Coreperi kolmepäevane reis eesistujariiki LVsse toimus sama kenasti, kargelt ja heas mõttes enesekindlalt nagu kogu nende eesistumine. Alati on huvitav Coreperiga käia riigis, mis teeb eesistumist esimest korda – seal pingutatakse kuidagi agaramalt end näidata, kuna tegu on ju eeldatavalt teiste jaoks pisut vähem tuntud riigiga. Lätlased olid teinud targa programmi ja näitasid parimat, mis neil on – Riiat väga mitme kandi pealt, keskajast kaasajani, merd ja Jurmalat ning Võnnut (Cēsīst) tema lossivaremete, uhke mõisa ja kaasaegse komtserdimajaga. Kinnitan, et Eesti-side oli viimases kohas igati prominentselt esil, Vabadussõja sündmused “õigesti” kajastatud ja kirsiks tordil andis linnapea vastuvõtu värskelt avatud Johann Köleri (Johans Kēlers) näituse saalis. Väga muljetavaldavad oli ka Läti (nooremate) ettevõtjate esitlused, emakeelest sõltumata imeheas inglise keeles. Ühesõnaga, väga hästi tehtud ja meil on 3 aasta pärast kõvasti tegemist, et lähedale saada.

Muidugi räägiti reisi käigus kõvasti ka töistest asjadest (mis meid ikka ühendab) ja pea ainsaks teemaks rändeagenda. Eri vestluste põhjal ei välista, et 25.-26.06 ÜKl õnnestub teha otsus põgenike vabatahtliku laialipaigutamise kohta. See aga eeldab, et kõik panustavad, ja mitte vähe. EE “kvooti” pidasid mitu kolleegi omavahel kõige vähem arusaadavamaks numbriks LR seas. Samas tuleb meeles pidada, et kui jäädakse senise numbrilise plaani juurde (40 000 sel ja järgmisel aastal), siis tähendab kelleltki mahavõtmine teisele juurdepanemist ja kokku surnud ringi.

TervepäevaCoreper. Kõigepealt tagasivaade 21.-22.05 idapartnerluse Riia tippkohtumisele. Üksmeelselt kinnitati, et õnnestus (EL ei tunne ebaedulugusid nagunii), eriti osaluse kõrge taseme poolest; ja kuna õnnestus ühisdeklaratsioon 28+6 vahel ikkagi kokku leppida. Mitmed LR, ka EE rõhutasid edasiste sammude vajadus, eriti viisavabadusega Gruusiale ja Ukrainale ning assotsiatsioonilepete rakendamisega nende kahe pluss Moldovaga.

PRES sai vajaliku väikese paindlikkuse tänaseks, loodetavasti viimaseks triloogiks EPga EFSI üle. Parlamendi soovidest praktikas järel väikesed muutused garantiifondi ehk EL eelarvest tuleva 8 miljardi jaotuse üle. Kuna see COM ja nimeliselt president Junckeri lemmiklaps, siis on ka COM nüüd paindlik ja loodame, et täna lõplik kokkulepe saadakse.

Andmekaitsega jälle samm edasi, Coreperi tagasi järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ning 15.06 JHA loodame ministrite vahelt kokkulepet.

COM andis ülevaate Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja nende vastumeetmete mõjust. EL SKT-le on mõju 0,25%, mida ei saa kuidagi liiga koormavaks pidada. Põllumajandustoodete eksport EL-ist on aga kokkuvõttes kasvanud. Hea.

Kõige emotsionaalsem teema oli arvatagi rändevoogude oma. COM raius, et nende metoodika ja matemaatika on õiged. Paljud, sh EE urgitsesid jälle nende ebaõigluse kallal. Kaunis karmil toonil tuletati meelde ka solidaarsusevajadust. Seda toetab ka fakt  et isegi kui põgenike ümberpaigutamine toimukski COM pakutud täismahus, jääks 60% põgenikest ikkagi IT ja GR kanda. Seda on hea ka meil meeles pidada. Kaunis keeruline ja ebameeldiv arutelu, mis jätkub väga kiires tempos järgmisel nädalal ja juba 16.06 JHAl tahetakse otsus vastu võtta. Nõuab ka meilt väga suurt operatiivsust ja tarkust. Suutlikkust näidata, et me oleme teistega solidaarsed, aga realistlikumas ulatuses kui COM poolt pakutu.

