22.12.2014

Aasta loodetavasti viimane päev kontoripäev möödus aastaaruande kokkupanemisega. Väike risk küll on, et järelejäänud 9 päeva jooksul veel midagi põhjapanevat juhtub, aga sel juhul täiendame ja, nagu öeldakse, palume õigeks lugeda “manustatud versiooni.” Aasta läbivaks teemaks on muidugi Vene-Ukraina kriis. See lõpetas ka [[EE]] jaoks ajaloo lõpu tunde ja sunnib meid õige mitut asja teisiti vaatama – EL ühtsuse tähtsust, teiste [[LR]] positsioone ka siis, kui nad meie meelest sisuliselt kõvasti eksivad, kaugemate [[LR]] muresid jne. Järgmisel, 2015. aastal, uue valitsusega Tallinnas, uue EL poliitikapaberiga ja täie jõuga alustatavate ettevalmistustega meie eesistumiseks tuleb loodetavasti ka uut arusaamist muutunud olukorrast. 2015 esimese poolaasta suured ülesanded on igatahes seotud EL Vene-poliiitka ülevaatusega, [[ENP]] ülevaatusega, valmistumisega juuni kaitseteemaliseks [[ÜK]]ks, kus ka julgeolekustrateegia küsimusest mööda ei saa.

Peale Ukraina kriisi on aasta suurimad sündmused seotud vahtkonnavahetusega EL institutsioonides. Kardetud euroskeptiline [[EP]] jäi sündimata, hoolimata eurovastaste populistide arvu tuntavast kasvust – aga võib-olla just seetõttu? Euromeelne peavool on pidanud oma ridu konsolideerima ja praegu pole pilt üldse hull. [[COM]] sai ametisse tugevama toetusega ja suuremate ootustega kui eelmine, esimeseks proovikiviks ongi nn Junckeri plaan oma 315 miljardilise investeerimiskavaga. Eestlaste positsioon EL institutsioonidest on varasemast veelgi tugevam, tore!

Majandusest pidin vähem kirjutama kui eelnevatel aastatel, kriis ei ole küll päriselt möödas, aga pole ka täiega naasnud. Tööd alustas (eurotsooni) pangandusliit. 2015 algusest hakkab [[ÜK]] jälle rääkima [[EMU]] tulevikust; ja igasugustele tulevikuaruteludele vajutab oma pitseri alati ka nn [[UK]] küsimus. Pärast valimisi mais peaks selge olema, kuhu selle riigi valitsus tegelikult tüürida tahab.

 

 

19.12.2014

Kiire [[Coreper]], tõenäoliselt viimane [[IT]] eesistumise ajal. [[NK]] sekretariaat andis ülevaate eelmise päeva [[ÜK]]st, kus meie jaoks üllatusi polnud. Märgiti igati adekvaatselt, et väheseid vaadete erinevusi riigijuhtide vahel oli küsimuses, kas ettearvamatum on nõrk või tugev Venemaa. Mainiti, et Põhja- ja Baltimaade peaministrid märkisid ära Vene kasvavat agressiivsust meie piirkonna õhuruumis. Vene-suhted saavad ka 19.01 [[FAC]] peateemaks, [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini otsusel. Selle kohta võeti õige mitme [[LR]] poolt sõna, sooviti väga korralikku ettevalmistust [[Coreper]]is, teemapaberit [[EEAS]] poolt jne. Lubati.

Seega on [[IT]] eesistumine küllap ühel pool. Meie komitee poolt vaadates – kui eesistuja on suurepärane diplomaat, aitab see paljudest probleemidest üle; ja muidugi on suurel rahval häid ja lausa geniaalseid diplomaate, keda jagus ka meile. Ning kui asi väga kriitiliseks kätte läks, oli itaallastel kohale veeretada ka rahvusvahelise kaliibriga staare nagu rahandusminister Padoan, ilma kelleta eelarvekokkulepet [[EP]]ga küll poleks pruukinud tulla. Vähemalt tema aseminister ei jätnud saavutusjanust muljet. Aga suurel riigil on ka tavalisest suurem soov pealinna poolt rohkem ohje hoida ja seda saime mitmes küsimuses – nagu näiteks Vene sanktsioonide teine laine septembri alguses – tunda me kõik. Lõpuks läks aga ka nendes asjades nii nagu Brüsselis mõistlik oli kokku leppida, lihtsalt aega ja närve kulus rohkem. Hea õppetund seegi.

