05.02.2014

Pisut tujutult kolistas Coreper kesta pea terve päeva. 10.02 FAC ettevalmistused – kuigi mitu punkti käsitlevad lõunanaabrust, on küllalt tõenäoliselt peateemaks taas idapartnerlus ja Ukraina. Esimese alt tuleb papagoina korrata vajadust liikuda kiiresti Moldova ja Gruusia assotsiatsioonilepete allkirjastamise ja ajutise jõustamisega, teise puhul, CFSP kõrge esindaja Ashton on täna jälle Kiievis kohal ja revolutsiooni ajal muutub olukord iga silmapilk, nii et täna on tulevaks esmaspäevaks pea võimatu õigeid lauseid välja mõelda. Kuigi riskid suured, tuleb vist ajada EL aktiivset osalemist Ukraina poliitilise vastasseisu lahendamisel ja  ka võimalikus tulevases põhiseadusreformis jne. Sest kui meie ei osale, siis üks teine naaber teeb seda kindlasti.

Teise suure teemana alustasime ettevalmistusi märtsi lõpu ÜKks. Teemadeks energeetika, kliimaküsimused ja tööstuspoliitika. Lisaks Euroopa semester, mille all vist erilisi kirgi ei tõuse, need lähevad üles siis, kui COM esitab mais igale LR riigipõhised konkreetsed soovitused. Kliima- ja energiateemal algas LR positsioneerumine, millega EE veel kaasa ei läinud. Küll võtsin sõna, et nimetada vajadust tööstuspoliitika all kindlasti arutada praegu kogu maailma majanduses toimuva digitaalse ülemineku (digital transition) mõjusid ja sellest tulevaid võimalusi EL tööstusele. Tavapäraselt arutab ÜK ka aktuaalseid välispoliitikateemasid. Ennustada neid tänamatu töö, aga Lähis-Ida rahuprotsess, Ukraina ja Kesk-Aafrika Vabariik tunduvad seekord olema head kandidaadid riigijuhtide “taldrikule”.

04.02.2014

Käisin mõttekojas European Policy Centre kuulamas COM digitaalse agenda voliniku kabinetiülema esinemist digitaalse siseturu teemal. Pole Brüsseli tööjaotuse järgi otseselt minu valdkond, aga nolens-volens, EE valdkond on see igal juhul. Kokkuvõte on, et viimase paari aasta jooksul on digiteema jõudnud firmades serveriruumist juhatuseliikmete kabinettidesse ja EL-is oktoobris 2013 ÜKle, riigipeade ja valitsusjuhtide ette. Digitaalse siseturu saavutamise kolm suurt takistust on 28 maksusüsteemi ning 28 komplekti privaatsuse- ja turvalisusenõudeid. Midagi pole teha, need tuleb harmoneerida, kõlas esineja loogiline järeldus. Ja harmoneerida jõuliselt, mitte nn tavalisel siseturu meetodil, küllalt suurt otsustusõigust LR kätte jättes. LR valitsused aga ei taha seda kontrolli ära anda, ka siis, kui nad nende kätte kogutavate digitaalsete andmetega tegelikult suurt miskit pihta ei oska hakata.

Järgmisele COM koosseisule soovitas kõneleja vaadata (oli see siis tunnistus, et ise pole päriselt suutnud?) digiteemat kui horisontaalset, kõiki peadirektoraate puudutavat. Konkreetselt ütles maha transpordi- ja energia peadirektoraadi nime. Digiteema pole enam küsimus tehnoloogiast, vaid küsimus andmete kasutamisest, mõtteviisist. Ning Snowdeni ajastul muidugi turvalisusest. Sellesuunalisiu jutupunkte peaksime meie ka lihvima, muuga on meil väga hästi. EE tuli oodatult debati käigus positiivselt esile, seda FIga tehtava andmevahetusplatvormi kontekstis.