Hommikupoole PRES kutsel kohtumine, koos LU ja CY kolleegiga, teemaks kohtade arv Majandus- ja sotsiaalkomitees. COM esitas ka siin ettepaneku meilt 3-lt üks koht ära võtta nagu ka Regioonide Komitees (vt Gondori kroonika 10.12.2014). Nüüd on aga LV eesistujana mõelnud välja ühe kavala nõksu, kuidas ühe eksperdikoha võib-olla siiski säilitada saaksime. Julgustasime neid edasi tegutsema, rõhutades häälekalt, milline skandaal kogu see äravõtmise asi tegelikult ikkagi on – rituaalne tants, mis tuleb ikka ära tantsida.

Pärastlõunal asendasin ministrit arengupoliitikaFACil. Nagu Coreperis 20.05, nii ka täna põhivaidlused arengu rahastamise eri tasemete saavutamine. Nõukogu juhatas CFSP kõrge esindaja Mogherini (tema eelkäija jättis selle formaadi küll rahulikult PRES peale), kes oli välja pakkunud ka täitsa mõistlikud kompromissettepanekud. Siiski läks pikemaks draftimiseks, kus mõned rohkem panustavad vanemad LR tahtsid uutele tasemetele jõuda tegelikult isegi mitte kiiremini, vaid jätta muljet, et püütakse rohkem. Teised, vähemandjad aga vaidlesid loiult vastu. Lõpuks jäeti Mogherini ettepanekud sisse tema lubaduse peale, et ta teeb tõlgendava avalduse (post-2015 tähendab aastat 2030 ja lühiperspektiiv kõige vaesemate maad abistamisel paljude LR jaoks tähendab 2020); ja kui sellest ei piisa, saab juuni FAC või ka ÜK selle asja juurde naasta. Järeldused siin.

BE tutvustas ka oma paberit Digitaliseerimine arengu toetamisel. Toetasin.

Ka selles nõukogu formaadis arutati rännet, arengupoliitika võimalusi rändevoogudega toimetulekul. Õnneks oli aeg peaaegu läbi, mistõttu EE ja veel mõne idapoolsema LR vaikimine liigselt silma ei torganud.

Seejärel siirduti õhtusöögile ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooniga, kellele kanti uhkelt ette värskelt saavutatud kokkuleppest rahastamise üle. Ettekanne võeti rahuloluga vastu ja EL-i juhtrolli maailma arenguabis (tõsi, üle 50% rahast) kiideti igati.

TervepäevaCoreper. Üllatavalt hõlpsalt läks idapartnerluse Riia tippkohtumise deklaratsiooni kokkuleppimine. EEAS oli end kätte võtnud, esitas kõige tundlikumas asjas ehk partnerite Euroopa-püüdluste kohta uue ettepaneku, mida suurimad “vastalised” ilmselt orkestreeritult kohe toetasid. PRES, kes asjaga kiire (tippkohtumine juba homme neh) surus kah, ja nii ta tehtud saigi. EEAS läks nüüd seda veel lõplikult partneritele maha müüma. Uusi lubadusi partnerite EL-ile lähendamiseks Riiast ei tule ja mõne vanagi ülesleidmisega tekstist tuleb kõvasti vaeva näha. Ei ole hea välispoliitiline sõnum. Ehkki juba homme läheme välja ja ütleme, et kõik on suurepärane nagu ikka, ühtsus nii EL 28 vahel kui EL ja partnerite vahel olemas. Midagi pole teha, sisukas majandus- ja muude sidemete osa jääb paratamatult (geo)poliitilise hõreduse varju. Viisavabaduse kohta nii Ukrainale kui Gruusiale tuli tekst tegelikult täitsa rahuldav, antakse selge signaal, et 2015. aasta lõpuks on reaalne, et tingimused täidetakse ja viisavabaduse otsus tuleb tegemisele.

