[[Coreper]]i kolmepäevane reis eesistujariiki [[LV]]sse toimus sama kenasti, kargelt ja heas mõttes enesekindlalt nagu kogu nende eesistumine. Alati on huvitav [[Coreper]]iga käia riigis, mis teeb eesistumist esimest korda – seal pingutatakse kuidagi agaramalt end näidata, kuna tegu on ju eeldatavalt teiste jaoks pisut vähem tuntud riigiga. Lätlased olid teinud targa programmi ja näitasid parimat, mis neil on – Riiat väga mitme kandi pealt, keskajast kaasajani, merd ja Jurmalat ning Võnnut (Cēsīst) tema lossivaremete, uhke mõisa ja kaasaegse komtserdimajaga. Kinnitan, et Eesti-side oli viimases kohas igati prominentselt esil, Vabadussõja sündmused “õigesti” kajastatud ja kirsiks tordil andis linnapea vastuvõtu värskelt avatud Johann Köleri (Johans Kēlers) näituse saalis. Väga muljetavaldavad oli ka Läti (nooremate) ettevõtjate esitlused, emakeelest sõltumata imeheas inglise keeles. Ühesõnaga, väga hästi tehtud ja meil on 3 aasta pärast kõvasti tegemist, et lähedale saada.
Muidugi räägiti reisi käigus kõvasti ka töistest asjadest (mis meid ikka ühendab) ja pea ainsaks teemaks rändeagenda. Eri vestluste põhjal ei välista, et 25.-26.06 [[ÜK]]l õnnestub teha otsus põgenike vabatahtliku laialipaigutamise kohta. See aga eeldab, et kõik panustavad, ja mitte vähe. [[EE]] “kvooti” pidasid mitu kolleegi omavahel kõige vähem arusaadavamaks numbriks [[LR]] seas. Samas tuleb meeles pidada, et kui jäädakse senise numbrilise plaani juurde (40 000 sel ja järgmisel aastal), siis tähendab kelleltki mahavõtmine teisele juurdepanemist ja kokku surnud ringi.