18.12.2014

[[ÜK]], esimene eesistuja Tuski juhtimisel, möödus väga tempokalt – kestis 1 päeva ja lõppes ka siis juba 23-ks ja väga heas atmosfääris. Oli teada, et nn Junckeri plaan 315 miljardi euro investeerimeks ei ole iseenesest vastuoluline. Muidugi suhtub osa [[LR]] sellesse plaani suurema, teised väiksema entusiasmiga. Aga kel võiks põhimõtteliselt olla midagi täiendavate investeeringute vastu? [[EE]] läbiv hoiak oli ka täna, et lisaks konkreetsele rahale peaks see plaan aitama kaasa ka bürokraatia vähendamisele ja siseturu tugevdamisele. EL-poolne raha tuleb [[CEF]]ist (3,3 miljardit), teadus-arendustegevuse jaoks mõeldud Horisont-2020 fondist (2,7 miljardit) ning varudest (2 miljardit). Nüüd peab [[COM]] lauale panema plaani elluviimise jaoks vajalikud õigusaktid, mille vastuvõtmine jääb [[LV]] eesistumise üheks põhiülesandeks.

Venemaa-Ukraina arutelu oli paljude sõnavõtnud riigijuhtide meelest parim välispoliitiline arutelu üldse. [[EE]] poolt vaadates on kindlasti väga positiivne, et esimestena võtsid seekord sõna just suurte [[LR]] juhid – pahatihti just suuri ühtse välispoliitika asjad niiväga ei liiguta. Tähtsaim sõnum lühikestes järeldustes on lause “EL jätkab senisel kursil”. Üldiselt leiti, et meie senine poliitika on olnud edukas. Muidugi, eks poliitikutel ja ametnikel, avalikul sektoril üldse, on alati ja igal pool raske oma ebaedu tunnistada. Ja ometi on praegu siin õigus neil, kes ütlevad, et sanktsioonide üle saavutatud EL ühtsus, mida on suudetud säilitada, on olnud arvatust palju võimsam sõnum nii vastasele kui ka Euroopa sees, meile endale. Tusk ütles taas välja, et Venemaa on meie strateegiline probleem, mitte partner. [[EE]] ütles välja lihtsa tõe, et naabrid on end alati julgemini tundunud mitte Venemaa tugevuse- vaid pigem nõrkusehetkedel – millise faasi ajal ikkagi langes Berliini müür? Mitu teist [[LR]] tulid pärast ütlema, et õigus jah. Meie jaoks imelik mõtteviis on Lääne-Euroopas aga laialt levinud – nõrk  haavatav Venemaa on ebastabiilne, ettearvamatu, seega mittesoovitav. Vale. Lisaks avaldati täna sobiva ajastusega ka uued, tugevamad sanktsioonid Krimmi suhtes. Praegust EL poliitikat võib juba julgelt nimetada Krimmi investeerimiskeeluks.

Ukraina kohta oldi üsna üksmeelsed – see riik on meie poolel, tal peab olema võimalus oma tee valida ja seda riiki tuleb rohkem aidata, ka rahaliselt. Aga see abi saab olla vaid tingimuslik, antud reaalsete reformide vastu. Seda on vaja nii ukrainlastel endil kui ka EL maksumaksjatel. [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini kirjeldas, kuidas tema selle nädala Kiievi-visiidil olid nooremad, Euroopale orienteeritud vabakondlased häälekalt nõudnud, et EL survestaks tugevamalt nende valitsust päriselt tööle hakkama. Loodame. Ja homme kuuleme [[Coreper]]is, kas Mogherini ikka valib jaanuari [[FAC]]i põhiteemaks EL-Vene suhted. Tänase [[ÜK]] põhjal seal strateegilist muutust küll oodata ei ole.

16.12.2014

Üle hulga aja [[GAC]], kus minister kohal, valgustav. Kuigi [[PRES]] oli juba [[Coreper]]is osavalt laienemisjäreldused kokkuleppele suunanud, tuli laienemise teemal lauaring. Ehk tunnevad [[LR]], et kui [[COM]] president Juncker on kord välja öelnud, et 5 aasta jooksul ükski uus riik ei liitu, ja needsamad järelused uusi suuri asju ei paku, siis tuleb oma usku kinnitada sõnavõttudega laienemise kui EL eduka poliitika tähtsusest. Sõnavõttude sisust väärivad vast enim tähelepanu lootus Bosnia uue lähenemise üle ja paljude [[LR]] toetus edasiliikumisele ametlikult pika nimega Makedooniaga. [[GR]] pidi tavalisest rohkem sellest riigist rääkima, enda positsiooni kaitsma ja selge on, et senine kaitseliin – see on ainult nimeküsimus! – enam ei tööta. Kõik muu aga, jutt sellest, kui halb kõik Makedoonias on, viib juba sisulisele vaidlusele [[COM]]ga, kelle töö on laienemisriikide olukorra hindamine.

