Teine konsultatsioonidepäev Tallinnas. Siseministeeriumis tuttavad teemad. Rändevood, kus me saame juba rahulikult PRES paberiga nõustuda, eriti kuna see käsitleb nüüd kõiki välispiire ja nõuab piirikaitseagenturi Frontex tugevdamist (lisaraha). Tallinnas asuvale eu-LISA agentuurile lisaülesannete ja seega ka lisaressursside tekitamine sõltub esmajoones sellest, kuidas agentuur tuleb toime  e-piiride pilootprojektiga, mille ettevalmistamist on alustatud – peab olema võimalik näidata, et ta saab pakkuda lisaväärtust. Lennureisijate andmete direktiiv lihtsalt tuleb EPs heaks kiita, töötame ka ise parlamendiga. Eriline tähelepanu peab meil olema suunatud maapiiri tugevdamisele, ka EL rahaga.

ELSis eelseisva kliima-energia ÜK ettevalmistusest. Pole enam täitsa kindel, et kokkulepe sünnib, LR on praegu ennast radikaalsemalt positsioneerimas. EE jaoks on kõige olulisem asi võimalus põlevkivist mõistlikel tingimustel õli toota. Järgmise COM tööplaani meid huvitavate asjade sissesaamisest rääkisime siin ja kõigis ministeeriumites. Lähinädalatel tulebki hakata uue COM kabinettides ringe tegema. Pikemalt Ukrainast, mis kindlasti ka oktoobri ÜK päevakorras.

Rahandusministeeriumis LR riigirahanduse olukorrast. Uue COM esimeseks tuleprooviks saab FR eelarvekava, mis otse ja avalikult teatab, et kavatse täita oma eelarve-eesmärki. Aga probleeme on siin teistelgi. Tuleb ses suhtes põnev sügis. Pangandusliit, täpsemalt SSM rakendub kohe, tehakse viimaseid pingutusi, et saada DK liituma – sellise mõjuka eurot mittekasutava riigi kaasatulek oleks väga hea märk. Maksuküsimused liiguvad parimal juhul kitsarööpmelise raudtee rongi, tegelikult vist isegi trammi kiirusel – mõnes osas on meil sest kahju, mõnes aga ei ole ka. Venemaa sanktsioonide rakendamise praktika, nende tõlgendamine LRdes on erinev ja see on probleem. Selle üle käivad juba arutelud vastavas Brüsseli töörühmas ja sanktsioonide teema on Coreperis hiljemalt oktoobri viimasel nädalal.

Hommikul käisin Vikerraadio Reporteritunnis, mida saab järelkuulata siit.

Poolastakonsultatsioonid Tallinnas. Hommikul justiitsministeeriumis nagu ikka, peamine aeg andmekaitsele. IT ja varem GR on siin eesistujana head tööd teinud ja esimest korda tundub, et pakett võib saada vastu võetud enne EE eesistumise algust. Ehkki usume siis, kui näeme. Ka Euroopa prokuratuuriga liigutakse edasi. EE on mõlema teema aruteludel Brüsselis aktiivne ja konstruktiivne, mida saab asjaolusid arvestades ka saavutuseks pidada.

Ülejäänud päev välisministeeriumis. Poliitikaosakonnaga peamiselt Ukraina-Venemaa. Kaardistasime eelseisvad arutelukohad – EL-Vene suhete võimalik ülevaatus? Kuidas valmistutakse idapartnerluse tippkohtumiseks Riias mais ja kaitseteemaliseks ÜKks juunis 2015? Viimane peab tegema kokkuvõtted sellest, kuidas täideti 2013 detsembri ÜK otsuseid (vt Gondori kroonika 19.-20.12.2013). Siin tõuseb esile EL-NATO suhe. Geopoliitika “naasmine” peab ka neid kaht Lääne organisatsiooni lähendama, ka kui mõnel EL LRl see väga raske. Rääkisime ka sellest, kuidas teha väikeriigi vajalik miinimum kaugemate maade-teemadega tegelevates CFSP töögruppides, ka olukorras, kus endal alati otsest huvi pole ja selge, et maailma oma sõnavõtuga kah ei muuda. Aga tegema peab, sest tahame ju, et meist kaugemad LR osaleksid ka meile lähemate teemade-piirkondade aruteludel.

