28.05.2014

Peaminister Rõivas Brüsselis. Kohtumised [[EP]] liberaalide juhi Verhofstadti, [[COM]] presidendi Barroso, volinike Kroesi, Kallase ja Oettingeriga, lisaks esinemine Brüsseli eestlastele. Peateemaks eilne [[ÜK]], poliitiline protsess, kohtade jaotus. Kui eile õhtusöögi lõppedes tundus, et küllap see asi ikkagi Junckeri poole kaldub, siis täna kuulsime kahtlevaid toone. Märgiliseks peetakse seda, et eilne Euroopa konservatiivide ehk EPP juhtide koosolek ei andnud Junckerile oma selget toetust, samas kui 2009 Barrosole andis küll. Samas, ajad muutuvad ja eks peaministrid näevad ka seda, et üha jõulisema [[EP]] tingimustes võib [[COM]] presidendi kandidaat hätta jääda, kui ta ilma poliitilise programmita, [[LR]] poolse toeta, parlamendi ette satub. Sellest ka nii EPP kui ka [[ÜK]] eilne soov kõigepealt programmist, poliitikate sisust rääkida. Mina veel küll Junckeri šansse olematuiks ei pea. Usutavasti hakkab [[ÜK]] eesistuja Van Rompuy siiski just talle toetust taha koguma.

Kuna [[EE]] volinikukandidaat tuleb liberaalide rühma ehk ALDE ridadest, siis räägiti palju ka selle, [[EP]] jätkuvalt suuruselt kolmanda grupi võimalustest. [[EE]] eile välja öeldud liin, et vaja oleks kolme, mitte kahe suurema fraktsiooni koalitsiooni (vt Gondori kroonika 27.05.2014) sai tugevat toetust, ja mitte ainult liberaalide enda poolt. Konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid panevad välja kokku vaid umbes 400 kokku 751 [[MEP]]i hulgast ja koosseisu enamuse hoidmine läheb väga raskeks. Seega oleks liberaalide kindel paadisolek stabiilsuse mõttes väga hea. Oodata on 4-6 liberaalist volinikukandidaati ja vähemalt ühe tippkoha peaksid nad ju saama, vähemalt rahandusvoliniku/[[COM]] asepresidendi tasemel. Mõtlemisekoht kõigile liberaale esitavatele [[LR]]le. Üldse sai päeva jooksul selgeks see kontaktide ja lobitöö maht ja intensiivsus, mis järgmistel nädalatel meil nii voliniku kabineti, alalise esinduse kui Tallinna poolt, kuni peaministri tasemeni välja, hoida-teha tuleb.

Aga räägiti ka jooksvatest, põletavatest asjadest. Järgmisel nädalal avalikustatavate [[COM]] soovituste puhul [[EE]]-le, nagu [[Euroopa semester]] ette näeb, meil üllatusi ega erilisi probleeme ette näha ei ole. Kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakti puhul on meil jäänud vast üks sisuline probleem, mille lahendamine ei käi [[COM]]le usutavasti üle jõu. Uue [[MFF]] tõukefondide kasutamiseks vajaliku partnerlusleppe ja selle rakenduskava peatse allakirjutamise suhtes oleme ka optimistlikud. Energiaprojektid, sealhulgas meie piirkonna ühisprojektid liiguvad Ukraina kriisi tõttu veel suurema potentsiaaliga kui varem. Meil endil koos naaberriikidega tuleb aga peamine töö, omavaheline kokkuleppimine, ära teha. Saime tunnustada Oettingeri täna avaldatud [[COM]] energiajulgeoleku teatise eest, mis meie muredega ilusti arvestab.

Kohtumisel digitaalse Euroopa voliniku Kroesiga oli tore olukord, vastupidine tavalisele, kus [[EE]] esindajad rohkem küsija ja paluja rollis. Kroes esitas järjest küsimusi meie IT-valdkonna kohta, palus abi teistele [[LR]] asjade selgitamisel, toetust [[COM]] projektidele. Vahelduseks hea ka niipidi.

