29.06.2015

Olin varahommikul kutsutud [[LU]], järgmise eesistuja juurde, teemaks teadagi rändeküsimus. Sõnum ühene: [[LR]] on selle asja nüüd üle võtnud, seega ka meie vastutus, seega peavad kõik kiiresti oma arvu välja käima, ja juuli lõpuks tuleb kokkuleppele jõuda. Saime esimest korda tõsiselt rääkida proportsionaalsest numbrist, mis oleks vastavuses meie osakaaluga EL SKT-st ja rahvaarvust. Vaatame, kui kaugele [[LU]] selle lähenemisega jõuab, igatahes käivad kiirkorras läbi kõik [[LR]] ja on juba 01.07, oma esimeses [[Coreper]]is lubanud tutvustada ajagraafikut ning 06.07 korraldada erakorralise [[Coreper]]i, lootes kõigilt numbreid juba laual olevat. Loodame, sest [[LU]] on neis asjades arusaadavalt ülikogenud.

[[Coreper]] kiitis kõigepealt ilma aruteluta heaks [[EE]], [[CY]] ja [[LU]] Majandus- ja sotsiaalkomitee delegatsiooni vähendamise 1 koha võrra. Võtke ta, ja mu meelekibedus pealekauba, nagu Steinbecki tegelane ütleb. Siiski saime võrreldes Regioonide komitee sarnase protsessiga väikese võidu selle näol, et suured [[LR]] ei teinud omapoolset deklaratsiooni selle kohta, et demograafilised arengud võivad neile tulevikus veel rohkem kohti anda; ja väikese kompensatsiooni ühes allkomitees saime ka.

Ainus arutelupunkt oli 25.-26.06 [[ÜK]] järelmid, kus läks pisut ütlemiseks. Ikka küsis mõni, kas solidaarsus on EL-is (ja EL lepingute järgi) olemuslikult kohustuslik või vabatahtlik; ja kas solidaarsuse puudumine näiteks põgenike asjas võib kaasa tuua ka valikulist solidaarsust nüiteks EL tõukefondide asjas – ilmne viide vabatahtlikkust toetanud [[LR]] kui netosaajatele EL-i eelarvest. Ma pidin seepeale ka sõna võtma ja ütlema, et [[ÜK]] tulemus on teada, nüüd peaksime keskenduma sellele, kuidas selle otsused ellu viia, numbrid kokku saada, ja ses asjas on loomulikult suurem kohustus vabatahtlikku lähenemist pooldanud [[LR]]del, sh [[EE]]l. Täna läks ilma suurema tülita, aga ei välista, et lühiajal mingi [[Coreper]]i lõuna või hommikusöök atmosfääri asjus ikkagi tehakse.

Lõpetuseks lõpetasime [[LV]] eesistumise. Väga hästi tehtud, öeldi väga südamlikult. Ongi nii. Keegi poleks uskunud, et andmekaitse määrus saabki tehtud, väga suured kahtlused olid, kas [[EFSI]] saab selle tähtajaga tehtud jne, jne. Lisaks kriisid, terrorism ja ränne, mida hallata tuli. Oma vähepretensioonika ent asjaliku stiliga ajasid lätlased kõik need asjad ilusti jutti, näidates tihti üles ka suurepäraseid diplomaatilisi võimeid (vt kasvõi üle-eelmine lõik). Respekt ja kerge kadedus.

 

25.-26.06.2015

[[ÜK]] oli raskem kui ükski tippkohtumine pärast 2012 juunit, eurokriisi haripunkti. Eks mõnes mõttes olegi eurokriis tagasi, [[GR]] on potentsiaalselt ikkagi üpris otsustavate sündmuste lävepakul. Mitu riigijuhti kurtis kehva atmosfääri üle, vaoshoituse poolest tuntud liidukantsler Merkelgi kasutas tema kohta kaunis tugevaid sõnu jne – temperatuurist saab lugeda saab näiteks sellest EUobserveri artiklist.

[[ÜK]] algas nn 5 presidendi raporti tutvustamisega. Seal on kiires perspektiivis üks suur konkreetne idee – ühtse hoiusekindlustuse ehk pangandusliidu kolmanda samba ärategemine. Ja seda küll lähiaastail ei ennusta juhtuvat, liiga kallis ja palju solidaarsust nõudev asi see. [[LR]] konkurentsivõimeametite või -asutuste sisseseadmine ([[DE]] vana idee, reformilepingute, uus kuub), euroala fiskaalstabilisatsioonifunktsioon (endise nimega fiskaalvõimekus) ja muud nipet-näpet. Ei saa öelda, et ambitsioon täiesti puuduks ega saa ka öelda, et raporti elluviimine ei tugevdaks euroala lõimumist. Aga arutelud selle üle kuulutati alles alanuks, eile ei arvatud veel midagi.