26.05 arenguFAC ettevalmistusel oli põhiküsimus, kui siduvalt ja mis tempos lubab EL oma rahastuseesmärke täita. Teatavasti on EL kollektiivselt lubanud saavutada arenguabi taseme 0.7% SKT-st, sealhulgas pärast 2002 liitunud LR 0,33%. EE on praegu 0,15 peal, mis Ida-Euroopas vägagi respektaabel number ja nii mõnigi vana rikka Euroopa riik tuleb selg ees vastu. Aga ilmne on, et tuleb veel tõsta, aga mis tempos täpselt, selle üle vaidlesimegi, ja vaidlus jätkub 26.05 FACil.

EL-Jaapani 29.05 toimuva tippkohtumise ettevalmistus on lõppjärgus, ühisavaldus suuresti kokku lepitud. Sain toetada ühtseid sõnumeid Ukraina kriisi kohta, tervitada Jaapani plaane olla maailmaareenil rahu ja julgeoleku eest pisut rohkem väljas (näiteks hakkavad EL ja Jaapan uurima koostöö võimalusi Somaalias ja Ukrainas) ning öelda, et vabakaubandusleppe sisu kõrval on tähtis ka selle läbirääkimistega edenemise kiirus. Kuna sattusin esimeses otsas sõna võtma, toetati seda mitme LR poolt – EE jaoks pisut harjumatu olukord, meile ikkagi üsna kaugel teemal.

Lõpuks viimane suur sisupeatükk andmekaitse määrusest. EE justiitsministeeriumi tublid ametnikud on visa tööga saavutanud meie eripära arvestamise (meil pole haldustrahve, mida rikkumiste eest kohaldada) ja täna tuli teksti “hoida”. Mis erilist vaeva ei nõudnud, kuna eeltöö oli nii hästi tehtud. Nüüd järgneb pikk JHA istung 16.06 ja loodetavasti saab määrus seal heakskiidu. Veel aasta tagasi poleks arvanud.

Asendasin GACil ministrit. Peateema taas kord ränne, ja sedapuhku see kõige tundlikum osa – EL-sisene solidaarsus, kvoodid jne. Emotsioonid on õnneks pisut lahtunud, kuna COM üks ettepanek on laual, teist (ümberasustamise kohta) oodatakse 27.05 ja LRdel käib poliitilise positsioneerimise mäng. Nii kvootide pooldajad kui vastustajad olid suhteliselt tagasihoidlikud, diplomaatilised, esitati rohkem küsimusi kui karjuti “unacceptable!”. Ka vastustajad kinnitasid kõik, et koormat tuleb jagada, oma kõrre lubasid kõik kuhja tuua. EE poolt avaldasin väikest kahetsust, et väga vajalikud rändepaketi osad jäävad ühe põletava teema ehk kohustuslike kvootide varju ja ütlesin, et vajame palju enam selgitusi COM metoodika ja matemaatika kohta. Kuidas ikkagi on nii, et mõnel suuremal ning jõukamal riigil vähem kui meil, isegi abosoluutarvudes, suhtest rääkimata? Ka seni vastuvõetud pagulaste väike arv nii suuri vahesid ei peaks tooma. Ehkki siin pean küll ütlema, et kas pole soovitatud EE valitsusele, et võtame kedagi ise, omal algatusel, vabatahtlikult? Arvestada võiks ka riigis elavate välismaalaste hulka, kuigi liiga tugevaks jutupunktiks see ei kõlba, kuna see integratsioon meie puhul on protsess, mis on ikkagi toimunud juba pea 25 aasta jooksul. Tänase lauaringi järgi otsustades, kui COM ettepanekud ning selgitused täpsemaks ja arvestused nõtkemaks ei muutu, siis ma LR enamust kohustuslike kvootide poolt ei ennusta. Aga nagu öeldud, ettepanekuid tuleb veel ja arutelusid jõuab 25.-26.06 ÜKni veel palju pidada.

Sellesama ÜK ettevalmistuse esimene arutelu oligi tänase GAC teine punkt. Päevakord on kohutavalt pikk – julgeolekustrateegia, kaitse, Vene sanktsioonid, ränne, terrorism, Euroopa semester, digitaalne siseturg, EMU tulevik. Paari LR soov täiendada päevakorda veel maksuküsimustega leidis raevukat mittemõistmist paari teise poolt. Mina kasutasin juhust ja ütlesin, et arusaadav, et ÜK seekord digiturgu ei aruta, sest COM pakett nii värskelt väljas, piisab selle põhimõttelisest heakskiitmisest, aga edasipidi peaks kord aastas ÜKle aru antama selle täitmisest. mida meeldivalt toetas kohe DE.

