23.07.2015

Hooaja eeldatava lõpu puhul väike tagasivaade. Oli uue [[COM]] koosseisu, uue [[ÜK]] eesistuja, uue [[CFSP]] kõrge esindaja ja uue [[EP]] koosseisu esimene hooaeg.

[[COM]] reklamib ennast kui “viimase võimaluse [[COM]]”, pidades silmas, et kui nüüd ei taastata kodanike usaldust EL vastu, siis võibki hilja olla. Kindlasti on tõsi, et eelnõusid, EL regulatsiooni tuleb sellelt koosseisult vähem ja tore on. PR-kampaaniaid oskavad ja suudavad ka osavamalt teha kui eelkäijad. 315-miljardiline investeerimisfond [[EFSI]] sai kiirkorras tehtud ja võib sügisel tegevust alustada. Samas on uus [[COM]] juba kahes asjas võtnud tohutu riski – kuulutades ja ajades, et [[GR]] ei tohi mingil juhul euroalast välja kukkuda ja teiseks kohustuslikke põgenikekvoote kehtestades – ja need riskid pole end kaugeltki täielikult õigustanud. [[GR]] oli väljakukkumise äärel (ja kõõlub ääre lähedal praegugi) ja [[COM]] jäeti just oma eeldavava erapooliku hoiaku tõttu mõnelt 12.07 euroala [[ÜK]] olulisemalt arutelult välja. Kvoote arutades jättis [[NK]] [[COM]] valemi kõrvale ja võttis oma (SKT- ja rahvaarvupõhise). Nii et ühest hinnangut [[COM]] uuele lähenemisele ei saa veel anda.

[[ÜK]] eesistuja Tuski algust peeti mõnel pool ettevaatlikuks, ebapiisavalt visioonikaks ja nähtavaks. Ikkagi uuepoolse ja mitte euroalasse kuuluva [[LR]] poliitik. Kohe oli näha stiilivahet tema eelkäijaga – üks on suure riigi kauaaegne peaminister, teine väikese riigi lühiajaline. Tusk võttis 12.07 euroala kriisi[[ÜK]]l siiski väga jõulise juhtrolli ja seda ka meie vaates täiesti õigelt positsioonilt: kogu EL ja euroala stabiilsus, püsimine, on ülim eesmärk. Ja (seekord) saavutas oma eesmärgi. Tusk on samuti väga sihikindlalt juhtinud EL idasuunalist poliitikat, tundub isegi, et siin hakkab välja kujunema teatav tööjaotus [[CFSP]] kõrge esindaja Mogheriniga, mida meie vaid tervitada saame. Ka [[COM]] presidendil Junckeril tundub olevat oma eelkäijast hulka vähem ambitsiooni väliseks esindamiseks, mis Tuskile tundub sobivat.

Mogherini alustas katse-eksituse meetodil siira sooviga [[FAC]] töömeetodeid parandada. Praeguseks on reaalne elu headesse kavatsustesse siiski oma korrektiivid teinud ja nüüd tuleb otsida tasakaalu strateegiliste arutelude (mõttekojatöö, ütleks pahatahtlik) ja akuutse välispoliitika kujundamise vahel. Mogherini reisib, kohtub ja osaleb palju enam kui ta eelkäija, mis kindlasti positiivne. Mõni tagasilöök paberite lekkimise näol on teinud ta kindlasti väga ettevaatlikuks, samas, ilma eeltööta ei saa ka parimad välisministrid suuri asju teha, poliitikamuutusi kujundada. Välisministrite kirju seltskonna ohjamisel on kindlasti vaja tugevaid taustateadmisi, tugevat iseloomu ja tugevaid juhioskusi. Mogherini on palju aktiivsem [[COM]] liige kui ta eelkäija – kui brittidele veel võib tunduda, et saavad ilma “oma” volinikuta” hakkama, siis itaallastele kindlasti isegi ei tundu nii.

Uus parlamendikoosseis otsib “poliitilise [[COM]]” ehk eesti keeles öelduna vähemate eelnõude tingimustes oma rolli. Päriselt pole veel leidnud. Kuid EL-vastaste äärmuste tugevnemine on tänuväärselt konsolideerinud mõõdukat peavoolu, selmet panna neid ise eurovastasusega flirtima.