Lõpetuseks, südantsoojendav moment peaministri ja Barroso pressikonverentsilt. Viimane pani ühel hetkel oma spikri kõrvale ja rääkis peast (ja vist ka südamest), kuidas [[EE]] on eriline [[LR]] selle poolest, et seal ei süüdistata halbades asjades Brüsselit, ja nii on toetus EL-ile seal nii kõrge ja nii Euroopal kui [[EE]]l on sellest kasu. Tõsi on.

27.05.2014

Kauaoodatud [[ÜK]], et hinnata valimistejärgset olukorda. Enne toimusid veel suuremate Euroopa parteigruppide koosolekud. Õhtu põhiküsimus oli, kas eesistuja Van Rompuy suudab välja pidada oma liini, et täna nimedest ei räägi, räägime programmist ja edasisest protsessist. Võib vist öelda, et Van Rompuy iseenesest suutis. [[ÜK]] ei vötnud vastu järeldusi ega avaldust sel teemal, aga Van Rompuy pressiavalduses nimed puudusid, küll nimetati järgmise 5 aasta prioriteete – majanduskasv, töökohad, konkurentsivõime, [[EMU]] areng, kliimamuutustega võitlemine ja energiajulgeolek, põhivabaduste kaitse, samas kuritarvituste vastu võideldes, välistegevuse tugevdamine… üpris Brüsseli tavalise jõulukuusk ehk igaühele-midagi-variant.

Mõni peaminister muidugi mainis suurima, konservatiivide rühma tippkandidaadi Junckeri nime. Ja kogu pressikorpuse ainus küsimus oli arusaadavalt: Noh, kas Juncker on mandaadi saanud? Vastus on, et ta on loogiline kandidaat, aga mandaadi annab talle [[ÜK]], koos poliitikasoovituste, -prioriteetidega. Ehkki selles viimases osas hakkasin pärast Van Rompuy pressipunkte lugedes kahtlema, kas ikka tuleb mingeidki prioriteetideks nimetada võidavaid asju. Aga [[EE]] on oma soovid sellesse nimekirja esitanud ja nende jätkuva sisaldumise eest tahame hoolt kanda. Samuti toetame laiapõhjalist euroopameelset koalitsiooni [[EP]]s, kuhu kuuluksid kolm suurimat fraktsiooni.

Ukraina arutelu jäi napiks, kuna avaldus oli eelnevalt kokku leptud, ja see võttis kogu senise EL poliitika ses asjas kokku. Ka kolmanda faasi sanktsioonide ettevalmistuse, mis peamine – näidata rahulikult, et teeme oleme valmis, kui vaja. Suuliselt ütles möne suurema [[LR]] juht juurde, et ka suurriikide G-7 eelseisval kohtumisel peavad EL riikidest liikmed rääkima kõigi 28 häälega. Hea.

26.05.2014

Tallinnas, kus kohtusin kõigi 6 värske [[EE]] [[MEP]]ga. Valimistejärgne päev ongi selleks kõige parem, kuna kohe hakkavad nendega ühendust võtma nende Euroopa parteigrupid, läheb komisjonivalikuks, enda positsioneerimiseks ja [[EP]] töö korraldamiseks. Rääkisime peamiselt 3 teemal: komisjonivalik, [[EE]] saadikute koostöö ja koostöö teiste Balti riikidega.

