oma täpseid positsioone-nõudmisi esitanud.

Lõpuks üks lause ka Junckeri kõne emotsionaalsema, moraalsema poole kohta. See oli retooriliselt kaunis tugev. Ta tuletas meelde, kuidas eurooplased on läbi ajaloo välja ja sisse rännanud, kuidas näiteks HUst (polnud kindlasti suvaline näide) põgeneti pärast 1956. aasta revolutsiooni mahasurumist. Ta pani asju proportsiooni, näidates, et tänased tulijad moodustavad vaid 0,11% EL rahvaarvust, samal ajal kui Liibanonis on põgenike protsent elanikkonnast 25. Ja kõigile me-võtame-vaid-kindlat-kategooriat-poliitikutele (eriti Ida-Euroopas, mis salata) tuletas Juncker meelde, kui suuri tragöödiaid on usulisel pinnal vahetegemine Euroopa ajaloos kaasa toonud. Retooriliselt ja mõjukuselt igati hea kõne. Juba homme hakkame Coreperis neid rändeteemalisi ettepanekuid arutama.

 

02.09.2015

Sügishooaja esimene Coreper jäi poolepäevaseks, olles, tõsi, alanud hommikusöögiga. Selle põhiteemaks UK suhe EL-ga. Pärast 25.-25.06 ÜK on peetud EL institutsioonide (EPd pole küll seni kaasatud) ja UK vahel rida kõnelusi või konsultatsioone. Läbirääkimisteks ei saa neid nimetada ega pidada, kuna britid pole ikka veel oma täpseid soove-positsioone esitanud. Sisuliselt me neid muidugi teame: Heaolu ehk isikute vaba liikumine, Õiglus ehk euroala ja euroalaväliste LR võrdsem kohtlemine, Konkurentsivõime ambitsioon ehk siseturu tugevdamine, sõnade “üha tihedam liit” tühisus UK jaoks ja LR parlamentide rolli tugevdamine EL otsustusprotsessis. Loomulikult toimub siin (sise)poliitiline (varju)poks, eriti tooride eelseisva parteikongressi eel, kus peaminister Cameronil on kaotada mõlema teeraja valimisel. Ütled oma täpsed nõudmised maha, saad omadelt sõimata, et vähe küsid (see kehtib paradoksaalsel kombel eriti juhul, kui nõudmised peaksid suhteliselt kergelt ka vastu võetama); venitad ja trikitad, siis kaotad teiste LR head tahet. Ülejäänud tahaksid väga, et 15.-16.10 ÜKl esitaks Cameron oma täpsed nõudmised, aga hetkel ses suhtes optimistlik olla ei tasu. Aga kui tahetakse juba 17.-18.12. ÜKl kokkulepeteni jõuda, siis läheb varsti väga kiireks.

Vene ja Ukraina isikute vastaste sanktsioonide pikendamise poliitiline suunis ekspertide töögrupile 6 kuuks alates 15.09 anti konsensuslikult ja kobisemata – EEAS ettepanek oli selline ja põhjendus, et olukord Ida-Ukrainas pole paremaks läinud.

Ainus aruteluteema Coreperi istungil oligi ränne. Kõik sõnavõtnud (umbes pool LRdest) nentisid, et olukord on väga hull, täiemahuline kriis. COM tõi arve ja tutvustas seda, mida tal tutvustada oli, mida polnud palju. Kuna kogu see asi on ülipoliitiline, ei olnud ka COM ametnikel võimalik ennustada, kuhu COM volinike koosseis oma tänasel-homsel planeerimisseminaril jõuab. Seal lepitu aga jõuab president Junckeri Olukorrast Unioonis-kõnne EP ees 9.09. Järgmisel päeval hakkab Coreper osalt selle põhjalt valmistama ette 14.09 toimuvat erakorralist JHAd. Tänane arutelu jäi nii paratamatult üldsõnalisemaks, poliitilisemaks ja toonilt leebemaks (ja suvepuhkuse rahustavat hõngu oli ikkagi ka ruumis veel natuke). Peamiselt Ida-Euroopa LR nurisesid küll avaliku kriitika üle, mida mõne läänepoolsema LR juht on nende suunas teinud. IT, GR ja eriti HU kirjeldasid katastroofilist olukorda kodus. Püüti ka anda oma sõnumeid või rõhuasetusi eelseisvateks sisulisteks aruteludeks. EE poolt nimetasin tagasivõtu- ja tagasisaatmispoliitikat, piirivalveagentuuri Frontexi rolli, ühtse turvaliste lähteriikide nimekirja kehtestamist, kogu me tegevuse rahalisi aspekte. Välismõõtme all paneb praegune kriis mõtlema ka EL laienemispoliitika teatud häälestamise peale (vt rändevoogude kaarti). Lisaks, oleks vajalik rääkida ka mõne LR poliitikatest, mis suurendavad nn tõmbefaktorit ehk julgustavad inimesi tulema – siin peame silmas jõukamate riikide heldet abirahade süsteemi. Juba seegi nimekiri näitab, kui kompleksne on kogu rände temaatika; ja näitab ka, kui erinevad on eri LR erimured selle teema alt. On vaja erilist vastutustunnet, et EL sellest asjast ühtsena läbi tuleks.