Välis- ja kaitseministrite ühisnõukogu, suupäraselt jumboFAC. Algul kaitseministrid eraldi, Euroopa Kaitseagentuuri juhtkomiteena, kus EE koos LVga esitles nn küberhügieeni algatust, teisisõnu: mida ja kuidas teha, et vähendada inimesega seotud riske küberruumis. Siis ainult ministritele (kaitse- ja välis-) lõuna NATO peasekrtäri Stoltenbergiga. Seejärel otsustati asutada CSDP Vahemere operatsioon. Tõsi, selle tegutsemiseks Liibüa vetes peab veel saama õigusliku aluse kas Liibüa enda valitsuselt (kui see sünnib) või ÜRO Julgeolekunõukogult (samuti väheusutav).

Aja kokkuhoiu mõttes võttis koosolekut juhatanud CFSP kõrge esindaja Mogherini järgmised kaks punkti koos – 25.-26.06 kaitseÜK ettevalmistuse ja Euroopa julgeolekustrateegia ülevaatuse. Välja kukkus kaunis kakofoonselt, sest rääkisid välis- ja kaitseministrid läbisegi (iga LR eest enamasti mõlemad) ja teemad läksid ka natuke sassi, nii et kokku nagu ei oskagi hästi võtta. EE sõnumid on teada: kaitsekulutused, küberkaitse, EL-NATO koostöö ja uuena hübriidsõda. Julgeolekustrateegia all, mis oli rohkem infopunkt (esitleti vaid ettevalmistava faasi kokkuvõtet), oli meil siiski kobiseda ebaõnnestunud sõnastuse üle, mille järgi uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri ülesehitamisel koos Venemaaga peaks EL olema kuidagi nõudja, demandeur´i rollis. Vale välispoliitiline sõnum, tuleb ära muuta. Viimane ühissessiooni teema oli 23.04 erakorralise rändeteemalise ÜK järelmid, kus peamiselt räägiti välispoliitilistest asjadest, ka arenguabist, tööst lähteriikidega nagu Eritrea, Niiger jt. Aga puudutati ka nn kvoodiküsimust. Kuna asjad, metoodika pole päriselt selged ja COM päris ettepanekut veel pole ka, hoidsime meie madalat profiili.

Omavahele jäädes arutasid välisministrid Lähis-Ida rahuprotsessi. See teema on üks (vähestest) välispoliitilistest küsimustest, mis kajab tugevalt vastu paljude LR avalikus arvamuses ja sisepoliitikas ning kus EL sees on küllalt tõsised eriarvamused. Probleem ise on aga olemas olnud pea 70 aastat ja lõppu paraku ei paista. Peamiselt andsidki ministrid peatselt regiooni suunduvalt Mogherinile teemoonaks soovitusi kaasa, mida kellele öelda ja mida silmas pidada. Aga võluvitsa pole seal kellelgi, ka USA-l mitte, nagu viimase paari aasta jooksul näinud oleme. Kõrbest on sajandiga küll tehtud õitsev aed, aga julgeolekut pole kellelegi suudetud luua, mis on ju tegelikult masendav.

Hommikusöök EE MEPidega, teemadeks juuni ÜK, COM homne rändeteatis koos oma oodatavate kvootidega põgenike ümberjagamiseks LR vahel (andsin sellest ka Postimehele intervjuu), idapartnerluse Riia tippkohtumine. EP poolelt kvootide suhtes üksmeelt pole, ka mõne suurema rühma sees.