Komisjonid [[EP]]s on erineva kaaluga. Tegelik võim Brüsselis on nendel aladel, kus on ühenduse pädevused, EL seadusandlus ja raha. Lisaks [[EE]] eripäradest tulenevad huvid nagu transport, välispoliitika. Vaatasime komisjonid selle pilguga üle, aga konkreetsesse saamine on muidugi fraktsioonisiseste otsuste ja jaotuse küsimus. Aga meie soovid tunduvad realistlikud. Samast riigist pärit [[MEP]]ide koostöö peamine probleem pole mitte oma riigi huvide arvestamine juhtudel, kui oma Euroopa parteigrupp teisiti arvab, sellest saab üle. [[MEP]] tegemiste korraldamise põhiprobleem on lühikesed Brüsselis ja Strasbourgis viibimise nädalad, mis tihti vaid kolmepäevased ja ühise aja leidmine on väga keeruline. Lubasin juba juunis korraldada lõuna- või õhtusöögi, ongi sobilik, kui esimene algatus tuleb riigi esindajalt. Balti koostöö probleem on sama vana kui riikide (uus) iseseisvus. Sellegipoolest tuleb seda ka [[EP]]s üritada, eriti praegusel ajal. Nagunii on meie riikidel oma asukohast, sissetulekute tasemest jne tulenevalt väga palju väga sarnaseid huvisid.

22.-24.05.2014

[[Coreper]]i reis eesistujamaale [[GR]]i. Kui veel pool aastat tagasi oli meie [[GR]] kolleeg kaunis kindel, et säästurežiim sunnib maksimaalselt kahepäevasele ettevõtmisele (need reisid kestavad tavaliselt 3-4 päeva), siis kokku tuli ikkagi 3. Täna väga huvitav Ateena ekskursioon, Akropoli kõrval nägime ka uueaegset (seal algab uuem aeg riigi vabanemisest Osmanite alt 1830ndatel) arhitektuuri. Eile käisime Androse saarel, kõige põhjapoolsemal Küklaadidest ja kõik oli nagu ühel Kreeka saarel olema peab – sini-valged majad, vanad kirikud, magusad apelsinid puudel ja põhjamaalase jaoks juba täiesti ujutav meri.

Aga esimene päev Ateenas oli naljakalt kahepooluseline. Hommikul viidi meid IT-idufirmade inkubaatorisse E.G.G. (Enter-grow-go), kus näidati igati, kuidas suurest kriisist ja (meeleolu)langusest on välja tuldud, nüüd rõõmsalt ja innovatiivselt edasi. Esimeses lauses mainiti, et tahetakse, et nende inkubaatorist kasvaks välja midagi sellist nagu Eesti Skype. Tõesti, noortel inimestel silmad särasid ja samas oli juhtkonnas USA ja Euroopa kogemusega rahvusvahelisi inimesi.

Päeva teine pool aga andis risti vastupidist signaali. Kolm Euroopas kaunis tuntud kreeklasest mõttekodalast-akadeemikut andis ülevaate EL sisestest ja piiritagustest arengutes. Pilt oli täiesti masendav. Naabruses ei lähe ükski asi hästi (ja silmas ei peetud vaid [[GR]] “armastatud” naabreid, Türgit ja ametlikult pikanimelist Makedooniat). Halvasti on nii naabrite, Egiptusest Venemaani, tegemistega kui ka EL poliitikaga-sammudega nende suhtes. EL sees on asjad täiesti masendavad – rahvas on pettunud, tige, kibestunud. Poliitikutel mingit plaani pole, neid asju, mis vaja, keegi ei tee ega kavatsegi. Pilt oli nii sünge, et meie, külaliste, poolelt oli natuke raske vastata, kuni lõpuks [[NK]] sekretariaadi asejuht Cloos lihtsalt tõdes, et elus on tihti nii, et õpetlaste meelest on klaas pooltühi, praktikute jaoks aga pooltäis ja meie oleme siin parajasti paraku praktikud. Nii jäigi.