[[GR]] olukord oli riigijuhtide ees teist korda 3 päeva jooksul (vt Gondori kroonika 22.06.2015). Kui esmaspäeval ehk oli veel mingit sümpaatiat või arusaamist, siis eile oldi ühesed: kreeditoride viimane pakkumine on mõistlik, võtke see vastu, [[ÜK]] ei hakka ühe [[LR]] käibemaksumäärade või pensioniboonustega tegelema. Valitseb arusaam, et [[GR]] nõustub alles siis, kui tõesti midagi muud üle ei jää; ja see hetk on homme 27.06 õhtul, mil tuleb järjekordselt kokku rahandusministrite eurorühm. [[IMF]]ile maksmise tähtaeg on 30.06, programmi modifitseerimine vajab parlamendi kinnitust mitmes [[LR]]s ([[EE]]s piisab [[ELAK]]i heakskiidust) ja näiteks [[FI]]s on vaja 2 päeva, et parlamendis koosolek kokku kutsuda. Kuni homse õhtuni küsivad “institutsioonid” (varem tuntud kui “troika”) [[GR]]lt nõustumist või uut ettepanekut. Ei hakka ennustama, kas või kumb tuleb. Kui kokkulepet ei tule, siis tulevad muidugi kasvava paanika järjekorras Plaan B, kriisikoosolekud ja ka uus [[ÜK]].

Pika õhtu täitsid emotsionaalsed arutelud rändeteema üle. Nagu oligi karta, lendasid kohe vastu taevast arukad soovid rääkida kõigepealt tagasivõtmisest, algpõhjustega tegelemisest jne – ainus kirgi tekitanud küsimus oli vabatahtlikkuse/kohustuslikkuse üle. Pärast pikki tunde jõuti kella 3-ks otsusele, et osalemine on vabatahtlik ja konkreetsed panustamise numbrid otsustatakse [[LR]] vahel konsensusega. Õige mitu peaministrit ja [[COM]] president Juncker avaldas selle üle halvasti varjatud pahameelt. Niipalju kui mina kuulsin, keerati tooni üle võlli mõlemalt poolt, aga rohkem siiski vabatahtlikkuse nõudjate poolt. Kuidas saab keegi lubada endale öelda, et meile surutakse püstoli ähvardusel põgenikke kaela, kui meie lennukid käivad teie piirkonna õhuruumi valvamas, kõlas vastuküsimus, tõsi, koridoris. Siin ka vastus kõigile neile tarkpeadele, poliitikutele ja ajakirjanikele, kes on viimastel nädalatel nõudnud, et [[EE]] president, ministrid ja diplomaadid ei seoks omavahel NATO ja EL asju, erinevaid solidaarsuse väljendusvorme.  Meie ei pruugigi siduda, kuid meie partnerite jaoks on see üks tervik – nagu iga normaalse loogika järgi ongi. Ühesõnaga, nüüd on atmosfääri ja EL ühtsuse mõttes erakordselt oluline, et [[LR]] esitaksid väga kiiresti oma panustamisnumbrid, et reaalne töö 40 000 ümberpaigutatava ja 20 000 ümberasustatava kokkusaamiseks saaks [[LU]] kui uue [[PRES]] juhtimisel alata. Kohustus aktiivsust näidata on just nn vabatahtlikkusleeril – sest meie argument ju oli, et pole vaja suruda, saame ka omal tahtel teisi aidatud. Eriolukorras ehk vastuvõtukohustusest vabadeks [[LR]] kuulutati veel [[HU]] ja [[BG]] – teistele tuleb jälle pisut rohkem. [[COM]] on ennast oma ebarealistliku ja [[ÜK]]le teadlikku väljakutse esitanud ettepanekuga mõneti mängust välja arvanud, nüüd ei jää neile tõenäoliselt palju suurem kui vaid arvutusabi andmise roll. Millest [[EE]]-sugusel väikesel [[LR]]l muidu põhimõtteliselt kahju on, aga praeguses olukorras – ise tegi.

Õhtusöögi magustoidu ajal (mitte asemel, siiski) rääkis [[UK]] peaminister Cameron oma referendumikavast. Järeldustesse lisati 1 lause – kuulati ära ja naastakse detsembri [[ÜK]]l. Kel ligipääs, soovitan lugeda tänasest Financial Times´ist selle kohta P.Stephensi uskumatult realistlikku artiklit, kus saad aru, kui tohutu riski Cameron oma riigile selle referendumiasjaga võtnud on.