[[EE]] seisab uutes koosseisudes hästi. Digitaalne siseturg on üks Junckeri prioriteetidest, kabinettidesse (sealhulgas Tuski omasse) sai 2 eestlast, esimene [[EE]] kodanik sai peadirektori positsiooni, meil on 2 EL delegatsioonijuhti ehk suursaadikut. Ka [[EE]] [[MEP]]idel tundub varasemast rohkem tegutsemisindu olevat.

Ometi on viimase hooaja kriisid – Ukraina omale lisandusid [[GR]] oma ja rändekriis – näidanud ära ka meie ohtlikud nõrkused. Ühe lausega öeldes: me oleme ka 12ndal liikmesusaastal olukorras, kus saame küll hakkama aktsioonidega, kuid pikemaaegseks pidevaks sihikindlaks tegutsemiseks puuduvad ressursid, (analüüsi)oskused, harjumused, kannatlikkus. See puudutab näiteks rahandusteemasid [[EMU]] tulevikku, ka maksuasju. Välispoliitika alalt näiteks EL sanktsioonipoliitika, aga ka pikemaajalised poliitikakujundamised idasuunal, [[ENP]] tulevik. Rändeteema aga näitas ära kogu meie poliitilise eliidi suutlikkuse vähe laiema teema haldamiseks riigiaparaadi seeski, saati siis avalikkuses. EL tasandil tuli ses asjas ikka väga kõikuval köiel kõndida, et jätta [[EE]]st mulje kui Euroopa solidaarsust hindavast [[LR]]st.

Sellest viimasest räägitaksegi praegu palju. Solidaarsus ei ole miski, mida saaks omal vabal tahtel valida – kord näitame üles, kord aga mitte. See kõik on üks suur tervik, eelarvepositsioonist (meil, meenutan, see 1 euro sisse, 4 tagasi) üle Vene-poliitika kuni rändevoogude haldamiseni välja. Loomulikult peavad kõik solidaarsuseküsijad ka ise oma töö ära tegema, seda näitavad viimased rändearutelud selgelt. Aga [[EE]]-suguse, meie asendi ja ajalooga [[LR]] jaoks taandub asi alati EL ühtsusest ja tugevusest tulevale turvatundele. Meie jaoks pole ajalugu Fukuyama mõttes kunagi lõppenud ega lõppe ka. Selleks, et EL oma praeguses(ki) lõimumistiheduses paigal püsiks, tuleb sellest huvitatutel palju kiiremini joosta. Eriti meil.

Siit on hea lõpetada ettevalmistustega meie eesistumiseks 2018. Nüüd hakkab tõsiseks minema, ehk siis: tuleba hakata konkreetseid inimesi võtmekohtadele paigutama. Juba esialgsete nimekirjade pealt on näha, et see osutub just nii raskeks, nagu ma kartnud olen. Või isegi veel raskemaks. Inimressurss, väikeriigi igavene häda.

Nüüd lõpetab Gondori kroonika selleks hooajaks, kroonik loodab sule mõneks nädalaks käest panna. Kui august just tulikuumaks ei kujune.

22.07.2015

Kiire [[Coreper]], viimane enne suvist pausi. 20.07 erakorralisele [[JHA]]le tagasi vaadates nurisesid [[IT]] ja [[GR]] pisut selle üle, et siseministrid siiski ei täitnud 25.-26.06 [[ÜK]] otsust, ei saanud kokku numbreid 20 000+40 000. Ka [[COM]] kasutas juhust, et leebelt viidata vabatahtliku lähenemise puudujääkidele, samas rõhutades, et klaas on isegi rohkem kui poolenisti täis ja nüüd tuleb hakata kibekähku tegelema esimese aasta ümberjagatavate-vastuvõetavatega. Õhus on aga selgelt tunda nõudmist EL rändepoliitika kui laiema teema väljatöötamise järele, milleks ka meil on arukas aktiivselt valmistuda.