Koduosakonnas ehk Euroopa ja Atlandiüleste suhete osakonnas EL vahtkonnavahetusega seotud teemad ja üldasjad – institutsioonidevahelised suhted, GAC roll, õigusriigi algatus, lähimuspõhimõtte rakendamine. Meil pole neil aladel suuri probleeme, hea. Laienemisest rääkisime pisut pikemalt, jätkame senist hoiakut – see on vajalik nii põhimõtte kui EL maine pärast. Samas on selge, et laienemispoliitika on muutnud karmimaks, rong liigub aeglasemalt, ja selle vastu me ka ei saa.

Välismajanduse- ja arengukoostööosakonnas tavapärased kaubanduslepingud USA, Jaapani, Kanadaga ja muidugi ka Ukrainaga. Arenguabi eelarvet küll kärbiti valitsuse poolt, kuid Ida-Euroopa võrdluses on EE ikka igati väärikal positsioonil.

Uue COM ootuses sõnastavad kõikvõimalikud mõttekojad ja -targad ootusi ja soovitusi sellele. Välissuhete alalt soovitan lugeda kokkuvõtlikku soovitustepaberit mõttekojalt CEPS. Olukord on selline, et kunagise “sõprade ringi” asemel on EL ümbritsetud kriisipiirkondadest ja geopoliitiline olukord hapram kui viimastel aastakümnetel harjunud ollakse. Analüüs seab uuele CFSP kõrgele esindajale 4 prioriteeti ja ühe, COM sisemist töökorraldust puudutava soovi.

Esiteks, lihtsustada otsuste tegemist LR vahel, ehk siis EL NKs. Ükski CFSP otsus ei sünni ilma LR ühehäälse nõusolekuta. Autor märgib õigesti, et ühtse välispoliitika tugevdamise teel ongi seni seisnud mõne (suurema) LR soovimatus. Samuti kujutavad kõik ühehäälsed otsused endast alati madalaima ühisnimetaja leidmiseks (kõvasti) lahjendatud kompromissi. Selle muutmiseks pakutakse, et kõrge esindaja võiks veenda NK võtma otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega (NK võib sellekohase otsuse ühehäälselt teha) nendel teemadel, mis on unioonile strateegiliselt tähtsad ja mille kohta on olemas ÜK poliitiline otsus. Samuti veenma üksikuid LR paremini eristama nende jaoks eluliselt tähtsaid ja mitte-nii-eluliselt-tähtsaid, ent kogu EL-ile siiski strateegilisi küsimusi. Mul ses suhtes suurt optimismi pole, sest kui küsimus su riigi jaoks juba nii tähtis, et kaalud vastu hääletamist, on raske kodus selgitada, et otsustasime hoopis lasta ennast maha hääletada. Aga mine tea, võib-olla see aeg-ajalt mõne LR jaoks avab viisaka võimaluse nägu säilitada.

Teiseks, muuta EEAS ühtseks, sihikindlaks organisatsiooniks. Viies selleks ellu EEAS ülevaatuse soovitused (vt näit. Gondori kroonika 17.12.2013) ja kasutada oma kohustust teha 2015 lõpuks uued ettepanekud selleks, et EL diplomaatilist teenistust veelgi tugevdada. Siin on võtmeküsimuseks uue kõrge esindaja juhtimisoskused ja -tarkus, priorriseerimissuutlikkus (see on oluline kõigi punktide all, siin aga eriti). Ka parim välispoliitika professionaal ei pruugi olla liiga hea mänedžer, uue juhi Mogherini võimeid hakkame peagi nägema. Senist kõrget esindajat Ashtonit on näitks kritiseeritud selle eest, et ta kohtub kõigi EL delegatsioonijuhtide konkurssidel lõppvooru saanud kandidaatidega – on see vajalik, päris kõigi puhul? Jne.

Kolmandaks, põhjalik ülevaatus EL poliitikast oma naabruses (nii laienemispoliitika kui ENP). Kahepoolsed probleemid pidurdavad juba hulk aega laienemist, ja uus kõrge esindaja peab koos uue laienemise ja naabruspoliitika volinikuga leidma viise nende lahendamiseks.See pole – jälle – üldse lihtne. Türgi teel seisab Küprose küsimus, ametlikult pika nimega Makedoonial nimeküsimus GRga ja naginad BGga. Seni ollakse just asjaomaste LR poolt oldud kaunis vastumeelsed EL-ile siin suuremat rolli andmast, COM on nähtud kui rohkem ühispoliitika (laienemine) kui iga LR erihuvide eest seisjat. Aga tegema seda peab, sest iga välispoliitika, ja selle hindamine muude poolt, algab suhetest naabritega. ENP all nõuab autor, et naaberriikidele loodaks alternatiiv liikmesusele, mis oleks piisavalt ahvatlev, siduv ja motiveeriv. Kuid kogu senine naabruspoliitika ajalugu on näidanud, et see pole lihtsalt realistlik. Veel teinegi soovitus on pisut vildakas, nimelt jäikade Ida- ja Lõunapartnerluse raamistike asemel luua paindlikumaid, kahepoolseid. Aga ENP ongi olemuselt kahepoolne poliitika. Jah, tippkohtumine on kõigile idapartneritele, aga assotsiatsioonilepingud nendega sõlmitakse igaühega eraldi ja erinevad. Üks soovitus selles plokis on aga väga hea – töötada oma naabruses rohkem koos globaalsete toimijatega. Näiteks idapartnerite puhul on USA (aga ka Kanada, Jaapani) osalus tublisti tõusnud, eriti selle aasta sündmuste tõttu. Sama ka Lähis-Idas.