Täna hommikuks oli meeleolu töisem. Julgeoleku- ja kaitseosas tõdetakse julgeolekuolukorra muutust ja antakse [[CFSP]] kõrgele esindajale ülesanne aasta pärast esitada uue välis- ja julgeolekupoliitika strateegiadokumendi 2003. aasta oma asemele. Lisaks muu hulgas üleskutse piisavale kaitsekulutuste tase, hübriidohud – meie ettepanekud teksti, muide. Selle teema arutelul oli kohal ka NATO peasekretär Stoltenberg – pisut punastama ja muretsema paneb siiski, et NATO on järelduste tekstis nimetatud samas reas teiste partnerite nagu ÜRO, OSCE ja Aafrika Liiduga.

Viimane teema, digitaalne siseturg, [[ÜK]] kutsub üles kiiresti heaks kiitma telekomipaketti ja kannustab [[COM]] mais esitatud digituru strateegia kiirele elluviimisele. Veel täna, kohapeal, sai peaminister Rõivas teksti sisse e-valitsemise edendamisele kutsumise.

Sellest tahakski lõpetuseks veel kahe lausega. Kui jätta kõrvale kehv ja kindlasti mitte kellelegi kasulik meeleoluhapusus rändeteemadel, siis võib lõppenud [[ÜK]] muud osad [[EE]]le väga edukaks lugeda. Loetlen puhtalt [[EE]] tehtud ja sisse läinud parandusettepanekuid (miks puhtalt? sest koos [[FI]], [[LT]], [[LV]]ga saime veel sisse näiteks sõna “kaitse” peatüki pealkirjas): tagasisaatmisotsuste registreerimise Schengeni infosüstemis (järelduste punkt 5 lõik d), hübriidohtude mainimise (punkt 10 lõik c), kaitsekulutuste taseme (samas), andmete vaba liikumise (punkt 12 lõik b) ja e-valitsemise (samas). Ei ole nii, et väike [[LR]] üldse ei saa. Saab küll.

 

23.06.2015

Asendasin ministrit [[GAC]]il. Põhiteema 25.-26.06 [[ÜK]] ettevalmistus. Kaitse- ja julgeolekupeatükis tegime taas ühisettepanekuid [[FI]], [[LV]] ja [[LT]]ga ja lausa lust on kuulda, kuidas [[FI]] uus välisminister seletab, et julgeolekuolukord meie piirkonnas on Vene mõjul tugevasti muutunud. Digitaalse siseturu osas jätkasime e-valitsuse ja andmete vaba liikumise mainimise surumist, ja vajadusel jätkame [[ÜK]]ni välja.

Põhiaur läks aga rändele, eriti ümberpaigutamisele ja -asustamisele. [[ÜK]] eesistuja Tuski meeskond on teinud tugevasti tööd ja tundub, et rändekriisi lahendamise piirjooned hakkavad vaikselt selguma. Kõik [[LR]] osalevad – sellega saaks vältida sõnade “vabatahtlik” ja “kohustuslik” kasutamist. Üldnumbrist 40 000 pääsu pole, see on hakanud oma elu elama, kuid “[[LR]] otsustavad oma panused koos” – sellest võib välja lugeda, et ühehäälselt, vähemalt ei saa kellelegi peale suruda mingit kindlat numbrit (seda välditaks nagunii viimse võimaluseni). Tähtajaga tahetakse peale suruda, otsused tuleks teha kuu jooksul – 09.-10.07 on informaalne [[JHA]] ja sealt edasi [[Coreper]]i arutelud. Tänasel arutelul ei olnud [[LR]] arvamuste erinevused muidugi kadunud, kuid tooni mahenemine oli tuntav – osalt kindlasti järelduste uue versiooni mõjul. Eriti väärib märkimist [[IT]], [[DE]] ja [[PL]] liikumine, eri lähtekohtadest keskelepoole. Mina rääkisin meie põhiprobleemist, ebaproportsionaalsest numbrist, mille üle [[COM]] pole ikka veel tõsiselt läbi rääkima hakanud.

Lõunal arutasime strateegilist kommunikatsiooni asja, mille algatasid 4 välisministrit, sh [[EE]], alles mõni kuu tagasi. EL mõistes on asju tehtud kiiresti – [[EEAS]]is on praktiliselt loodud eraldi strateegilise kommunikatsiooni üksus (ka meie saadame sinna oma kulu ja kirjadega ühe eksperdi), ja see on juba valmis visanud tegevuskava koos eesmärkidega. Mis tulebki nüüd täita konkreetsete vahenditega ja tähtaegadega nende saavutamiseks. Huvitav oli aga kuulda, kuidas mitu ministrit ja [[COM]] asepresident läänepoolsetest [[LR]]dest kinnitasid, et oleme kõik Vene propaganda rünnaku all  ei tasu olla naiivne. Hea, sest EL sees pole päriselt üksmeelt selles, kas see strateegiline kommunikatsioon (vastupropaganda-sõna ei tohi kasutada) peab toimuma ainult idapartnerites või käib see asi ka EL [[LR]] kohta.