02.02.2014

Soovitan lugeda idapartnerluse ja Ukraina hetkeseisu kohta säravat esseed maineka mõttekoja Centre for European Policy Studies analüütikult Emersonilt. Kõigepealt küsimus, kes on Vilniuse fiaskos (autori hinnang, mina sellega päriselt ei nõustu) süüdi? EL kindlasti, kuna kogu naabruspoliitika kontseptsioon, mis nõuab naaberriikidelt sadade EL õigusaktide ülevõtmist (Ukraina assotsiatsioonileppe järgi selliseid 368) pelgalt kaubanduslepingu eest, pole lihtsalt piisav motivaator. Autor tsiteerib president Ilvest, kes korduvalt öelnud, et EE poleks kindlasti selles ulatuses EL õiguse harmoneerimisega nõustunud, kui tee lõpus poleks säranud liikmesuselubadus. Lisaks on idapartnerid nii erineva majanduskeskkonnaga, näiteks Gruusial see väga liberaalne. COM läbirääkimiste meetod oli aga nn autopiloodi oma, kus lihtsalt nõuti sektorite kaupa EL õiguse ülevõtmist. Edasi näitab autor Venemaa suhtumist ENPsse, selle algset ignoreerimist ja siis äkitset geopoliitilist “ärkamist” Moskvas, mida seob Putini kolmanda presidendikssaamisega  2012. Kogu jutu Ukraina assotsiatsioonileppe negatiivsest mõjust Vene majandusele tõestab autor täielikuks jamaks. WTO reeglid kehtivad mõlemale ja EL kaupade vool Ukraina kaudu Venemaale pole lihtsalt võimalik. Lisaks tolliliidu kahjulik mõju Venemaale endale. Siin pole iseenesest midagi uut, viimased 20 aastat on Läänes kõik teadnud, kuidas Moskva protektsionism, mõjusfääride taastamise katsed, nafta ja gaasi poliiitilise relvana kasutamine, on Venemaale kahjulik. Aga ei saa õpetada üht suurt riiki toimima selle vastu, nagu nende endi meelest parem on.

Edasi kirjeldatakse üksikasjalikult Armeenia ja Ukraina assotsiatsioonileppest välja surumise protsessi (jälle näidates selle mõttetult kõrget hinda Moskvale).

Kuidas edasi? Kõigepealt peab EL ületama Rubico ja andma kahele assotsiatsioonilepet soovivale idapartnerile, Gruusiale ja Moldovale, liikmesusperspektiivi. ENPl on aeg muutuda normatiivsest (naabrid täitku neid ja neid reegleid!) geopoliitiliseks. Sellega saab muidugi vaid nõustuda. Kuid seda debatti isegi algatada on EL sees neetult raske. Vaatame, mida toob 10.02 FAC arutelu. PL välisminister on teema igatahes taas teravalt tõstnud. Ukraina puhul ei näe autor, et praeguse presidendiga oleks võimalik kuidagi mõistlikult edasi minna. Küll soovitab ta EL-il, kui tõsised kõnelused Kiieviga taastuvad, vaadata uue pilguga üle teatavad keskkonnanõuded metallurgiatööstusele ja mõned põllumajandussektorid, kus EL ehk liiga karm olnud. Kui opositsioon on võitnud Ukraina järgmised presidendivalimised (see on ajaline, mitte tingimuslik “kui”), tuleks ka Kiievile anda liikmesusperspektiiv.

Mida teha Venemaaga? Eriti midagi, kuna või kuni Moskva lähenemine on, et kõigepealt viia lõpule tolliliit ja siis hakata seda juhtides Brüsseliga edasi rääkima. Sellel kontseptsioonis on aga fundamentaalseid valearvestusi, alates sellest, et mõni tolliliidu liige ei kuulu WTOsse ja EL-il on praktikas võimatu sõlmida vabakaubanduslepinguid selliste riikidega. Ja tegelikult on raske rääkida ka mingist ühisest majandusruumist (venelaste praegu retoorika) Venemaaga, kui tema õigusriigi olukord, konkurentsivõime ja finantsturgude efektiivsus on nii madal, nagu ta parajasti on. Nende asjade parandamine peaks jällegi olema esmajoones venelaste endi huvides. Tolliliidu asemel soovitab autor EL-il hoopis teravdada pilku Kesk-Aasia suunas.