20.07.2015

Sündmustevaese [[FAC]] ajast võttis märkimisväärse osa “Federica, Frank-Walteri, Philippe ja Laurenti” ehk Iraani tuumakõnelustel osalenud [[LR]] ja [[EEAS]] kiitmine. Tõsi, ka viimase poliitikadirektorit Schmidi kui peamist töömesilast ei unustatud ära. Lepe ongi ju väga suur töövõit ja märkimisväärne on just EL roll maailma suurriikide kõrval. Algul paluti EL appi kui neutraalset toimijat (USA-ga võrreldes), tugev roll jäi lõpuni. Nüüd tulebki vaadata, kuidas sellist formaati – EL suured (või asjast rohkem huvitatud, mõne regionaalsema küsimuse puhul) [[LR]] ja [[EEAS]] – ka edaspidi saaks kasutada. Meile tuleb simesena muidugi Minsk ja Ukraina meelde. Muidugi kiitsid paljud sõnavõtjad ka Hiina ja Venemaa konstruktiivset rolli. Venemaa ja idasuund on eeldatavalt ka septembris toimuva mitteametliku [[FAC]] peasisuks.

Peateemaks mõeldud Tuneesiale jäi vähe aega, õnneks sai kohaletulnud peaministri ja välisministriga siiski lõunat süüa. [[EE]] poolt on olulisem e-valitsuse projektide jätkamine ja vabakaubandusleppe kõneluste alustamine. Ei ole mingi saladus, et EL põllumajandusturu suurem avamine just lõunapoolsetele naaberriikidele oleks nende jaoks parim abi. Samas on lõunapoolsed EL [[LR]], kes samu põllumajandustooteid toodavad, ses suhtes arusaadavalt väga ettevaatlikud. Sealt vahelt tuleb alati suurte raskustega kompromissi otsida.

Kuulati ära ÜRO eriesindaja Liibüas Leon. Mingeid edusamme ühtsusvalitsuse moodustamiseks on tehtud. Järelejäänud probleemitekitajaid ähvardab EL nüüd sanktsioonidega. Sanktsioone me muide oskame kehtestada, lisan mitte ainult irooniliselt. Lähis-Ida (puuduva) rahuprotsessi üle käis tavaline arvamustering, [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini sai ülesande septembriks mõelda läbi [[FR]] ettepanek rahvusvahelise toetusgrupi loomiseks rahuläbirääkimiste taastamiseks ja toetamiseks.

[[FAC]] kuluaaris rääkis uus välisminister Kaljurand [[HU]] kolleegiga hiljutisest Budapesti metroo vagunihankest, kus [[EE]] firma meile arusaamatult võiduta jäeti. Usun, et sellest teemast me veel kuuleme, ka Brüsselis.

Samal ajal pidasid tormilise koosoleku siseministrid [[JHA]] formaadis. 25.-26.06 [[ÜK]] antud ülesandest – kokku 60 000 inimest – jäi puudu napp 5000. Kui lähemalt vaadata, siis tuli ümberasustamise number täis ja üle, aga ümberpaigutamise omast jäi 8000 ehk 1/5 puudu. Kuid siseministrid tõdesid, et esimese aasta eesmärk on täidetud ja 2015 lõpuks lahendatakse ka puuduv osa. Ei peaks olema ületamatu, kuid muidugi oleks EL solidaarsuse, imago ja enesetunde pärast olnud parem juba nüüd kõik ära teha. [[EE]] oli mõistlikuks lisapanustamiseks valmis ja usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et meie konstruktiivne ja kollegiaalne maine EL-is säilis ka läbi selle ülikeerulise ja emotsionaalse küsimuse arutelude.