Enne [[GAC]] kogunes [[Coreper]] ja leppis suure vaevaga kokku järeldustes ametlikult pika nimega Makedoonia üle… vaid selleks, et ministrid saaksid teksti jälle lahti kiskuda. Midagi pole teha: ühehäälsusele allutatud teema pluss ühe-kahe [[LR]] erihuvid pluss vaidluse objekt, mis asub väljaspool EL ja ei saa ise laua taga häält teha – see  annab kokku toksilise kombinatsiooni, mille kohal veedetakse alati pikki tunde. Lahti me Lääne-Balkani teemast ei saa, see jääb igal juhul EL vastutusele. Aga kurb on, et EL hakkab end laienemisriikides tõsisemalt liigutama alles siis, kui midagi tõsiselt viltu läheb. Seda peaks me ikkagi püüdma muuta.

22.06.2015

Erakorralisele euroala [[ÜK]]le [[GR]] teemal eelnes päeval veel rahandusministrite eurorühma kohtumine. [[GR]] uued ettepanekud, mille saabumisest raporteeriti eri adressaatide poolt nii eile õhtul, öösel kui hommikul, polnud jõudnud ei rahandusministriteni ega riigijuhtideni. Seega ei saanud sisulisi arutelusid programmi üksikasjade üle, nagu käibemaksumäärad, pensionid, eelarve-eesmärgid, pidada. Tore on, et ei saanud, sest see polegi peaministrite ülesanne, ja õige paljudel ametnikel, aga ka rahandusministritel, oli tänase [[ÜK]] eel see hirm, et kell 3 öösel hakatakse riigijuhtide vahel maksuprotsente arutama. Või, veel hullem, võlgu andeks andma.

Niisiis kuulasid riigijuhid praktikas lihtsalt oma [[GR]] kolleegi ära. On igati euroopalik, et kui sul on tõesti suur mure, siis saad sa sellega Brüsselis ka kõrgeimal tasemel oma muret väljendada. Kreeklaste jutt oli ka täna varasemast tõsisem ja konkreetsem. Aga usalduse taastamine vajab aega, veel rohkem aga tegusid. See oli pea kõigi kolleegide otsene sõnum peaminister Tsiprasele. Võlatingimuste muutmine, mis [[GR]] kauaaegne soov, ja mis ka (majandus)küberruumis jõudsalt elab, mingit arutamist ei leidnud. Olekski väga mitme [[LR]] juhi jaoks täiesti võimatu rääkida mistahes uutest vastutulekutest enne, kui senised lubadused reaalselt täidetud.

Nüüd hakkavad [[GR]] võlausaldajad kibekiiresti tööle ja 24.06 uuel erakorralisel eurorühma koosolekul tahetakse [[GR]] lubatud samme sisuliselt ja tõsiselt arutada. Kui siis peaks mingite kokkulepeteni jõutama, mis on kõike muud kui kindel, nõutakse seekord üpris kindlasti kõigepealt otsusetegemist (seda võib ka tagatiseks nimetada) [[GR]] parlamendilt, seaduste kiirkorras vastuvõtmist. Alles seejärel lähevad kreeditoride valitsused oma parlamentide ette. Ka seda on [[GR]] kriisiga tegelemine õpetanud, eriti viimastel kuudel. Igal juhul räägitakse praegu ainult praeguse, teise programmi lõpetamisest-pikendamisest ja mitte millestki uuest (võlatingimused!). Kreeklaste plaan oli ilmselt pisut teistsugune, ja seetõttu võime lähipäevil veel üllatusi oodata (karta).

18.06.2015

Hommikusöök [[EEAS]] peasekretäri Le Royga, teemaks [[EEAS]] struktuurimuutuste tutvustamine, ei midagi põrutavat, aga organogrammi ülemine ots läheb kergemaks ja selgemaks, praegune on ikka üpris uskumatu küll.

Järgnes poolepäevane laisavõitu [[Coreper]]. 22.06 [[FAC]] viimased asjad, EL-Hiina tippkohtumise ettevalmistus, järelevaade EL-Ladina-Ameerika ja EL-Mehhiko tippkohtumisele. Elevust tekitas vaid ametlikult pika nimega Makedoonia teema. 23.06 [[GAC]] järeldustes peab enamuse [[LR]] meelest olema peale praegust poliitilist kriisi hukkamõistva osa olema ka julgustav pool. Sellest ei taha mõni Makedoonia naaberriik aga isegi kuulda mitte. Paari laienemisega rohkem kokku puutunud alalise esindajaga rääkisime sellest, et EL laienemispoliitikal pole enam seda transformeerivat, motiveerivat jõudu, nagu tal meiega, 2004. aasta klassiga oli. Ei ole kunagi olnud Bosniaga, ei ole õieti Albaaniaga, pole enam ka Makedooniaga. Ning me peaksime sügavamalt arutama, miks pole, ja mida me muutma peaksime, see pole ju vaid nende riikide süü. See jutt aga ei meeldinud neile, kelle jaoks nende järelduste ainus eesmärk on Makedooniat kriisi eest sakutada. Töögrupp jätkas pärast arutamist ja loodetavasti saab ikkagi kokkuleppele.

