Uue [[COM]] ootuses sõnastavad kõikvõimalikud mõttekojad ja -targad ootusi ja soovitusi sellele. Välissuhete alalt soovitan lugeda kokkuvõtlikku soovitustepaberit mõttekojalt CEPS. Olukord on selline, et kunagise “sõprade ringi” asemel on EL ümbritsetud kriisipiirkondadest ja geopoliitiline olukord hapram kui viimastel aastakümnetel harjunud ollakse. Analüüs seab uuele [[CFSP]] kõrgele esindajale 4 prioriteeti ja ühe, [[COM]] sisemist töökorraldust puudutava soovi.
Esiteks, lihtsustada otsuste tegemist [[LR]] vahel, ehk siis EL [[NK]]s. Ükski [[CFSP]] otsus ei sünni ilma [[LR]] ühehäälse nõusolekuta. Autor märgib õigesti, et ühtse välispoliitika tugevdamise teel ongi seni seisnud mõne (suurema) [[LR]] soovimatus. Samuti kujutavad kõik ühehäälsed otsused endast alati madalaima ühisnimetaja leidmiseks (kõvasti) lahjendatud kompromissi. Selle muutmiseks pakutakse, et kõrge esindaja võiks veenda [[NK]] võtma otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega ([[NK]] võib sellekohase otsuse ühehäälselt teha) nendel teemadel, mis on unioonile strateegiliselt tähtsad ja mille kohta on olemas [[ÜK]] poliitiline otsus. Samuti veenma üksikuid [[LR]] paremini eristama nende jaoks eluliselt tähtsaid ja mitte-nii-eluliselt-tähtsaid, ent kogu EL-ile siiski strateegilisi küsimusi. Mul ses suhtes suurt optimismi pole, sest kui küsimus su riigi jaoks juba nii tähtis, et kaalud vastu hääletamist, on raske kodus selgitada, et otsustasime hoopis lasta ennast maha hääletada. Aga mine tea, võib-olla see aeg-ajalt mõne [[LR]] jaoks avab viisaka võimaluse nägu säilitada.
Teiseks, muuta [[EEAS]] ühtseks, sihikindlaks organisatsiooniks. Viies selleks ellu [[EEAS]] ülevaatuse soovitused (vt näit. Gondori kroonika 17.12.2013) ja kasutada oma kohustust teha 2015 lõpuks uued ettepanekud selleks, et EL diplomaatilist teenistust veelgi tugevdada. Siin on võtmeküsimuseks uue kõrge esindaja juhtimisoskused ja -tarkus, priorriseerimissuutlikkus (see on oluline kõigi punktide all, siin aga eriti). Ka parim välispoliitika professionaal ei pruugi olla liiga hea mänedžer, uue juhi Mogherini võimeid hakkame peagi nägema. Senist kõrget esindajat Ashtonit on näitks kritiseeritud selle eest, et ta kohtub kõigi EL delegatsioonijuhtide konkurssidel lõppvooru saanud kandidaatidega – on see vajalik, päris kõigi puhul? Jne.
Kolmandaks, põhjalik ülevaatus EL poliitikast oma naabruses (nii laienemispoliitika kui [[ENP]]). Kahepoolsed probleemid pidurdavad juba hulk aega laienemist, ja uus kõrge esindaja peab koos uue laienemise ja naabruspoliitika volinikuga leidma viise nende lahendamiseks.See pole – jälle – üldse lihtne. Türgi teel seisab Küprose küsimus, ametlikult pika nimega Makedoonial nimeküsimus [[GR]]ga ja naginad [[BG]]ga. Seni ollakse just asjaomaste [[LR]] poolt oldud kaunis vastumeelsed EL-ile siin suuremat rolli andmast, [[COM]] on nähtud kui rohkem ühispoliitika (laienemine) kui iga [[LR]] erihuvide eest seisjat. Aga tegema seda peab, sest iga välispoliitika, ja selle hindamine muude poolt, algab suhetest naabritega. [[ENP]] all nõuab autor, et naaberriikidele loodaks alternatiiv liikmesusele, mis oleks piisavalt ahvatlev, siduv ja motiveeriv. Kuid kogu senine naabruspoliitika ajalugu on näidanud, et see pole lihtsalt realistlik. Veel teinegi soovitus on pisut vildakas, nimelt jäikade Ida- ja Lõunapartnerluse raamistike asemel luua paindlikumaid, kahepoolseid. Aga [[ENP]] ongi olemuselt kahepoolne poliitika. Jah, tippkohtumine on kõigile idapartneritele, aga assotsiatsioonilepingud nendega sõlmitakse igaühega eraldi ja erinevad. Üks soovitus selles plokis on aga väga hea – töötada oma naabruses rohkem koos globaalsete toimijatega. Näiteks idapartnerite puhul on USA (aga ka Kanada, Jaapani) osalus tublisti tõusnud, eriti selle aasta sündmuste tõttu. Sama ka Lähis-Idas.
Neljandaks, [[ESDP]] tugevdamine. Nii operatsioonidel, koostöös NATO-ga, kui planeerimisel, ekpertide väljapanemisel ja koduste võimekuste hoidmisel-loomisel. Majandussurutise ajal on see muidugi ekstra raske, aga ka siin tuleb tõdeda, et geopoliitika tagasitulek on mitmes [[LR]] seniseid trende, mõtlemist muutnud. 2015 juunis tuleb uus kaitseteemaline [[ÜK]], eks selleks ajaks peab kindlasti midagi mõtlema.
Eraldi sooviks on välispoliitikaga seotud [[COM]] volinike klastri taastamine. Kunagi tegutses see aktiivsemalt, aga Barroso II koosseisu ajal hääbus täielikult. Nüüd on uus president Juncker nõudnud, et kõrge esindaja paikneks [[COM]] hoones (Ashton seni [[EEAS]] majas) ja integreeriks oma meeskonda ja oma tegevust rohkem [[COM]]ga. Lisaks peaksid teised volinikud kõrget esindajat asendama, kuna ta arusaadaval ajapuudusel ei saa igal tähtsal kohtumisel osaleda. Sellele soovile on raske vastu vaielda, ka seetõttu, et ka kui [[EEAS]] teeb nn puhast välispoliitikat, on mitmed rahalised hoovad ja poliitikad, nagu arenguabi, laienemine, puhtalt [[COM]] pädevuses. Ka siin on – peale [[COM]] presidendi nõudlikkuse – võtmetähtsusega kõrge esindaja ja tema lähima meeskonna tarkus. Mogherini kabinetti igatahes on juba värvatud mõni väga pika [[COM]] staažiga ja kõrge kupuga inimene.