16.07.2015

Poolepäevane [[Coreper]] tegeles enamuse ajast rändeteemaga, täpsemalt 20.07 erakorralise [[JHA]] ettevalmistamisega. Numbreid meile arutamiseks ei antud, need jäävad ministritele, aga 18.07-ks paluti kõigil, kel võimalik, oma panuse suurendamisest teada anda. [[EE]]l põhimõtteliselt valitsuse antud mandaadi juures on väike  mänguruum, aga vaatame väga täpselt, kuidas ja mida välja mängida. Õigusaktide juures käidi läbi hulk detaile, mõni jäi siiski ka lahti. Põhiküsimuse võib vast praegu sõnastada nii: [[GR]] ja [[IT]] huvi on, kuidas skeem võimalikult väikese lisakoormusega ja teiste [[LR]] võimalikult väikese sekkumisega tööle saada; vastuvõtvate [[LR]] huvi aga, kuidas neid 2 [[LR]] panna võimalikult täpselt oma kohustusi täitma, ka EL raha otstarbeka kulutamise plaanis.

20.07 [[FAC]] päevakorras on loomulikult õigusega juubeldav ülevaade Iraani tuumaleppest – [[EEAS]] poliitikadirektor Schmid tegi ka meile sellest kokkuvõtte [[Coreper]]i ja [[PSC]] ühisistungi formaadis. Peateemaks on Tuneesia, ainus Araabia kevade (suhteline) edulugu, lõunakülalisteks selle riigi pea- ja välisminister. Kindlasti arutatakse võimalikku [[CSDP]] missiooni Tuneesia-Liibüa piiril. Lähis-Ida rahuprotsessis pole 22.06 [[FAC]] ajast muidugi muutunud, aga teema on ülioluline, paljudele [[LR]] ka sisepoliitiliselt tundlik; ja teema, kus EL sees on väga erinevaid seisukohti. Ministrid kiidavad ka heaks EL inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ja teevad koos EL inimõiguste eriesindajaga pilti. Lisaks posu järeldusi, energiadiplomaatiast rände välisaspektideni (mitme järeldustekavandi puhul on muide kuulda kriitikat, et sisu olla vähe, tasapaksud, kordavad seniseid tekste) ja rida muid ettetulevaid asju, mh saab laienemisvolinik Hahn raporteerida tema poolt 15.07 vahendatud kokkuleppest ametlikult pika nimega Makedoonia sisepoliitilise kriisi lahendamiseks.

12.07 euroala [[ÜK]] järelmite alt tasub mainida, et [[GR]] parlament võttis esimese satsi seadusi vastu, samuti on EL poolel jõutud põhimõttelise valmisolekuni sildafinantseerimise üle (kuni [[ESM]]i programm kunagi käivitub). Selle viimase kohta võib taas tõdeda, et poliitilise tahte-suunise olemas olles on EL ametnike leidlikkus raha ja õiguslike skeemide leidmisel piiritu. Järgmine samm – [[DE]] parlament 17.07, samal päeval lõplik kokkulepe sildfinantseerimise kohta, 20.07 [[GR]] makse [[EKP]]le ja loodetavasti kohe ka [[IMF]]ile, ja täistuuridel [[ESM]]i programmi ettevalmistuste algus. Kui kõik ikka läheb nii sujuvalt.

15.07.2015

[[Coreper]]i lõuna [[EEAS]] peasekretäri Le Roy ja [[COM]] naabruspoliitika peadirektori Danielssoniga, teemaks [[ENP]] ülevaatus. Tuleb tõdeda, et naabruspoliitikat täpselt defineerida ja eriti prioriseerida on sama raske, kui välispoliitikat üldse. Tänagi sai selgeks, et tahetakse ühtset raamistikku, mis samas oleks iga partneri puhul diferentseeritud; tahetakse, et EL väärtusi ja huve oleksid võrdselt silmas peetud; et naabrid muudaksid end euroopalikuks, samas neile Euroopa perspektiivi andmata jne, jne. Küllap näeb see ülevaatuse-paber lõpuks just selline paksult ehitud jõulukuusk välja, ja välispoliitikas ei saagi ühegi teema või riigi kohta öelda, et see pole üldse oluline – seda teavad kõik, kes on katsunud välispoliitikat mõõdikutega planeerimiskastikestesse suruda.