Sõime lõunat Põhja-Balti 8 riigi formaadis. Ainsaks teemaks 25.-26.06 [[ÜK]] ettevalmistus. Kaitseosas on seekord moodustunud Balti riikide ja [[FI]] ühine vaade, mis on kindlasti sõnumiks just [[SE]]le. Rände all kirutakse üha kõvema häälega [[COM]] jäärapäisust, kes tahab kohustuslikkust suruda ja jaotusvõtmest enne mitte rääkida. [[GR]] kohta ei olnud õieti kellelgi siseinfot, praeguseks on aga tulnud teada, et eurorühmas midagi ei toimund ja [[ÜK]] eesistuja Tusk on 22.06 õhtuks kutsunud kokku euroala tippkohtumise. Oleme tagasi 2011-2012 moodi kriisimeeleoludes.

17.06.2015

Tervepäeva[[Coreper]] võttis kõigepealt 22.06 [[FAC]] ja 23.06 [[GAC]] tõsiseima lahtioleva küsimuse: kuidas arutada ametlikult pika nimega Makedooniat, kus viimasel ajal tõsine poliitiline kriis puhkenud? Kas [[GAC]]is, kuna laienemispoliitika on selle nõukogu all ja Makedoonia on kandidaatriigina selle poliitika osa? Või [[FAC]]is, sest viimane kriis võib mõjutada julgeolekukeskkonda Lääne-Balkani regioonis laiemalt? Et see küsimus liiga lihtne ei tunduks, siis küsiti edasi: Kuidas oleks, kui teeks arutelu välisministrite vahel [[FAC]]is, aga järeldused võtaks vastu [[GAC]]is, oleks kõik tasakaalus? Muide, nii lõpuks jäigi. Vana hea Brüssel.

Edasi pikendasime ilma igasuguste vastuhäälteta Venema vastu suunatud majandussanktsioone. Ongi minemas nii, nagu märtsis ei julgenud loota (mäletatavasti sidus märtsi [[ÜK]] sanktsioonid Minski lepingute täieliku täitmisega Venemaa poolt, vt Gondori kroonika 19.-20.03.2015) – et tõdetakse ilma poliitilise aruteluta ja uuesti riigijuhtide ette minemata, et tingimused on täitmata, sanktsioone tuleb pikendada kuni 31.01.2016, et jätta endale ka hindamise aeg pärast aastalõpu tähtaega, mil Minsk pidi olema ellu viidud. Ometi nii läks, täna ei kõlanud ühtki vastuhäält, otsus olemas ja 22.06. [[FAC]] peaks otsuse formaalselt, ilma aruteluta kinnitama. Võtsin sõna mitte sisu kohta, vaid sanktsioonide rakendamise arutamisvajaduse kohta, et anda hoiatuslask viimastel päevadel levima hakanud teadetega seoses, kui lihtne ikkagi Vene firmadel ja osalt ka isikutel on meie sanktsioonidest mööda hiilida.  Osalt eri [[LR]] valitsuse tõlgendamise tõttu. Vaatame veel.

Pikalt arutasime 25.-26.06 [[ÜK]] järelduste eelnõu, kust veel puudusid sellised kuumad teemad nagu rände ümberpaigutamise ja ümberasustamise skeem, [[GR]], [[EMU]] tulevik ja [[UK]] küsimus. Digitaalse siseturu osas oli [[ÜK]] esistuja Tuski meeskond järginud oma tavalist joont ja teksti kõvasti kokku tõmmanud, visates sealt välja ka mõne [[EE]]le olulise asja. Pidingi küsima e-valitsuse, digiagenda regulaarse ülevaatuse [[ÜK]] poolt ja andmete vaba liikumise lisamist teksti. [[UK]] kohta ütles sealne kolleeg, et vaevalt midagi liiga konkreetset tulebki ja see ongi praegu pigem kasulik. Kaitse- ja julgeolekuteemal oli tusklaste lakoonilisus vastukarva õige mitmele [[LR]], ka meile. Muutunud julgeolekuolukorras on ka sellele pühendatud teksti pikkus märk omaette. Küllap seda pärast tänast lauaringi ka pikendama asutakse. [[GR]] kohta ei kelleltki piuksatustki.