Eelseisvalt [[ÜK]]lt oodatakse 315 miljardi, Junckeri plaani heakskiitmist. Eilne soov (vt Gondori kroonika 15.12.2014) mingiks [[ÜKP]] sõprade ühisrindeks küll kuidagi ei realiseerunud. Ukraina-Vene teemal tõstis [[EE]] õhuruumi ja lennuohutuse teema, millest võime veel lähipäevil Brüsselis kuulda saada.

A-punktina ehk ilma aruteluta kiideti heaks Regioonide komitee kohtade arvu vähendamine, mis juba varem [[Coreper]]is kokku lepitud (vt Gondori kroonika 10.12.2014). Arutasime [[PRES]]ga ja nn saatusekaaslaste [[LU]] ja [[CY]]ga, kas nõuda veel suupruukimise võimalust, aga loobusime, arvates, et esiteks mis siin ikka tagantjärgi ulguda ja teiseks, tähtsamana, et kui meie hakkame rääkima, siis tunnevad end tõenäoliselt kohustatuna ka teised, suured [[LR]], kes räägivad rahvaarvu tähtsusest kohtade jaotamisel EL-is jne – milleks see? Väiksemad riigid on EL institutsioonides aritmeetilises mõttes nagunii üleesindatud.

15.12.2014

[[FAC]] alustas informaalselt juba eile õhtul, arutades töömeetodeid ja kohtudes ÜRO Süüria-eriesindajaga ning välissuhetega tegelevate [[COM]] volinikega. Töömeetodite kohta niipalju, et lühemaid järeldusi võib üritada ([[ÜK]] eesistuja Tusk proovib seekord), informaalsete aruteludega on aga need hädad, et esiteks on mitmel [[LR]], sh ka [[EE]]l vaja oma parlamendi küllalt täpset mandaati ministrite nõukogudeks, ja teiseks, hõivatud välisministreid lihtsalt ei saa pühapäeva õhtusöögiks Brüsselisse kohale.

Päris[[FAC]] arutas pikalt Süüriat ja Iraaki, murelik sõnavõtt ka [[EE]]lt, aga praktilisi järeldusi on selles neetult keerulises olukorras ka raske teha. Bosnia ja Hertsegoviina suunas on pärast [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini ja [[COM]] laienemisvoliniku Hahni ühisvisiiti (Mogherini on tõesti visiitide ja eri formaatides osalemise mõttes alustanud üli-intensiivselt) mingi lootusekübe, et riik saaks EL poole liikuma. Meid ehk enim huvitanud Ukraina päevakorrapunkti lõikas Mogherini meile sobival viisil lühikeseks, öeldes, et novembris [[FAC]] otsustas Krimmi sanktsioone tugevdada, diplomaadid on töötanud ja olgu õhtuks tehtud, et saaks 18.12 [[ÜK]]le raporteerida. Tundub, et töögrupp saigi õhtuks omadega enam-vähem valmis.

Õhtusöök [[MFF]] arutelude ajast tuttavas [[ÜKP]] sõprade grupis. Tundub, et nii uue eelarveraamistiku esimese aastaeelarve valuline protsess kui ka hirm, et nn Junckeri plaani toiduks lähevad ka mõned meie summad, on taas seda gruppi kokku toomas. Esitati igatahes soovi eelseisval [[ÜK]]l ühiste seisukohtadega esineda. [[EE]] oli täna ainus, kes oma raha säilitamise kõrval mainis ka vajadust [[ÜKP]] efektiivsust netomaksjatele ja kogu ülejäänud ELile, tõestada. Seda saab teha, kui see ühispoliitika toetab nähtavalt reforme, siseturgu ja kogu uniooni konkurentsivõime kasvu, ja selleks omakorda peavad kõik [[ÜKP]] riigid pingutama. Hetkel me selle vajaduse ühise tunnetamise lähedal veel pole, ja siis ei maksa vist ka oodata ühist jõulist esinemist [[ÜK]]l. Vist.