Meie jaoks on igatahes oluline, et säiliks võimalus kiireimaid euroopalikke reforme tegevate naabritega kiiremini ja sügavamalt edasi minna. Ja see võimalus jääb, kuna [[ENP]] on lõpuks kahepoolne poliitika, kõik lepingud, kokkulepped ja kavad on EL ja konkreetse partnerriigi vahel. Küsimus pole milleski muus kui EL läbi aegade tugevaima välispoliitilise instrumendi ehk tranformeeriva jõu parimast kasutamisest. Meie oleme seda väga positiivselt omal nahal tundnud, kuidas EL oma naabruses asuvaid riike paremaks teeb. Oleks sula lollus sellest võimalusest loobuda. Ka kui liikmesusperspektiivi ei ole praegu võimalik anda, saab targa poliitikaga ometi naaberriike tihedamalt siduda. Samas, mida kibedamad on jamad kodus, seda vähem jääb jaksu välispoliitikaks, ja nii praegu ka EL-i puhul.

14.07.2015

Hommikusöök [[EE]] [[MEP]]idega, ei midagi liiga konkreetset, klatši süstematiseerimine pigem. Minu poolt ülevaade erakorralisest euroala [[ÜK]]st ning edenemisest rändekvootidega; nende poolt vaade meeleoludest. Andmekaitsemääruse triloogid edenevad jõudsalt, Lauristin osaleb seal [[EP]] poolt, hea.

[[ECOFIN]] ülilühike ja -õhuke. Sama  ei saa aga öelda eurorühma ja selle tulemuste jagamise kohta, mis alati ka mitteametlikult [[ECOFIN]]i kavas – [[GR]] pärast muidugi. [[ECOFIN]] peamine punkt oli ([[LU]] prioriteetide kõrval, mis arutelu ei tekitanud) nn 5 presidendi raport [[EMU]] tuleviku kohta. Sõna võttis vaid mõni  [[LR]], oligi esimene tutvustus, kuid jõujooned joonistati kohe välja. Kõik tunnistavad, et kriisiga on euroala maine nii palju kahjustada saanud, et nii turuosalised, oma kodanikud kui ka väljasolijad vajavad sõnumit, et valuutaliit püsib ja areneb. Kõik rõhutavad muidugi ja mõistlikult juba otsustatu täielikku elluviimist.  Kõik näevad kiireid edasiminekuvõimalusi just pangandusliiduga. Kuid seal teha tulev – ühtne hoiuste tagamise skeem – on tohutult suur asi, ja sõnavõtnud [[LR]] arutasidki peamiselt selle võimaluste ja viiside üle. Lisaks kapitaliturgude liit, kus konkreetseid eelnõusid veel esitatud pole. [[PRES]] märkis lõpuks õigesti, et [[EMU]] areng puudutab ka eurot mittekasutavaid [[LR]] ning kutsus ka neid aktiivselt tulevikudebatis osalema. Tõsine ja sisuline arutelu on ees mitteametlikul [[ECOFIN]]il 11.-12.09 ja seal peaksime ka meie olema suutelised kogu kontinendi ees seisvatel teemadel tavalisest läbimõeldumalt ja visioonikamalt sõna võtta.

12.07.2015

Euroala [[ÜK]] oli diplomaatiliselt öeldes tormiline. Seda ettevalmistav rahandusministrite eurorühm töötas 2 päeva ja pidi siiski jätma ka riigijuhtidele hulganisti täiesti konkreetseid aruteluteemasid. Peaministrite-presidentidega asjaajamise võlu ja oht ongi aga tihtilugu selles, et kuigi kõigil eelnevatel, ametnike ja tavaministrite tasanditel kogu aeg korrutatakse, et pealikele ei saa jätta detailseid asju arutada, teevad nad seda siiski väga põhjalikult, kui asi niikaugel. Inimlik, tõenäoliselt – tegeled sellega, mis ette pannakse. Nii draftisid täna öösel peaministrid [[GR]] reformikavu täiesti detailselt. Kokkulepitu on ülimalt üksikasjalik ja ülimalt karm.