Nn põhiteemal, rändest olime huvitavas olukorras, kus Tuski kabinetiülem Serafin ütles, et tema andmetel oli eile 12-13 [[LR]] kohustuslike kvootide vastu – mis on õige – ja enamus [[LR]] ütles, et jah, aga toon, atmosfäär eilsel [[JHA]] arutelul oli konstruktiivne ja kindlasti on võimalik euroopaliku lahenduseni jõuda. [[COM]] on endiselt väga jäik: 40 000 ja kohustuslikud kvoodid! aga [[LR]] enamus tundub hakkavat lahendust otsima b) mujalt. Nüüd on pall tegelikult tusklaste käes, eriti olukorras, kus [[COM]] jonnib. Üle nädala veel [[ÜK]]ni minna.

16.06.2015

Kauakardetud [[JHA]] siseministrite osa Luksemburgis, põhiteemaks rändeagenda (ehkki tõe huvides tuleb öelda, et vastu võeti ka sisejulgeolekustrateegia järeldused ning kuulati ülevaadet võitlusest terrorismiga ja aruannet Schengeni ala toimimise kohta). Kui ränne varjutas ülejäänud teemad, siis õnneks ei varjutanud rändekvoodid omakorda täielikult selle agenda muid teemasid. Toimus nn poliitiline arutelu, see tähendab, et mingit otsust või teksti laual polnud, igaüks sellest, mida asjast arvab, mis muret teeb, mis eriti oluline, millega kiire jne.

Päris palju räägiti tagasivõtust (kõik tahaksid muidugi öelda tagasisaatmisest, aga nii lihtne see pole), asüülitaotluste läbivaatamisest kohapeal [[IT]]s ja [[GR]]s, lisaks ka nende praeguste nn rinderiikide oma vastutusest. Päris palju mainiti Balkani kaudu tulevat ebaseaduslikku rännet, mille all kannatab eriti [[HU]] ja mitmel korral ka Ukraina ikkagi habrast olukorda. [[COM]] kinnitas lõpusõnavõtus, et loomulikult, kui hätta satub teine EL geograafiline tiib, siis aidatakse samamoodi kui praegu Vahemere keskosa [[LR]]. Mitu [[LR]], sh [[EE]] mainis oma muret jaotusvõtme üle.

Toon oli üldiselt kardetust viisakam, ehkki kahe suurema [[LR]] käest tuli küllalt otseseid ähvardusi, et kui rändeagendat kiiresti rakendama ei hakata, siis on Schengeni süsteem ohus, ja mõnelt Ida-Euroopa [[LR]]lt ebavajalikku arutlemist selle üle, kas solidaarsust ikka saab peale suruda või mitte. Julgustav oli ka see, et [[COM]] oma kokkuvõttes sõnu “vabatahtlik” ja “kohustuslik” ei kasutanud.

Sisust: solidaarsuse vajadust tunnustavad kõik. Mingi panuse on valmis andma kõik. EL poolset abi nii rinderiikide kui abistajate jaoks eri vormides lubati. Tagasivõtmisest räägitakse palju. Sügisesse planeeritud Valletta tippkohtumine Aafrika riikidega tegeleb paljuräägitud algpõhjustega nii poliitilises kui rahalises mõttes. Tehakse tugevamaid pingutusi Liibüasse [[ESDP]] missiooni saatmiseks.

Nüüd edasi on küsimus, kas 25.-26.06 [[ÜK]]ks suudetakse leida sõnastus, mis ütleks näiteks, et [[LR]] jaoks siduv (kõik peavad osalema) süsteem 40 000 või sinnapoole inimese ümberpaigutamiseks luuakse, kuid süsteemi üksikasjad ja jaotusvõti on eraldi arutelu ja otsustamise objekt. See oleks euroopalik viis selle olukorra lahendamiseks. Ja siis valaks asutajariik [[LU]] eesistujana need otsused kuu ajaga matemaatilisjuriidilisse vormi. Selleks on aga vaja veel kõvasti pingutada, eriti [[ÜK]] eesistuja Tuski meeskonnal ja [[COM]]l, kellest viimase paindlikkuse üle tipptasemel pole paraku ikka veel selgust.

15.06.2015

[[JHA]] justiitsosa Luksemburgis kujunes vastupidiselt kartustele lühidaks ja sujuvaks. Peamiselt tänu [[LV]]le, kes eesistujana teinud tõesti head tööd. Veel 2 kuud tagasi ei arvatud, et andmekaitsemäärus saaks valmis ilma pika öise läbirääkimissessioonita, aga tuhkagi – ministrid tõdesid tänulikult, et nende eksperdid on teinud head tööd ja teksti (200+ lehekülge) suutnud kokku leppida. Ühinen ka mina tänusõnadega meie justiitsministeeriumi ametnikele. Nüüd läheb eelnõu triloogidele [[EP]]ga, kel tugevat muutmissoovi õige mitmes ka meile olulises punktis, mida tänases sõnavõtus rõhutasime: avaliku sektori paindlikkus, riskipõhine lähenemine ja regulatsiooni võimalus kaasas käia infotehnoloogiliste arengutega. Viimane on eriti oluline arvestades, et eelmine andmekaitsemäärus on pärit aastast 1995 – kui EL sellise tempoga liigub, siis on tõesti oht reaalsele elule jalgu jääda. Kavatsen ka ise kohtuda selle eelnõu raportööriga [[EP]]s, et need asjad üle käia.