21.05.2014

Poolepäevane [[Coreper]]. Lühike ülevaade 27.05 [[ÜK]]st, täpsemalt riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikust õhtusöögist. Kuna selle teemadeks 25.05 [[EP]] valimiste järgne ja ka sama päeva Ukraina presidendivalimised, siis polnud täna suurt midagi ette rääkida. Selge on, et valimistulemustest sõltumata ei saa 27.05 juba kindlat [[COM]] presidendi kandidaati heaks kiita, eesistuja Van Rompuy räägib, kuidas ta kavatseb parlamendiga konsultatsioone pidada. Ja kindlasti üritavad peaministrid panna kokku mingit poliitikaplatvormi, nõudeid, mida tulevasele presidendikandidaadile parlamendikuulamisteks n.-ö kaasa pakkida. Ukraina arutelu sõltub valimiste läbiviimisest, täpsemalt Venemaa käitumisest nende suhtes. Vastavalt 12.05 [[FAC]] otsustele – kui valimisi tõsiselt häiritakse, ei pääse riigijuhid 27.05 nn 3. faasi sanktsioonide arutamisest.

05.-06.06 [[JHA]] päevakord väga pikk, täna arutati peamiselt sise- ja justiitsküsimuste nn Stokholmi programmi ehk pikemaajalise tegevuskava jätku. [[EE]] prioriteedid endised – innovatiivsed lahendused, e-piirid, elektroonilise viisa projekt, Tallinnas asuvale eu-LISA agentuurile täiendavate ülesannete saamine. Esinduse sise- ja justiitsala inimesed olid tänase koosoleku punktid väga hästi ettevalmistanud, nii on mul oma tööd teha peaaegu et lust. Teemaks tõuseb ka inimeste vaba liikumise kuritarvitused, aga siin sain koos mitme toetajaga olla väga klaar: EL tasandi aktsioone saab küsida vaid siis, kui sissejuhatuseks ütleme, et sotsiaaltoetuste väärkasutamise jm teemad on kõigepealt [[LR]] pädevusse kuuluvad küsimused. Pisut paradoksaalne on, et kõige kõvema häälega küsib praegu uniooni tegevust [[UK]], kes tavaliselt valvab kõige hoolikamalt, et Brüssel ei sekkuks [[LR]] pädevusse kuuluvasse.

Lõpuks muutus [[Coreper]] valitsustevaheliseks konverentsiks, kus kirjutasime alla riikidevahelise leppe [[SRM]] küsimustes, selle, mis määrusest üle või välja jäi. Tehtud, nüüd võib alata pangandusliidu teise samba ehk kriisihaldusmehhanismi järkjärguline elluviimine. Oleks keegi 2 aastat tagasi öelnud, et 2014 sealmaal oleme, et pangad on ühtse järelevalve all ja ka kriisihaldust suunatakse koos, poleks kuidagi uskunud. Sellel alal pole EL küll kriisi lasknud raisku minna.

19.05.2014

Asendasin ministrit arenguministrite nõukogul, nn arengu[[FAC]]il. Meie jaoks olulisematest teemadest idapartnerlus, mis polnud küll täisarutelupunkt, vaid infopunkt. Sellele omaselt võtsid paraku sõna vaid teemaga-piirkonnaga lähemalt seotud [[LR]], ka [[EE]]. Kiideti Ukraina-rakkerühma moodustamist [[COM]] poolt, nõuti rohkem tähelepanu julgeolekusektori reformile, küsiti ka venekeelse telekanali asutamise võimaluste järele, vastuseks massiivsele Vene propagandale. Nõukogu juhatanud [[CFSP]] kõrge esindaja Ashton nõustus suurema diferentseerimise ja partnerite vajaduste parema arvestamisega ning tunnistas ka EL (abi)poliitika nähtavuse, avaliku diplomaatia nõrkust. Telekanalit lubas arutada, aga see on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.

Lõunal räägiti olukorrast Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja Süürias (sünged kohanimed praegusel ajal). [[EE]] osalust Kesk-Aafrika Vabariigi EL missioonis mainiti positiivselt ära ja mina sain omakorda öelda, et oleme andnud ja küllap anname sellele riigile  veelgi ka muud abi. Oleks hea, kui EL saaks koordineerida seal tegutsevate rahvusvaheliste missioonide tegevust. Kaugemalasuvatel ja väiksematel riikidel, nagu meie, puudub pea igasugune iseseisev võime hinnata, kuhu ja kuipalju abi tegelikult vaja läheb.  Samuti ei saa seal, kus riik praktiliselt funktsioneerimise lõpetanud, päriselt teha tavalist abiprogrammeerimist, tavaliste tempode ja partneritega, muretses [[COM]] arengukoostöövolinik Piebalgs.