Paari sõnaga asja kokku võttes: [[GR]] jääb praegu euroalasse. [[DE]] mängis väga karmi mängu, lekitades 10.07 oma kava “ajutiseks”, 5-aastaseks [[GR]] lahkumiseks euroalast. See levis kohe üle kogu meediaruumi ja saavutas soovitud efekti. Nimelt, kuna kogu aeg on saadud eeldada, et [[DE]] ei julge võtta vastutust euroala lagunemise või isegi ühe liikme lahkumise eest, siis on saadud eeldada ka seda, et lõpuks annab [[DE]] ikkagi nendes läbirääkimistes järele. Enam mitte, nüüd seda kindlust enam ei ole. [[DE]] saavutas nii oma põhinõudmise, osa [[GR]] riigivara tõstmise eraldi fondi, midagi erastamisagentuuri taolist, mis müüks vara ja selle eest tasuks laenumakseid. Ühesõnaga: kui me anname nii palju raha juurde, ja kui maksete tähtajad on nagunii nii pikad ja intressid nii madalad, siis olgu meil vähemalt mingi kindlus, et kuskilt midagi ka tagasi tuleb. Sakslased oleksid tahtnud selle fondi teha [[LU]] jurisdiktsiooni all, kreeklaste käest ära. Peaminister Tsipras võitles selle vastu lõpuni ja fond jääb nüüd [[GR]] hallata, siiski EL institutsioonide järelevalve all.

See viimane juba indikeeribki eilse kokkuleppe kogu olemust. [[GR]] majanduslikust iseseisvusest on suhteliselt vähe järele jäänud. Tõepoolest, kui üks valitsus tekitab 3 nädalaga oma partneritele 86-miljardilise lisaarve (olgu, osa sellest oleks tulnud maksta nagunii, aga veel juunis räägiti ehk 30 miljardist), siis võtavad võlausaldajad ka kontrolli su asjade üle. Ja siin ongi selle diili olulisim tunnusjoon ja nõrgim külg. [[GR]] valitsus nõustus mitte ainult nende asjadega, millele ta enda õhutusel rahvahääletusel “ei” öeldi, vaid ka pika nimekirja veel karmimate nõudmistega. Selles võib näha 18 muu euroala [[LR]] “kättemaksu”. Aga selles väljendub tegelikult sügav usaldamatus valitsuse vastu, kes lasi asjad nii kaugele minna, kes on oma partnereid suhteliselt valimatute sõnadega kostitanud ja kes tuli nüüd partnerite juurde tagasi palvega saada palju rohkem abi, kui varem arvatud.

Asi pole kaugeltki tehtud. Et tänahommikune kokkulepe toimima hakkaks, on vaja teha terve rida samme. Esiteks, [[EKP]] pidi (tegi juba) jätma [[GR]] pankadele senise rahastuse. Teiseks, [[ECOFIN]] peab homme leidma nn sildrahastuse, allika [[GR]] rahavajaduse katmiseks kuni uus [[ESM]] programm saab lepitud (mis ei juhtu mitte enne 1 kuud). Kolmandaks, ja kõige tähtsamaks, [[GR]] parlament peab 15.07-ks vastu võtma 4 üliolulist, sisulist reformiseadust ja 22.07-ks veel 2. Karta on, et senine koalitsioon sellega hakkama ei saa ja peaminister Tsipras peab laiendama valitsuspõhja 2-3 euromeelse peavooluparteiga (revolutsioonilise liikumise juhile on see muidugi väga vastukarva). Ja ka sellisel juhul tuleb [[ESM]] programmiga väga täpselt tööd teha ning minna ka mitme [[LR]], sealhulgas [[EE]] parlamendi täiskogu ette.

Kui nende asjade peale täpsemalt mõtlema hakata, siis saab selgeks, et täna hommikul valuga lepitu ei pruugi tegelikult realiseeruda. Ei ole kirikus kuulutatid, et kõik lähebki selle plaani järgi. Aga EL on siiski taas kord tõestanud oma suutlikkust lükata tagasi kõik kaalutlused mõne oma liikme väljasurumiseks, abita jätmiseks ja toiminud solidaarselt. Kuid tõsi on ka see, et ühegi [[LR]] väljalangemine euroalast pole kunagi olnud lähemal kui täna varahommikul.