Nagu enamasti, oli ka seekord eurorühma rahandusministrite eelmise õhtu istung ECOFINist sisulisem. Aga sealgi ei mindud erilistesse sügavustesse. GR teatas, et tänase makse IMFile tegid ära (mis tähendab, et nädalake jälle aega juures) ja seejärel käis paraku tavapäraseks saanud argumentide esitamine. Tõsi, rahulikumas toonis ja väiksema osalusega kui mõnel eelmistest kordadest. Täna ülevaade EFSI triloogide protsessist, teatakse, et otsustav lõppmäng alles ees. Euroopa semestri raames samuti põhiotsused alles COMlt 13.05, ja olulisim, FR kohta käiv, kuuldavasti alles juulis.

Hommikul kohtusin EL kommunikatsiooni eest vastutavate inimestega kõigist EE ministeeriumitest. Hea, et ka selle ala töö eesistumise ettevalmistumiseks on alanud, visiidi programm on neil EL institutsioonides päris esinduslik. Rääkisime peamiselt sellest, kui hästi ja täpselt peavad meie ametnikud ja poliitikud, ja ka sõnumiseadjad olema eesistumise eel ja ajal kursis kõigi eelnõude sisu ja nende ümber käiva poliitikaga. Siis pole meil enam võimalik harrastada nähtust, mida ekskolleeg Kivine kunagi nimetas väikseima liiduvabariigi käitumismalliks, kus oh-minust-nagunii-ei-sõltu-midagi-vabandusega jäetakse osa teemasid põhjalikult läbi töötamata. See harjumuse muutus saab meile olema väga raske, ennustan. Lisaks rääkisime EL aktuaalsetel teemadel, eriti väga teravalt on esile tulnud rändeküsimused, seoses lekkinud teadetega, nagu kavatseks COM ülehomme pakkuda kohustuslikku põgenikke ümberjagamist. Gondori kroonika lugejad teavad, et see võimalus on ammu õhus olnud, aga kriis tuleb ju lõpuks ikka ootamatult.

ELS ja EAO juhtkond iga-aastasel käigul Brüsselis, kohtumised COMs päevakohastel teemadel. Ise sain osaleda vaid siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja kesk- ja väikeettevõtete voliniku (on vast amet, nii tiitli pikkuse kui sisu poolest) asekabinetiülema Hedbergi ettekande ja arutelu ajal. COM tuleb oktoobris-novembris välja uue siseturu strateegiaga, umbes nii nagu 06.05 tuldi välja digitaalse siseturu omaga. On selge, et potentsiaali on siseturul veel tohutult, aga selle ärakasutamiseks tuleb tegutseda targalt nii tehtud otsuste elluviimise (ja selle järele valvamisega), protseduuride ühtlustamise kui uute algatustega. Hoolimata ilusatest sõnadest on siseturu tegelik toimimine paljude LR jaoks mõnes aspektis problemaatiline, seda enam siis süvendamine. Mis nõuab COMlt ka suurt tarkust, kuidas, millal ja millega just välja tulla. Strateegiast tulenevate eelnõude heakskiitmine COM poolt peaks tulema 2016 ja ka 2017, seega siin puutumus mitte ainult EE kui siseturu palava poolehoidjaga vaid ka eesistujaga 2018, kes peab mitmed eelnõud NKst ja triloogidelt läbi viima.

Asendasin ministrit kaubandusFACil. Esimesed kolm tundi võttis enda alla TTIP, täpsemalt, COM esitas oma plaane, kuidas investori ja riigi vaheliste vaidlusküsimustega selle lepinguga seoses edasi minna. Lisaks paar sõna ka USA poole ajakavast – nüüd oodatakse Kongressi volitust presidendile millalgi juunis-juulis, siis püüavad nad ühele poole saada Vaikse ookeani ruumi kaubandusleppega ja seejärel TTIP. LR toetasid laias laastus COM ettekujutust, ja kasutasid juhust, et öelda uuesti maha oma prioriteedid ja soovid seoses selle leppega, mis on muidugi palju enamat kui lihtsalt kaubanduslepe.