18.05.2014

Soovitan lugeda endise [[AT]] välisministeeriumi poliitikadirektori Lehne põhjalikku analüüsi EL välispoliitika tugevdamise võimalustest. Mulle polegi seni ette juhtunud üht paberit, kus nii klaarilt kirjas [[CFSP]] nõrkuse või, olgu, praeguse seisu põhjused, nii objektiivsed kui subjektiivsed. Lisaks EL välispoliitika lahendamist vajavad probleemid ja ülesanded ning viisid, kuidas seda teha. Lehne näitab, kuidas meie tahtmistest hoolimata oleme Ukraina kriisi käigus sattunud geopoliitilisse vastasseisu isehakanud vastase, Venemaaga. See on olukord, milleks EL absoluutselt ei tahtnud valmis olla. Sõna “geopoliitika” on Brüsselis seni tabu olnud. Kuid Lehne meelest on oht lõunasuunalt perspektiivis isegi suurem – Omaanist Niigerini kummitab vaesus, religioosne äärmuslus ja riikide nõrkus. See kõik ähvardab EL-i tohutu ebastabiilsusega meie piiridel, massilise migratsiooniga jne. Ei [[ENP]] ega EL kriisihalduse vahendid pole vastuseks piisavad. Samas on Lissaboni leppega tulnud uuenduste negatiivsed küljed – [[LR]], kindlasti roteeruva [[PRES]], omaluse vähenemine, EL institutsioonide vaheline võimuvõitlus või viisakalt öeldes naginad – selgelt tuntavad. Head küljed nagu ühtne välisteenistus aga alles kogub ennast, ehkki on teinud suure positiivse arengu. Otseselt süüdistab Lehne ka [[COM]] praegust presidenti Barrosot, kes polevat lasknud [[CFSP]] kõrgel esindajal Ashtonil võtta välisteemadega tegelevate [[COM]] volinike liidri rolli. Tõsi on, et Ashton tunneb end hulka paremini ja kindlamalt [[LR]] välisministrite seltskonnas, kelle koosolekuid ta ka juhatab, kui [[COM]] istungitel.

Praegust kriisi ja EL poliitilise ladviku vahetumise aastat tuleb Lehne meelest ära kasutada järgmiselt. Esiteks, määrata ametikohtadele õiged inimesed, vähemalt ei peaks kõrge esindaja koht olema lihtsalt poliitmatemaatilise lehmakauplemise üks muutujatest. Seda on muidugi alati lihtsam öelda kui teha. Aga tõsi on, et praegu oleks hea kandidaadi olemasolul hõlpsam kui varem ajada näiteks idaeurooplast ühele EL juhtkohtadest – miks mitte [[CFSP]] kõrgeks esindajaks? Korra on EL ju suutnud raskekaallase oma välispoliitikajuhiks nimetada, NATO peasekretäri Solana 1999.

Teiseks, [[COM]] parem ärakasutamine. Lehne näitab, kuidas [[COM]] välistegevuse eelarve on 20 korda suurem kui [[EEAS]] oma. Seda ressurssi lihtsab tuleb koordineeritumalt tarvitada. Siit läheb kirjutaja mõttekodalaste ja ametnike ühele lemmikteemale, tulevase [[COM]] töö korraldamisele klastritena, meid huvitaval juhul siis välispoliitikaklastrina [[CFSP]] kõrge esindaja, kes ühtlasi ka [[COM]] asepresident, juhtimisel. Ma pole varem näinud nii põhjalikku ühe klastri lahtikirjutust, mida Lehne näitab. See kõik tundub paberil ilus. Reaalses elus jääb see tõenäoliselt aga poliitikute egode taha – miks peaks osa võrdsetest volinikest laskma end koordineerida ühel asepresidendil? Usun, et nipp on lõpuks selles, et [[COM]] president võtaks välispoliitikategevuse enda isikliku koordineerimise alla – pealiku juhtimise üle ei saa keegi kobiseda.