09.07.2015

Lühike [[Coreper]], nii nagu eesistumise alguses tavaline. 14.07 [[ECOFIN]]i päevakorrast jäeti välja [[COM]] maksustamise tegevuskava arutelu, aga ei maksa arvata, et see teema kuidagi laualt maas, küll võtab veel tuurid peale. Päevakord üldse lühike, aga seda tõsisem on eurorühma oma, mis koguneb erakorraliselt 11.07 [[GR]] arutama.

2016 eelarve [[NK]] ühispositsioon oli juba töögrupis kokku lepitud, mis on oluline muutus võrreldes varasemate aastatega. Seega jääb ära ka igal aastal ähvardavalt juuli lõppu planeeritud eelarve[[ECOFIN]]. Aga fakt on, et eelmisest eelarveperioodist tulnud maksete võlg on saamas makstud, ja see vähendab oluliselt pingeid. Netomaksjad said soovitud kärpe, mis eriti välistegevuse osas muidugi ei rõõmustanud [[COM]] ega [[EEAS]]i. Aga kuna [[ÜKP]] alt kärbitud vähe, siis said ka [[ÜKP]] sõbrad nõustuda.

 

07.07.2015

Erakorralisele euroala [[ÜK]]le eelnes veel rahandusministrite eurorühm, kus kohal [[GR]] uus rahandusminister, kelle toon eelkäija omast palju mahedam, aga konkreetseid ettepanekuid lauale panna polnud. No ega saanudki olla, sest tema peaminister Tsipras pidi ju õhtul kolleegidele ise show’d tegema. Paraku – ja seda peabki pidama tänase päeva peamiseks tulemuseks – Tsipraselgi polnud mingeid konkreetseid reformiettepanekuid (aga erinevalt kardetust polnud ta toon ka triumfeeriv). Vaid jutt sellest, millised on [[GR]] täiendavad rahavajadused ja kinnitus igakülgsest koostööst – jutt, mida on ka varem palju kuuldud. Rahavajadus [[ESM]]ist 2-3 aastaks, ja kohe vaja sildfinantseerimist, et akuutset vajadust katta. Ja loomulikult küsis võlaleevendust, tõsi, suhteliselt tasasel toonil.

Teiste riigijuhtide reaktsioon oli üpris ettearvatav. Pettumust sellest, et 10 päeva tagasi istuti koos, arutati samu asju ja Tsipras ei rääkinud sõnagi oma referendumiplaanist, väljendasid mitmed. Peaaegu kõik ütlesid, et ei mingit sildfinantseeringut enne kui nn päris programm kokku lepitud. Väga paljud, sh  [[EE]], ütlesid, et võlasumma vähendamine on täiesti välistatud. Tuletati meelde demokraatia eksisteerimist ka muudes [[LR]]des. Toon oli kaunis kibe ja usaldus selle [[GR]] valitsuse vastu ei taastu  kiiresti, kui nii diplomaatiliselt väljenduda.

[[ÜK]] eesistuja Tusk võttis arutelu kokku nii, et mängus on enam kui vaid ühes [[LR]]s kasutatav valuuta. [[GR]] väljakukkumisel euroalast ja EL-ist oleksid väga tõsised geopoliitilised tagajärjed. Aga see ei tähenda, et ollakse valmis neile kõiges järele andma. [[GR]] peab esitama oma konkreetsed reformiplaanid 09.07-ks institutsioonidele (endise nimega troika) hindamiseks ja 11.07 arutab eurorühm. 12.07 tuleb jälle kokku [[ÜK]], alguses euroala ja pärast täisformaadis.