Neljandaks, ESDP tugevdamine. Nii operatsioonidel, koostöös NATO-ga, kui planeerimisel, ekpertide väljapanemisel ja koduste võimekuste hoidmisel-loomisel. Majandussurutise ajal on see muidugi ekstra raske, aga ka siin tuleb tõdeda, et geopoliitika tagasitulek on mitmes LR seniseid trende, mõtlemist muutnud. 2015 juunis tuleb uus kaitseteemaline ÜK, eks selleks ajaks peab kindlasti midagi mõtlema.

Eraldi sooviks on välispoliitikaga seotud COM volinike klastri taastamine. Kunagi tegutses see aktiivsemalt, aga Barroso II koosseisu ajal hääbus täielikult. Nüüd on uus president Juncker nõudnud, et kõrge esindaja paikneks COM hoones (Ashton seni EEAS majas) ja integreeriks oma meeskonda ja oma tegevust rohkem COMga. Lisaks peaksid teised volinikud kõrget esindajat asendama, kuna ta arusaadaval ajapuudusel ei saa igal tähtsal kohtumisel osaleda. Sellele soovile on raske vastu vaielda, ka seetõttu, et ka kui EEAS teeb nn puhast välispoliitikat, on mitmed rahalised hoovad ja poliitikad, nagu arenguabi, laienemine, puhtalt COM pädevuses. Ka siin on – peale COM presidendi nõudlikkuse – võtmetähtsusega kõrge esindaja ja tema lähima meeskonna tarkus. Mogherini kabinetti igatahes on juba värvatud mõni väga pika COM staažiga ja kõrge kupuga inimene.

Coreper tegeles peamiselt järgmise nädala JHA ettevalmistamisega. Tõotab tulla kaunis tüseda päevakorraga nõukogu – kaks andmekaitsepeatükki, rändevood, IT südameasi, millest palju kirjutanud olen. Ülioluline, tõusev teema on välisvõitlejad (foreign fighters). Ehk need EL LR kodanikud, kes lähevad võitlema näiteks Lähis-Itta ja pöörduvalt sealt tagasi veel fanaatilisemate ja ohtlikemana kui minnes olid. Täna nimetati seda ka praeguse aja suurimaks sisejulgeolekuohuks. Peale iga riigi sees toimuva tegevuse on selle nähtusega võitlemisel vaja ka paremat infovahetust LR vahel ja piiri kontrollimist, EE poolt nimetasingi lennureisijate andmete direktiivi kiire vastuvõtmise vajadust. Praegu on see kinni EPs, kus tuleb töötada ka just seda eelnõu menetlevasse komisjoni kuuluva MEP Lauristiniga. Liskas tuleb erinevaid üle-euroopalisi andmabaase paremini kasutada. Siseküsimustest veel niipalju, et RO ja BG liitumist Schengeni ruumiga ei tule ikka veel. Nähes, et ühehäälsust saavutada pole võimalik, võeti see punkt päevakorrast sootuks välja.

Lõunat sõi Coreper lahkuva COM laienemisvoliniku Fülega, kes järgmisel nädalal esitab veel igasügisese laienemispaketi. Üldpilt liiga tore ei ole. Türgi on täiesti omaette kaasus, ja sealgi pole erilisi edasiminekuid, tõsi, täna astus jõusse tagasivõtuleping, mis oli eeldus viisadialoogi (eesmärgiks siis viisavabadus) algamiseks. Serbia ja Montenegro nagu kuidagi edenevad, Albaania areng on kandidaatriigi staatuse saavutamise järel 2014 alguses jälle natuke nagu tardunud, Bosniast pole midagi rõõmustavat raporteerida ja sama kehtib ka ametlikult pika nimega Makedoonia kohta.  See ei näita EL-i sugugi heas valguses, tohoh, ei saa nüüd mõne pisikesevõitu vaese naaberriigigagi hakkama? Laienemisväsimusest peaks olema piinlik rääkida, suurest (meie) lainest juba 10 aastat möödas. Aga tundub, et ehk peavad mõned juhtfiguurid vahetuma, et mingid asjad värskemalt liikuma hakkaksid. Brüsselis toimub vahtkonnavahetus peatselt, Lääne-Balkanil mitte – osalt arusadavatel, demokraatlikel põhjustel, osalt aga just nende riikide sisepoliitika nõrkuse tõttu.