Kolmandaks tuleb mõni neist välistegevusega seotud volinikest (on see siis arenguabi või laienemise oma) nimetada kõrge esindaja asetäitjaks, et selle tööd kergendada. Ja neljandaks, aga mitte vähem tähtsana, need reformid tuleb ellu viia kiiresti.

Selles viimases on Lehnel muidugi õigus. Uuenduste sisseviimiseks on uue koosseisu ametisseastumisel tavaliselt väga vähe aega, muidu vajub kõik vanadesse rööbastesse tagasi. Loota tuleb, et Ukraina kriis, sellega kaasa tulnud geopoliitika tajumine ning lõunasuunal kummitavad uued ohud sunnivad sel aastal EL juhte oma plaane paremini, avarama pilguga tegema.

15.05.2014

[[Coreper]] venis tervepäevaseks. Ajale omaselt võttis Ukraina kriis ka täna palju tähelepanu. [[FAC]] järelvaates polnud väga midagi öelda, kuna selle järeldused said igati sisukad (vt Gondori kroonika 12.05.2014). Aga [[COM]] rääkis eilsest kogu Euroopa Komisjoni ja Ukraina valitsuse kohtumisest, mis oli esimene kolmanda riigiga peetud selline ([[LR]] valitsus käib tavaliselt enne oma eesistumise algust). Ukraina parlament on vastu võtnud kõik viisavabaduseks vajalikud seadused, nüüd on nende rakendamise ja [[COM]] hinnangu andmise kord. Ukrainlased ise loodavad 2014 lõpuks viisavaba liikumise saada ja meie muidugi toetame seda. See on alati [[LR]] tundlik teema, eriti siseministeeriumitele, ja seetõttu peavad Ukraina enda pingutused olema topelttugevad. Täna muide toimub samasugune kohtumine Moldova valitsusega ja järgmisel nädalal Gruusia omaga. See praegune kriis on pannud mõned asjad kiiresti liikuma, loodetavasti mitte liiga hilja. Ei saa välistada ka kahe viimatinimetatud riigi võtmist [[COM]]s loodud Ukraina rakkerühma hoole alla. Tore oleks.

Lõunal arutasime suhteid [[EP]]ga. Eriti kuskile ei jõudnud. See suhe on olemuselt ülimalt poliitiline, kuna parlament koosneb poliitikutest ja neil on oma, puhtinstitutsioonilised huvid. Samas, no kuidas sa viid oma [[LR]] poliitikute, ministrite, rääkimata peaministrist, ette selliseid küsimusi nagu: Paha [[EP]] tahab triloogidel jämedat otsa enda kätte saada! Pealinna poliitikutel on suuremaid muresid. Eks nüüd seekordne [[COM]] presidendikandidaadi otsustamine näitab jõujooned lähiaastateks ära. Loodame Van Rompuy kavalusele.

Pärastlõunal otsustas [[Coreper]] mitte avalikustada [[TTIP]] läbirääkimiste EL-poolset mandaati. Keeruline küsimus. Ühtpidi on see tekst ammu internetis üleval ja [[LR]]des möllavad huvigrupid, sest see leping lihtsalt on nii suur, oma mahult ja teemade ulatuselt. Teistpidi, mis läbirääkimisi sa pead, kui sinu mandaat on vastaspoolele teada, vastupidi aga mitte? Lisaks, läbipaistvuse nõudjad tahavad tihti tegelikult, et asi oleks sisult nii, nagu neile sobib; ja avalikkusnõue on vaid viigileht. Pealegi tähendaks selle pretsedendi tegemine praegu survet avalikustada kõik olemasolevad ja tulevased mandaadid. See omakorda muudaks EL-sisest ja ka rahvusvaheliste läbirääkimiste dünaamikat tugevalt. Ühesõnaga, kuna avalikustamiseks ehk varasema otsuse muutmiseks on vaja ühehäälsust, siis tõdeti, et seda ei olnud ja mandaat jäi avalikustamata.