31.01.2014

Teine konsultatsioonide päev Tallinnas. Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonnas kaubanduslepingud USA-ga (hakkab tõsiseks minema, mis tähendab, et vaidlused kuumemad), Kanadaga (hakkab lõpule saama, aga pole veel kaugeltki läbi, lahti mõned põllumajandusküsimused ja isikute liikumist puudutav), Jaapaniga (aprillis-mais hindab EL COM analüüsi põhjal, kas jaapanlased on teinud omapoolsed lubatud sammud mittetariifsete tõkete ja riigihangete alal). Uue partnerlusleppe läbirääkimiste alustamisel Venemaaga on olulisim, kas venelaste uus mandaat sisaldab piisavalt kaubandusse ja investeeringutesse puutuvat. Arengukoostöö osas on tore märkida, et oma kaks “plussi” neljast maineka mõttekoja European Council on Foreign Relations selleaastases Euroopa välispoliitika hinnangus sai EE just arengu- ja humanitaareelarve suurendamise eest.

Oma nn koduosakonnas, välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö omas, rääkisime oma ministeeriumi ettevalmistustest meie eesistumiseks 2018. Kuigi CFSP töögruppe juhivad üldiselt EEAS töötajatest alalised esistujad, on siiski gruppe, mis roteeruva PRES juhtimise all. Lisaks allub välisministeeriumile administratiivses mõttes kogu alaline esindus EL juures. Sisuteemadest käisime, nagu ikka, läbi laienemise. Aasta esimene pool pole sellel alal tegelikult nii töine kui teine (ehkki 2014 juunis loodame Albaaniale kandidaadistaatuse anda), kuid juba praegu tuleb mõelda, mida teha sügisestel aruteludel ja mida soovime COM järgmise laienemisvoliniku ambitsioonitaseme olevat.

Siseministeeriumis sama Stokholmi programmi jätk, mis justiitsvallas (vt Gondori kroonika 30.01.2014). Siin meile olulised e-piiride pakett, lennureisijate broneeringuinfo direktiiv ja eriti EL suutlikkuse tõstmine IT-projektide ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtul. Siin loodame suuremat rolli ka Tallinnas asuvale eu-LISA agentuurile. Viisadialoog Venemaaga toimub meile sobivas tempos. Isikute vaba liikumise teemal EL sees oleme vajadusel ka natuke kurjemal kaitsepositsioonil kui seni, kuid loodame, et EP valimiste järel teema vaibub.

Kaitseministeeriumis teemadeks 2013. aasta detsembri ÜKle järgnevad asjad, mida polegi nii vähe – kaitsetööstuse, sh EE oma, tulevik, küberkaitse ja õnnetute EL lahingugruppide saatus. Viimased on EL kiirreageerimisjõud, mida pole seni kordagi kasutatud ja mille tegelik lisaväärtus tuli eriti teravalt esile Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni aruteludel Brüsselis. On kurvastavalt selge, et osalevad LR tegelikult ei taha lahingugruppe kasutada. Aga eesti lihtsat moodi öelda, et kuule, kaotame siis need hoopis ära, pole ka hakatuseks õige tee. On nimelt nii, et Euroopa Liidus on neetult raske, kui mitte võimatu, kaotada ära midagi, mis juba on olemas, loodud, tehtud, laual.

Eesti Pangas, mitteüllatuslikult, pangandusliidu arengud, kus olime põhiliselt briifitavate rollis. SSM on valmis pärast pankade varade hindamist (metoodika avalikustatakse järgmisel nädalal, tulemused suvel), SRM määrus ja valitsustevahelise leppe läbirääkimised on lõppfaasis. Nagu keeruliste Brüsseli asjadega ikka, on ka pangandusliidu alt palju detaile, mida tuleb Eestis nii era- kui avalikus sektoris veel täpselt korraldada ja kokku leppida.