12.12.2014

Asendasin ministrit arengupoliitika[[FAC]]il. EL annab üle 50% maailma arenguabist ja seega on uniooni ühine poliitika nii-ütelda globaalselt tähtis. See on valdkond, kus (veel) on selgelt tunda jõukamate ja vaesemate [[LR]] vahe. Esimesed kulutavad abile hulka rohkem, neil on enam kogemusi kaugete maade abistamisel jne. Teised – meie sealhulgas – oleme ettevaatlikud uute kohustuste võtmisel, räägime oma üleminekukogemuse kasutamisest arengupoliitikas jne. Tänasel arutelul ÜRO aastatuhande eesmärkide järgsete plaanide üle tulid kõik need erinevused ilusti välja.

Lõunal räägiti võitlusest ebolaga. [[EE]] on sinna panustanud nii raha kui ekspertidega ja sain selle hea meelega ära mainida. [[COM]] peaks koordineerima [[LR]] tegevust nii, et ka meiesugused väiksemad riigid, kel endal kunagi pole võimalik kriisipiirkonda oma missiooni saata, saaksid teiste omades osaleda.

11.12.2014

Poolepäevane [[Coreper]] mõnules kõigepealt 18.-19.12 [[ÜK]] järelduste kallal. Kohal oli uue [[ÜK]] eesistuja Tuski kabinetiülem Serafin, kes esitles oma ülemuse põhiprogrammi: varasem koosoleku algus ja lühemad järeldused! Ja Tusk oligi esitanud väga lühida ja konkreetse järelduste eelnõu – tõepoolest on EL eri formaatide järeldused viimastel aastatel veninud kole pikaks, nähtus, mida Brüsselis nimetatakse jõulukuuseks, riputatakse kõik soovid külge. Täna leidis meil aga kinnitust vana tõde, et mida lühem on tekst, mida arutatakse, seda pikemad on sõnavõtud selle üle. [[ÜK]] põhiteemaks on nn Junckeri plaan, 315 miljardi investeerimiskava, ja las ta olla. Riigijuhid kiidavad selle heaks, ootame jaanuaris [[COM]] poolt sellega seotud eelnõusid ja loodame, et 2015 teisel poolel saab juba hakata plaani ellu viima. Mida rohkem saab selle teemaga siduda struktuurseid reforme, siseturu tugevdamist, väliskaubandust, seda parem. Eriti mõned Kesk-Euroopa [[LR]] on juba ära planeeritud [[ÜKP]] vahendite kaitsel, meie oleme küll valvsad, aga nii kaitseasendis ka mitte.

Küll tahab Tusk tõsist ja sisukat arutelu Vene-Ukraina kriisi üle ja seda saab ainult tervitada. Selle kriisi haldamise vedamine on EL-i poolt toimunud [[ÜK]] poolt, sest see lihtsalt on nii tõsine asi. Ka nüüd peavad juhtrollis olema pea- ja mitte välisministrid. Loodame head arutelu, mille järgi jaanuari [[FAC]] saab siis täpsemaid välispoliitilisi plaane teha.

Edasi rääkisime EL üldkohtu reformist. Kõik peale [[UK]] on põhimõtteliselt nõus [[PRES]] kava järgi edasi töötama ja vähemalt täna ei võtnud meie eesistuja brittide sõnavöttu ka otsese vetona (mina sain küll nii aru). Kava näeb ette üldkohtu kohtunike arvu suurendamist 28-lt 56-le, aga sealjuures avaliku teenistuse kohtu kaotamist ja tugipersonali vähendamist. Igatahes, [[PRES]] suunas faili nüüd elegantselt järgmise ehk [[LV]] lauale. See pole muide esimene kord, kui itaallased lätlastele asju lahendamiseks viskavad – suurte masside läheduses ruum deformeerub. Meie oleme 2018 eesistuja rollis kohe pärast [[UK]]d, prrr…

 

 

10.12.2014

Tervepäeva[[Coreper]] algas eilse [[ECOFIN]] järelmitega (vt Gondori kroonika 09.12.2014) ja pisut ootamatult läks ütlemiseks. Mitmele väiksemale [[LR]] ei meeldinud viis, kuidas suurte ilmsel kokkuleppel lahendati [[SRF]] sissemakse küsimus. Eesistuja sai oma õppetunni ja ega tal muud öelda olnudki, kui et eile saavutati poliitiline kokkulepe ja seda tuleb nüüd täita. Vastu öeldi Steinbecki tegelase moodi: No võtke ta, ja mu meelekibedus pealekauba. Mina ses asjas suud ei pruukinud, kuna [[EE]] pankade sissemakse kasv kujuneb siiski üpris väikseks (umbes 23 miljonit umbes 18 asemel)  ja teiseks, kuna tahtsin õiendada hoopis koos venelastega Ukraina abistamise asja. Saingi öelda, et tore, et rahandusministrid arutasid ja muidugi peame me Ukrainat rohkem aitama, aga kindlasti koos ukrainlastega ja mitte üle nende pea.