12.05.2014

[[FAC]] peateemaks jälle Ukraina. Välisministrid võtsid aruteluta vastu sanktsioonide kriteeriumite laiendamise ka firmadele (vt Gondori kroonika 07.05.2014) ning lisasid nimekirja 13 isikut ja 2 firmat. [[FAC]] külaliseks oli [[OSCE]] eesistujamaa Šveitsi president Burkhalter, kes esitles oma nn teejuhti (roadmap) kriisi lahendamiseks. Ministrid olid seda kommenteerides ja toetades küllalt klaarid: see on jah praegu ainus plaan, millega töötada, ja EL toetab neid pingutusi. Aga kõige olulisem on tagada Ukraina enda omalus selles. Ei saa olla nii, et Ukraina saatust, riigikorda või välispoliitilist orientatsiooni otsustatakse kuidagi üle nende pea. Burkhalter sai sellest oma sõnul väga hästi aru ja kinnitas seda.

Võeti vastu järeldused, mille kohal oli [[PSC]] eile 8 tundi tööd teinud ja ka [[Coreper]]ile jätkus täna hommikul arutamist. Said pikad, tummised ja meie poolt vaadates õiges tasakaalus. Tööd oli nende kallal ka omajagu. Sisaldavad nii diplomaatiat, otsuseid (uued sanktsioonid, Krimmi mittetunnutamispoliitika järelmid), toonimuutust 3. faasi sanktsioonide üle. Kommenteerin neid lõik-lõigult.