Miks see protsess nii raske on? Miks niimoodi partnerite usaldust petnud ja ikka veel mitte päris koostööaltile [[LR]]le ei öelda lihtsalt, et kuulge, hakake astuma? Esiteks sellepärast, et EL on džentelmenide klubi, kus selliste terminite kasutamine pea välistatud. Teiseks sellepärast, et Euroopa integratsioonis pole 60 aasta jooksul tehtud ühtki sammu tagasi ja ühe [[LR]] väljakukkumine euroalast oleks tohutu mainekaotus ja ka hoop EL moraalile. Nii et viimase võimaluseni räägitakse veel läbi. Aga praegu hakkab [[GR]] aeg otsa saama. Nende pangandussüsteemi (pangad kinni nagunii) eluspüsimine ripub juuksekarva otsas, 20.07-ks tuleb [[EKP]]le järjekordne laenumakse tagasi maksta ja kui seda ei toimu, peab keskpank kohe oma toetuse katkestama.

Lisaks. EL-is on ükskõik kui raskete küsimustel käsitlemisel alati saadud lähtuda kindlusest, et lõpuks ratsionaalne kaalutlus võidab, lõpuks tahavad kõik osapooled ikkagi kuidagi kokkuleppele saada. Praeguse [[GR]] valitsuse puhul hakkab see kindlus kaduma. Pärast seda referendumiasja ei saa enam olla täiesti kindel, et Tsiprase valitsus teeb kõik, et oma riik euroalasse püsima jääks. Meelega või kogemata siis. Seepärast ei tasu imestada, kui lähipäevil hakkab nii [[COM]] kui eurorühma poolt tulema sõnumeid plaani B ettevalmistustest. See on osalt surveavaldamine, aga ainult osalt. Asi on päris tõsine.

 

06.07.2015

Erakorralisel, rändeteema pärast kokku kutsutud [[Coreper]]il andis [[NK]] sekretariaat kõigepealt kiire ülevaate homsest erakorralisest euroala [[ÜK]]st. Sisu alles hakkab kujunema (küllap on tänaõhtusel [[DE]] ja [[FR]] liidrite kohtumisel siin oluline, kui mitte peamine roll), aga arutama hakatakse nii: rahandusministeeriumite juhtametnikud hommikul, lõunast tuleb kokku rahandusministrite eurorühm ja kell 18 siis riigijuhid. Raamiks niipalju, et [[GR]] teine abiprogramm on juriidiliselt lõppenud, lõppes 30.06. Seda taastada, uuesti läbi rääkida tundub võimatu. Peaminister Tsiprase taotluse arutamine [[ESM]]ist abi saamiseks võtab kindlasti pikalt aega ja [[ESM]]is teevad juriidiliselt otsuseid mitte riigijuhid, vaid rahandusministrid [[ESM]]i nõukoguna.

Rände arutelu läks palju kiiremini ja sujuvamalt kui ma kartnud olin. Väga oluline seejuures [[LU]] kui eesistuja hoolikalt sõnastatud aluspaber ja hästi formuleeritud küsimused. Paljudele põhiküsimusena tunduvatest numbritest – kuidas 40 000 ja 20 000 ikka kokku saadakse – täna täpsemalt ei räägitud. Kõik [[LR]] polnud ka oma panust veel meldinud. Aga kasutati väljendit “klaas on rohkem kui poolest saadik täis”, mis siinses seltskonnas kaunis lubav. [[EE]]d enim puudutava jaotusvõtme kohta ütles [[PRES]] aluspaberis, et [[COM]] valem pole enam laual, [[COM]] omakorda ütles, et on laual, kuni [[NK]] praktikas ei tõesta, et numbrid tulevad ka teist teed pidi täis. Muudest teemadest niipalju, et paljud [[LR]], sealhulgas [[EE]], soovivad suuremat kindlustunnet, et kui rändevoogude geograafia peaks muutuma, siis on EL valmis kiiresti ka oma tegevuse suundi muutma. [[LR]], keda praegu see teema enim puudutab, tahavad seda mehhanismi mingil viisil natuke kuidagi otsast püsivaks muuta – samuti väga arusaadav. Samuti tahavad nad, et uus mehhanism ei suurendaks liiga palju nende halduskoormust. Raha pärast veel hakatakse sõdima, seda on juba praegu näha. Järgmine peatus nende arutelude jaoks on mitteametlik [[JHA]] 09.-10.07 Luksemburgis. Seal peaks kokkuleppele jõudmise viisid ja graafik juba üpris klaarilt paistma.