EL kui legalistlik organisatsioon täidab oma kohustusi piinliku täpsusega. Kui oli lubatud, et kuu lõpuks hinnatakse rahuplaani elluviimist (vt Gondori kroonika 11.09.2014), siis vaat täna tuligi arutada. EEAS tegi kaunis täpse, ulatusliku ja objektiivse ülevaate olukorrast Minskis kokkulepitu ehk nn 12-punkti plaani elluviimisest. Saime nentida, et pea ainus mida Venemaa on teinud, on osa oma regulaarvägede väljaviimine Ukraina territooriumilt. Üldiselt on aga ainult ukrainlased teinud järeleandmisi, positiivseid samme, ja neile on vastatud täpselt nagu õpikus ehk hakatud tugevamini suruma. Kiiev võttis vastu eristaatuse seaduse Donbassi jaoks – vastuseks kuulutasid sealsed “vabariigid” välja oma valimised. Vene-Ukraina piiri 200-kilomeetrisest lõigul Luhanskist Aasovi mereni on OSCE vaatlejad kahes piiripunktis ja see on kogu rahvusvaheline kontroll, Ukraina oma pole seal nagunii juba kuid jne.

Ühesõnaga, kuigi konflikti eskaleerimise faas on selleks korraks vast läbi, on de-eskaleerimisest kaugelt vara rääkida. Nii pole muutunud ka sanktsioonide kehtestamise põhjused. Arutelu oli kaunis üksmeelne, väga väikeste toonierinevustega. Sanktsioonide leevendamist, saati kaotamist ei nõudnud keegi. Avaldati ka arvamust, et EL mainele pole hea, kui ajakirjanduses kogu aeg spekuleeritakse, et kohe-kohe hakatakse sanktsioone maha võtma, ärme siis anna ise sellele alust. Arutelu kokkuvõtteks koostas PRES kohapeal raporti Van Rompuyle, mis on ka pressisõnumite aluseks (kopeerin allapoole). Järgmine peatus – oktoobri lõpp, mil vastavalt juuli lõpus vastu võetud esimese sanktsioonidepaketi otsusele võtsime endale ise kohustuse teha esimene ülevaade sanktsioonide toimimisest. Nii et mõni nädalake, ja kordusarutelu.

Hommikul andsin notari juures allkirja kahepoolse saatkonnahoone lõplikule müügilepingule (vt Gondori kroonika 25.07.2014). Ja õhtul pidasime residentsis sajakonna inimesega vastuvõttu, kus esines suurepärane noor akordionimängija Kulno Malva. Diplomaadi vaheldusrikas elu, täna küll ei kurda.
1. Based on an assessment by the European External Action Service (EEAS) and the Commission, the Permanent Representatives Committee (COREPER) has carried out a comprehensive review of the situation in Eastern Ukraine.
2. The Committee shared the analysis that while encouraging developments have been registered in the political process and in the implementation of some aspects of the Minsk Protocol, relevant parts of the same protocol will need to be properly implemented. The European Union will continue to closely monitor developments on the ground and review the implementation of the Minsk Protocol. The EU recalls its full support to Ukraine’s sovereignty and territorial integrity.
3. The EU has reiterated the central role played by the OSCE Special Monitoring Mission (SMM) and expressed its willingness, in particular, to provide the SMM with the necessary human and material support to fulfill its tasks.
4. The EU is also committed to enhance its humanitarian and reconstruction efforts in Eastern Ukraine.
5. The EU will continue to support the reform efforts in Ukraine, including through the implementation of the Association Agreement that constitutes the basis of the contractual relations between the Ukraine and the EU.
6. The EU will also pursue its proactive engagement with the parties to reach a peaceful solution of the crisis in Eastern Ukraine.
7. If the situation on the ground so warrants, the Commission and the EEAS would be invited to put forward to the Council proposals to amend, suspend or repeal the set of sanctions in force, in all or in part.