1. lõik ütleb, et Venemaa destabiliseerib Ukrainat jätkuvalt. Uus sõnum on Odessa traagiliste sündmuste uurimise rahvusvaheliseks tegemisele kutsumine. Hukkunuid oli nii palju, emotsioonid nii üleval ja kohalikud korrakaitsjad ka miskitpidi seotud, et parem oleks, kui keegi väljastpoolt objektiivselt uuriks. 2. lõik ütleb, et lähiaja olulisim sündmus Ukrainas on 25.05 presidendivalimised. EL pani tähele (takes note) Vene presidendi Putini julgustavaid sõnu nende valimiste kohta, aga ootab ka tegusid nende sõnade toetuseks. 3. lõigus kinnitatakse üle toetus Genfi 17.04 deklaratsioonile, tunnustatakse Ukrainat seal sisaldunu täitmise eest ja kutsutakse ka Venemaad samuti toimima. Toetatakse uue kohtumise kokkukutsumist (miks, kui eelmine pole tulemusi toonud – vt käesoleva blogisissekande 1. lõiku). 4. lõik on toetus [[OSCE]]le ja Burkhalterile. 5. lõik on väga oluline, kuna loob juba teatavat traditsiooni ja sisaldab selge ja samas laialt tõlgendatava hukkamõistu. Seal korratakse nimelt 14.04 [[FAC]] nõudmist tühistada koheselt Vene Föderatsiooninõukogu luba kasutada Ukraina territooriumil Vene relvajõude ning mõistetakse hukka kõrgete ametikandjate (Vene omade, kui see kontekstist juba selge pole) avaldused ja visiidid, mis toetavad separatismi. 6. lõigus öeldakse täpsemalt, kuidas [[OSCE]] missiooni ja eesistuja tegevust toetatakse ning, samuti väga olulisena, avaldatakse mõistmist rahvusvaheliste organisatsioonide pretensioonide suhtes, et neil ei lasta jälgida rahvusvähemuste olukorda Krimmis. Ukrainale pakutakse abi ebaseaduslikult relvastatud jõukude relvitustamiseks. 7ndas öeldakse, et lisaks 8-le vabaks lastud vaatlejale tuleb vabastada ka kõik muud pantvangid Ida-Ukrainas. 8. lõik ütleb, et [[CSDP]] missiooni planeerimine võib alata. 9. ütleb üle, et ja kuidas sanktsioonide kriteerimume laiendati, et isikuid ja firmasid lisati nimekirja, et käib töö nn 3. faasi sanktsioonide ettevalmistamisel ja eriti olulisena, ütleb esimest korda EL tasandil välja, et 3. faasi ehk majandussanktsioonide kehtestamise otsustamise tähtsaim verstapost on 25.05 presidendivalimiste läbiviimise tingimused. Seni on olnud aru saada, et arusaamine on, et 3. faasi käivitaks Vene sõjaline sissetung Ida-Ukrainasse, nüüd on siis seatud üks poliitilisem tähis. Ja õige ka. Tänapäeva, uuest, massiivse invasioonita sõjapidamisest on viimastel nädalatel ilmunud hulganisti artikleid ja üht sellist operatsiooni näeme praegu Ida-Ukrainas. 10. lõigus korratakse üle Krimmi annekteerimise mittetunnustamine, tervitatakse [[COM]] tehtud järeldustepaberit ja palutakse [[COM]]l ja [[NK]]l hakata tegema samme selle paberi soovituste elluviimiseks. Juba sel nädalal arutabki asja [[NK]] Ida-Euroopa töögrupp. Lisaks kurjustatakse krimmitatarlaste ühe liidri Džemiljevi kiusamise pärast. 11. lõik kinnitab üle EL soovi allkirjastada vabakaubandusleping Ukrainaga nii kiiresti kui võimalik pärast 25.05 presidendivalimisi 12. lõik on ilusti tasakaalus – alguses räägitakse EL-Vene-Ukraina energeetikakõnelustest, teine pool aga rõõmustab kokkuleppe üle, mis võimaldab Ukrainasse gaasi tarnida ka [[SK]] kaudu. Hea. Ning lõpuks meenutatakse lugejatele seal ida pool, et 21.03 [[ÜK]] nõudis [[COM]]lt põhjalikku uuringut EL energiajulgeolekust (loe: sõltumatuse vähendamisest Vene energiakandjate impordist). 13., viimane lõik kordab üle [[IMF]] ja EL rahalise abi Ukrainale.

07.05.2014

Poolepäevaseks planeeritud [[Coreper]] kestis terve päeva, aga saavutas tulemuse. Leppisime kokku piiratud meetmete (suupäraselt sanktsioonide) nimekirja kriteeriumite muutmise nii, et isikud, ühendused ja firmad, kes seotud Krimmis ja Sevastoopolis toimunud või toimuvate varade ebaseaduslike võõrandamistega või nendest kasu saanud, võivad nimekirja pandud saada. Seni sai firmasid nimekirja vaid siis, kui olid seotud konkreetseid tegusid toime pannud üksikisikutega (nagu ühe Sevastoopoli separatistliku poliitiku firmaga [[EE]]s tehti). See eristas EL sanktsioone USA omadest ja on tekitanud palju arusaamatust ja pahameelt – miks ameeriklased saavad firmasid mõjutada ja meie ei saa? Teiseks oli Krimmi annekteerimise mittetunnustamispoliitika kontekstis ülimalt oluline saada selge side varade ebaseadusliku ülevõtmisega Krimmis. Tuleb ka rõhutada, et firmad ei pea olema Krimmi omad ega isegi Krimmis tegutsevad – piisab kasusaamisest.

[[EEAS]] esitas kohe sama soojaga ka järgmised nimed nimekirja; sealhulgas ka firmasid. Arutelu jätkame homme. Eesmärk on saada 12.05 [[FAC]]il ministrite kinnitus nii täiendatud kriteeriumitele kui ka täiendatud nimekirjale.