Lõuna teemaks oli idapartnerlus. LV on eesistujana väga kiiduväärselt korraldanud mitmeid EL ja idapartnerite ministrite temaatilisi kohtumisi, ja ka esimese kaubandusministrite oma. Oli hea näha, et EL ministrite vahel valitses täielik konsensus selle üle, et kaubanduslepe Ukrainaga peab jõustuma 01.01.2016 ja kolmepoolsed kõnelused, kus osaleb ka Venemaa, ei saa kaasa tuua leppe sisu avamist ega jõustumise uut edasilükkamist. Moldova ja Gruusia juba ajutiselt kohaldatavad lepped on kiiresti kaasa toonud kaubavahetuse tunduva kasvu nende riikide ja EL vahel. Lisaks on neil lepetel ka reformidele suunav positiivne jõud, kuna näevad ette hulga EL seaduste ülevõtmist. Kuna päris paljud LR küsisid-arvasid, et mida tuleks või saaks teha kolme ülejäänud idapartneriga, siis saimegi viidata, et naabrite edukad ja toimivad kaubandusleped EL-iga on kindlasti ka eeskujuks ja motivaatoriks teistelegi.

Poolepäevane Coreper. Kõigepealt 12.05 ECOFIN päevakord, kus palju olulisem on see, mida 11.05 räägitakse eurorühmas GR kohta. 11.05 ka FTT tõhustatud koostöö grupi ministrite nõupidamine. Homses kaubandusFACis tutuvustab COM mh oma ideed investeeringute kaitse süsteemi uuendamiseks. CY kritiseeris õigustatult olukorda, kus EL-Türgi assotsiatsiooninõukogu eel esitab EL oma seisukohad viisakusest kirjalikult ette, Türgi aga mitte; ja eelmisel korral tegid siis kohapeal solvavaid avaldusi CY kohta. PRES lubas koos EEAS ja COMga teha oma parima, et siin oleks edaspidi pariteetsus.

Pikalt arutati 23.04 erakorralise ÜK järelmeid. PRES on koos COM ja EEASiga koostanud teekaardi kümnete konkreetsete sammudega. Mõnel kolleegil oli aga selle kohta õigusega mitu lehekülge küsimusi. Nagu ikka sellistel puhkudel kardavad mõned, et keegi  kasutab olukorda ära, et praktilise elluviimise sildi all suruda sisse rohkem asju, kui riigijuhid tegelikult mõtlesid; teised kardavad aga, et püütakse vähem teha, kui riigijuhid tegelikult mõtlesid. Asja teeb segasemaks teadmine, et 13.05 tuleb COM välja rändeteemalise teatisega, kus näiteks president Junckeri avalduste järgi kardetakse sees olevat mitut vastuolulist asja, näiteks põgenike kohustusliku laialijagamise ideed jne. Naaklesime tükk aega ja otsustasime, et kõik, eriti meist toitumisahelas allpool asuvad töögrupid, peavad meie juhendamise all väga intensiivselt töötama, et saaksime 25.-26.06 ÜKle rahuldavalt raporteerida suuniste täitmisest. Saab siis näha.

Lõpetuseks tavapärane rituaalne tants idapartnerluse 21.-22.05 Riia tippkohtumise teemal (ära väsitab see tants sel teemal, aga ilma ka ei saa). EEAS andis ülevaate läbirääkimistest partneritega deklaratsiooni üle. 6 partnerit, umbes 3 gruppi soove: 3 assotsieerunud partnerilt rohkem ambitsiooni ja aspiratsiooni (ja Gruusialt, Ukrainalt viisavabaduse soovi), Armeenialt ja Valgevenelt rohkem ettevaatust ja ühise naabriga arvestamist ning Aserbaidžaanilt erisoove energeetika kohta. Kõigil peale Valgevene ühine soov oma külmutatud konflikti tugevamini mainitud saada. Nn meie grupi poolt kordasime üle, et Coreperi (vt Gondori kroonika 16.04) kokkulepe oli esialgne, läbirääkimistel muutuda võiv tekst. Kolm nn vastasleeri juhtivat suurt LR aga rõhutasid, et Euroopa aspiratsioonide osas läbirääkimisruumi pole. Mina võtsin üles viisavabaduse teema, rääkisin, et otsused siin sõltuvad ikkagi peamiselt tehniliste nõuete täitmisest. Tegin seda, eilsete peaminister Rõivase kohtumiste valguses, rohkem hoiatuslasuna. Päris debatid algavad sel teemal seejärel, kui COM on (eeldatavalt 08.05) kiitnud hindamisraportite tekstid heaks.