Euroopa prokuratuuri asutamise eelnõu on samuti [[LV]] juhtimisel edenenud. Kokku lepiti esimeses 16 paragrahvis, mis sätestavad asutuse struktuuri, pädevused ja prokuröride ametissenimetamise korra. Siin öeldi küll mitmelt poolt, ka [[EE]], maha see EL-stammlause, et milleski pole päriselt kokku lepitud seni kuni kõiges pole kokku lepitud. Tegu on vastuolulise eelnõuga, mille eelkäijale [[LR]] parlamendid on korra nn kollase kaardi andnud, [[COM]] pidi eelnõu tagasi võtma ja uue(sti) esitama. On üldlevinud arusaam, et selle asjaga ühehäälsust tõenäoliselt ei saavutata ja asjast huvitatud [[LR]] peavad lõpus edasi minema tõhustatud koostöö vormis, kõik ei tule kaasa. Aga seda pole täna veel ilus kõva häälega välja öelda, kuna enne selle mehhanismi käivitamist peab tavapärane protseduur [[NK]]s olema lõpuni läbi käidud.

Ühe potentsiaalselt kodanike elu oluliselt hõlbustava sammu tegi EL täna veel. Kiideti heaks määruse eelnõu, millega perekonnaseisudokumendid muutuvad mõne aasta pärast [[LR]] vahel vabaks legaliseerimiskohustusest (nn apostille’st), seega kehtivad need sellistena, oma [[LR]] poolt väljaantaval kujul. Lisaks töötatakse mitme  dokumendiliigi jaoks välja standarvormid, mille järgi koostatud dokumente ei pea enam ka tõlkima. Piirideta Euroopa poole, võiks optimistliselt õhata… kui homme ei hakkaks siseministrid arutama rändeküsimusi, mille lahenduseta jäämise korral on oht mõningate piiri-ilmingute taastamiseks EL-i sees kui mitte täiesti reaalne, siis igatahes mitte võimatu.

12.06.2015

Tervepäeva[[Coreper]] võttis läbi 15.-16.06 [[JHA]] järelejäänud teemad. Sain maha võtta reservatsiooni Euroopa prokuröri eelnõult (kus kinnitamisele lähevad vaid 16 esimest paragrahvi). Seejärel 25.-26.06 [[ÜK]] tüse päevakord, kus mitu kuuma teemat – [[GR]], [[UK]], rände ümberpaigutamise osa, [[EMU]] tulevikuraport – veel täiesti tühjad lahtrid. Kavandatud kaitse- ja julgeolekuosas ei tule vist pikemat arutelu, antakse [[CFSP]] kõrgele esindajale ülesanne välja töötada uus Euroopa julgeolekustrateegia (meie soov, et 2016 juuniks), aga muust sisust praegu palju ei paista. Digitaalse siseturu osa tuleb aga pikem kui vaid [[COM]] strateegia heakskiit, teema on praegu kuum. Palusime kindlasti teha tuleva nimekirja lisada ka e-valitsuse.

Pisut ootamatult, ent siiski ilmselgelt institutsioonide ja ka osa [[LR]]dega koordineeritult tõdes [[EEAS]], et kuna kehtib märtsi [[ÜK]]l saavutatud konsensus, et Venemaa-vastased majandusanktsioonid on seotud Minski lepete täieliku täitmisega Vene poolt, mida muidugi pole tehtud, siis tuleb sanktsioonide pikendamisotsus teha juba enne juuni [[ÜK]]. Keegi ei vaielnud, vaatame, kuidas läheb järgmisel nädalal, kui laual ka õigusakt. Kinnitamine jääks siis formaalselt 22.06 [[FAC]]le. Tore oleks.