Edasi lahendas [[Coreper]] Regioonide komitee liikmesuse küsimuse (vt Gondori kroonika 21.10.2014). [[EE]]lt, [[CY]]lt ja [[LU]]lt läheb üks koht maha, kuid saavutasime lubaduse, et järgmise reformiga, mis hiljemalt 2020 tuleb, [[EE]]lt enam maha võtta ei saa. Sel on tähtsust, kuna kahel teisel mainitud [[LR]]l on nüüd miinimumarv liikmeid, 5, meile aga jääb 6. Meie valitsused peavad asjale nüüd heakskiidu andma, 16.12 [[GAC]] kinnitab või siis ei kinnita meie tänase tulemuse. Päris õpetlik kogemus, mis jällegi näitab, et kui [[COM]] juba kord ettepanekuga välja on tulnud, on seda väga raske päriselt väärata. Lobi peab toimuma varasemas faasis, enne [[COM]] otsust.

Pärastlõunal laienemisjäreldused, mis alati erihuvide tõttu vaevaline. [[CY]]l Türgi, 5 mittetunnustajal Kosovo, [[GR]]l ja [[BG]]l ametlikult pika nimega Makedoonia jne jne. Meie eesistuja aga on endine [[COM]] laienemispeadirektor ja lahendas asju üpris loominguliselt, sujuvalt ja siiski kindlalt. [[DE]] juhtimisel saime sisse nõude, et laienemisriigid peavad eriti Vene-Ukraina asjas täpselt järgima [[CFSP]]d. Kosovo mittetunnustajate tõttu seni kohmakas olnud järelduste struktuur saadi leidlike alapealkirjade abil lihtsamaks. Makedoonia mõni hullem asi lendas välja ja [[GR]] lubas, et olgu, peame siis lähiajal maha omavahelise sisulise arutelu selle riigi Euroopa teest. Seni on [[GR]] hoolikalt sedalaadi arutelusid vältinud. 15 [[LR]], sh [[EE]] esitasid siiski oma deklaratsiooni, kus väljendame rahulolematust, et Makedooniaga ei õnnestu ikka veel liitumisläbirääkimisi alustada. Ehk oli seegi üks tegur, mis pani [[GR]] mingilegi liikumisele mõtlema? Nii et päris töövõitudeta polnud ka see sessioon, ehkki asja sisu ehk laienemisprotsessi kiirus on praegu ikka jalamehe oma. Samas, EL-is ei saa ühtki alustatud asja päriselt laualt maha, ja laienemine on ikkagi üks kõigi nõusolekul käimapandud protsess.

09.12.2014

Varahommikul kogunes [[Coreper]], et kviteerida eile triloogil saavutatud eelarvekokkulepe. Üldiselt saadi nõustuda. Mõne sammaldunud netomaksja “pole veel päris see, mis me oleksime tahtnud” oli kodustel, mitte EL eelarve põhjustel öeldud. Numbrite osas pole tulemus halb. Erakorraliste kulude varu kasutatakse kuhjunud arvete maksmiseks 3,2 miljardi ulatuses. [[COM]] ja [[EP]] nõudsid alguses 4 miljardit, netomaksjad tahtsid 0 (loe: null) eurot. Ühtekuuluvusfondi maksetele lisati viimasel hetkel veel 100 miljonit. Aga see esimene uue [[MFF]] aegne eelarveprotsess näitas, kui raske uue eelarveraamistikuga töötada on, mitu “saba” jäi ka [[LV]] eesistujale ja hea tunne pole õieti kellelgi. Peabki pisut mõtlema ja samameelsetega (selgema vaatega [[ÜKP]] sõbrad ja veel mõni) arutama, kuidas seda eelarveprotsessi pisutki mõistlikumaks teha. Või siis tuleb tõesti hakata 2016ndaks [[EP]]le lubatud ja [[NK]] poolt täiesti formaalse harjutusena võetud [[MFF]] ülevaatust tõsiselt võtma, selleks sisuliselt valmistuma.