Lõunateemaks oli rändeagenda problemaatilised aspektid, ümberpaigutamine ja ümberasustamine. [[COM]] oli kohale saatnud oma peasekretäri Day ja ei andnud milleski grammigi järele: 2015 olukord muutus, vabatahtlikkus ei tööta, juuni [[ÜK]]lt oodatakse kohustuslikkuse põhimõtte kinnitamist ja ümberpaigutatavate üldarvus kokkuleppimist. Siis võivat ka jaotusvõtmest edasi rääkida (hulga [[LR]], ka [[EE]] kurtmise peale, et meiega pole konsulteeritud ja võti ebaproportsionaalne). Hee, kui üldarv on paigas, ja õigesti märkisid mitmed, et 40 000 on hakanud oma elu elama, seda muuta raske, siis on jaotusvõtme ümbermängimine nullsummamäng ja see ülikeeruline. Mitmed, ka [[EE]] arvasid, et euroopalik lahendus oleks üldse vältida sõnu “kohustuslik” ja “vabatahtlik”. Leerid umbes nagu välja kujunenud. Ka [[NK]] poolt oli kohal peasekretär Corsepius, kes täiesti õigesti märkis, et riigijuhid ei lepi kokku mingis põhimõttes, kui nad ei tea, mida see nende riigile konkreetselt tähendab. Mina ajasin meie kohustuslikkust välistava seisukoha [[COM]] pakutud ebarealistliku ja ebaproportsionaalse numbri kaela – et kuna number nii suur, hakkasime hoopis vaatama, kas ikka saab seda kohustuslikuks teha, mitte ei mõelnud, kuipalju ja keda vastu võtta. Pärast parlamendierakondade, ka EKRE, eilseid avaldusi, et umbes 150 põgenikuga saaksime hakkama küll (laias laastus meie osakaalus EL SKT-st ja rahvastikust) oli ses jutus tõde niipalju, et jutt seisis püsti küll, seekord. Vaatame, kuidas siseministril 16.06 [[JHA]]l läheb.

09.06.2015

Mõttekoja EPC hommikusöök [[LU]] algava eesistumise prioriteetidest, esinejaks mu [[LU]] kolleeg Braun. Neile on see 12. ja kolleegile isiklikult 5. kord, nii rääkis ka Braun kõigepealt [[PRES]] rolli muutumisest: Kunagi tegime nalja, et eesistuja on teiste teener, tegelikult juhtisime EL tegevust, aga nüüd tahaks tõesti selle töö (kus ise pea mingeid asju välja käia ei saa) eest raha saada. Iseloomulik oli, kuidas ta ütles Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamise esimest korda välja, ühtki riiki nimega nimetamata, aga otsesele küsimusele andis hiljem ka otsese vastuse: Jah, juuni [[ÜK]] poliitilise otsuse järel pikendame juulis 6 kuuks. Vana kogenud (riigi) diplomaadi vääriline oli ka viis, kuidas Braun tegi oma nõrkusest tugevuse, rääkides maksuinfo jagamisest kui asjast, mida kõik [[LR]] peavad tegema, mida [[LU]] eesistujana kindlasti edendab, kuidas Luxleaksi maksuasjade tõtu nad just tunnevadki seda teemat väga hästi jne. Näide oskusest oma tugevusest nõrkus teha on paraku siin.

Poolepäevane [[Coreper]] tervitas ja kiitis [[PRES]] kokkuleppe saavutamise eest [[EFSI]] triloogidel, kinnitas vaidlusteta 16.06 [[JHA]] sisejulgeoleku järeldused ning suunas andmekaitsemääruse 15.06 [[JHA]] justiitsosa arutelule. Näeb siis, kas tuleb pikk öö või mitte. Euroopa prokuröri kohta ei saanud ma ikka midagi öelda, põhjus sama, mis eelmises [[Coreper]]is (vt Gondori kroonika 04.06).

Õhtupoole kahepoolne kohtumine järgmise eesistujaga, seekord kahepoolne, [[EE]] erimurede ja sensitiivsuste ärakuulamiseks. Rändeteemal tutvustasin põgusalt meie valitsuse tänaseid seisukohti, kolleeg arvas, et põhiaur hakkab ikkagi minema iga [[LR]] panuse arvutamisele ja ümberarvutamisele, mitte vabatahtlikkuse-kohustuslikkuse printsiibile. Heas lõpptekstis, ütleb ülikogenud kolleeg, ei pruugi kumbagi sõna olla, ei “kohustuslikku” ega “vabatahtlikku”. Siis oleks kandilisema mõtlemisega [[LR]] tõesti plindris – kuidas mõista, kuidas täita, kuidas müüa… Pärast 25.-26.06 [[ÜK]] poliitilist otsust teeb eesistuja igatahes kiiresti – 06.-07.07 siseministrite informaalne arutelu ja seejärel juba õigusaktiga [[Coreper]]i, soovitav vastuvõtmine oktoobri [[JHA]]l. Rääkisin ka neist teemadest, mis meile andmekaitsemääruse juures väga olulised on ja ettevaatavalt, mida triloogidel [[EP]]ga ei tohi väga ära kallutada lasta – avaliku sektori paindlikkus, riskipõhine lähenemine.