Järgnenud [[ECOFIN]] oli arutatavate eelnõude poolt suhteliselt kergem. [[SRF]] sissemakse asi läks suurte [[LR]] ilmsel eelneval leppel paraku läbi nii, et keegi ei jõudnud midagi öeldagi. Kahju, [[EE]] pankade jaoks tähendab see kavandatust suuremat sissemakset. 2 tundi peeti lauaringi nn Junckeri 315-miljardi plaani üle. Midagi uut ja üllatavat ei kuulnud ka rahandusministritelt. Kes rõhutas rohkem investeeringute vajadust, kes kaasas käivat ärikeskkonna parandamist, kes struktuurseid reforme. Ühesõnaga, pakett tuleb vastu võtta ja töösse panna, eks siis näeb. Seda (vastuvõtmist, mitte veel nägemist) riigipead ja valitsusjuhid 18.-19.12 [[ÜK]]l teevadki.

Rahandusministrite hommikusöögil puududati ka Ukraina täiendavat rahavajadust lähemal 2 aastal, mida näiteks [[IMF]] hindab 15 miljardi dollari peale. Selge, et põhiroll selle katmisel peab olema [[IMF]]il, aga ka muude rahvusvaheliste institutsioonide, EL [[LR]] ning kolmandate riikide panust oodatatakse. Muidugi peab vastu hakkama tulema reaalseid reforme Kiievist. Aga kurb ja ettevaatamatu oleks, kui me (ükskõik kes Läänes) arvakski praegu, et Ukraina majandus kukubki varsti kokku ja kõik teised – EL, USA, kolmandad riigid, rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ja Venemaa – peavad jõud ühendama ja Ukrainat vägisi päästma tõttama. Ukraina rahvas on viimase aasta jooksul näidanud palju tugevamat tahet ja küpsust, kui väljastpoolt arvatakse. Loodan, et suudame ära hoida EL-poolse palve Moskvale koos ukrainlastele appi minna, see oleks piinlik ja ebaadekvaatne.

05.12.2014

Eile-täna kestnud [[JHA]] ei tekitanud eriti kelleski erilisi tundeid. Justiitsministrid tegid edusamme andmekaitsega, meilegi nii oluline avaliku sektori paindlikkuse asi hakkab valmis saama. Ehk õnnestubki [[LV]] eesistujal 2015 esimesel poolaastal [[NK]]s kokkulepe saavutada? Siseministritel rändevood, kus [[DE]] minister tegi sõbralikus toonis ettepaneku mingitki põgenike solidaarse laialijagamise pilootprojekti katsetada. Peaksime ikkagi ka meie koos teiste idapoolsemate vaesemate [[LR]]dega üritama kaasa mõelda, muidu võib teiste solidaarsustunne meile olulistes asjades kiduda.

[[Coreper]] arutas pärast ministrite lahkumist eelarvet. [[PRES]] on näost hall, aga teeb [[EP]]ga muidugi trilooge edasi ja punnitab paralleelselt  [[LR]] vahel kokkulepet saavutada. On sellele nüüd päris lähedal, vist, ja usun, et 08. või kõige hiljem 09.12 peaks triloogilt tulemus tulema. Idee arutada asja ka 09.12 [[ECOFIN]]il ei äratanud kelleski vaimustust – on teada, mida netomakskate rahandusministrid kogu eelarveasjast arvavad (võtke veel maha!) ja kui siis [[ÜKP]] sõbrad hakkavad “oma raha” vähenemist kokku lugema, on kõigil läinud nii tuju kui kompromissivalmidus.

Laienemisjärelduste arutelu lõpuks teatas eesistuja, kes on endine [[COM]] laienemispeadirektor, et jah, [[COM]] presidendil Junckeril oli õigus – niimoodi tõesti ei tule järgmise 5 aasta jooksul mingit laienemist. See, nagu [[CFSP]] üldse, on ühehäälsust nõudev poliitika ja mõni tugevate erihuvidega [[LR]] saab kogu protsessi peatada, mida tihti tehaksegi. Ka nii laienemismeelse [[LR]] nagu [[EE]] puhul on lõppeva aasta geopoliitiliste raputuste käsitlemine EL-is, seal saavutatud üksmeel, pisut tooni muutnud. Ka kui teame, kui erineva kaaluga on näiteks ametlikult pika nimega Makedoonia nimeküsimus ja Venemaa agressioon Ukrainasse. Solidaarsust, üksmeelseid kokkuleppeid vajame igaühele olulistes küsimustes kõik, siin [[CFSP]] võlu ja valu.