05.12.2013

JHA siseasjade osa. JHA on minu kaetavatest nõukogudest kõige puisem. Esiteks istutakse seal nii, et igast LR-st on kaks kohta põhilaua taga. 28 korda kaks pluss COM, PRES, NK sekretariaat, CLS ja nii tuleb inimest 70 julgelt ära. Mis omakorda tähendab, et vähegi kaugemal istujaid ei nähta ja on tõestatud, et dialoogi kaasavus, soov midagi teisele inimesele seletada väheneb sellisel puhul tugevalt. Nii loetaksegi lihtsalt oma juttu maha. Teiseks, teemad on (eriti justiitsosas) tihti nii tehnilised, et tegelikud läbirääkimised toimuvadki mujal, või on ka ministritel (nii nagu Coreperi faasis saadikutel) raske asja sisu hoomata. Tulemuseks jälle paberilt mahalugemine. ECOFINis, GACis ja FACis istuvad ministrid üksi sisemise laua taga ja dialoogi tase on teine. Välisministritel ka, mööngem, poliitilisemad teemad.

Igatahes, täna arutati taas tööjõu vaba liikumist (vt Gondori kroonika 01.12.2013). COM on teinud 5 soovitust, EL-is lihtsalt on nii, et kui üks teema on kord lauale saanud, siis päris maha teda enam ei saa, midagi peab järgnema ja kui on olemas COM oma 30 000 ametnikuga, siis tavaliselt tellitaksegi neilt mõni analüüs või ettepanekud. Ettearvatult polnud mõned jõukamad LR ettepanduga rahul, vähe ja nõrk! ja suur enamus rõhutas jällegi vaba liikumise kui EL põhivabaduse tähtsust. Tegelikult oleks varsti aeg juba ka ajude ärameelitamise teema mängu tuua – nendesamade rahulolematute LR firmad, kaasa arvatud riiklikult rahastatavad nagu meditsiiniala omad, värbavad avalikult ja häbenemata kõrgelt kvalfitseeritud tööjõudu madalama palgatasemega EL-riikidest.

Veel Vahemere ehk nn Lampedusa rakkerühma tööst, kus ka EE sõna võttis, kuna see kogu unioonile oluline küsimus. Vist on praegu selle teema poliitiline nähtavalolek Vahemere LRle olulisem kui mingid lisaressursid. Edasi esitatakse raport detsembri ÜKle.

Siseministri kõrval istuskledes napsasin talt Euroopa Rahvapartei (EPP) ehk Euroopa konservatiivide eurovalimiste programmi mustandi ja töötasin läbi. Võiks konkreetsem olla. Kriisi põhjuste, lahenduse ja ka edasiste sammude osas tuleb küll tunnustada seda, et riigivõlga käsitleti selles versioonis küll saksa või eesti moodi, pea moraalse patuna ja oldi väga selged, et ei mingit edasist laenamist. Samuti ei lubatud lisaraha, uusi fonde, nn solidaarsusmehhanisme vm – pisut isegi imekspandav, sest EPP-sse kuuluvad ju näiteks IT, PT, ES valitsusparteid. Aga konkreetsete poliitikate, institutsiooniliste eesmärkide ja kavandatavate seadusandlike aktide osas võinuks paber palju täpsem olla. EE vaatenurgast torkas silma (või kõrva, kui vaatenurgast saab kõrva torgata) EL energiaallikate nimetamine vaid kõrvallauses, vähene transpordi tähtsus, digiallkirja puudumine, e-piiride puudumine jne. USA-le üks lõik, Venemaale lehekülg, ehkki, möönan, kaunis kriitiline lehekülg. Meeldivalt ambitsioonikas oli kaubanduseosa, laienemine aga oodatult lahja. Loodetavasti saab programmiga veel tööd teha. Euroopa tasandi erakonnatöösse tasub kõigil EE parteidel panustada. Maailm on parteilisem, kui mõni teinekord arvaks ja erakondlik võrgustik võib välja lüüa väga naljakates kohtades.

04.12.2013

TervepäevaCoreper võileibadega. Ei, see viimane ei tähenda piknikku ega miskit muud toredat, see tähendab, et koosolek läheb üle kella 8 õhtul ja siis saab sama laua taga kuiva toitu näsida. Hommikul lauaring detsembri ÜK ettevalmistustest. Seal on kaks suuremat teemat: kaitse ja EMU tulevik. Esimesega on lihtsam, kuna novembri lõpus peetud FAC kaitse- ja välisministrite osalusel võttis vastu pikad järeldused (täpsemalt, mõni asi jäi pärast veel Coreperile ka lahendada, meie ilmseks heameeleks, eriti kui DE välisminister ütles: kuulge, see on ikka tõsine poliitiline küsimus, las saadikud arutavad seda!). Nii toimus täna juba suuresti konkreetsete sõnastuste pakkumine, nii ka meie oma kolmel põhiteemal: EL lahingugruppide ja küberkaitse osa tugevamaks ning rõhutada piisavalt suurte kaitsekulutuste vajadust. EMUga on keerulisem. On sisetunne, et nendest paljuräägitud reformilepingutest 2014 jooksul konkreetset asja ei saa (vt Gondori kroonika 29.11.2013). Samas on mõne LR soov minna edasi kaasnevate solidaarsusmehhanismidega (loe: lisarahaga) nii suur, et hakkad ikkagi natuke pelgama, et järsku tahetaksegi poolootamatult mõni lisakohustus kaela määrida. Jälgime väga tähelepanelikult mängu, tänase põhjal veel ennustan, et detsembris jääb ÜK eesistuja Van Rompuy sihiteadlikul juhtimisel mõlemas asjas tahtlikult ebaselgeks.

PRES tutvustas tööd omavahendite kõrgetasemelise töörühma moodustamisel, hetkel käivad palavikulised esimeheotsingud. Tundub ka, et lihtliikmekski alla (endise) ministri taset ei pruugi pääseda.

Pärastlõunal kaks pikka lauaringi panganduse teemadel. Kõigepealt juba NK heakskiidu saanud pankade kriisihalduse direktiiv ja hoiuste tagamise skeemide direktiiv, mille üle LT praegu EPga intensiivseid trilooge peab. Ei kadesta leedulasi, need on äärmiselt detailsed eelnõud, kus iga tähe ja kirjavahemärgi taga võib olla reaalseid rahalisi kaotusi. EEl väga suuri probleeme praegu pole, ehkki parlament tahab tagasi keerata mõned asjad nii, nagu meile üldse ei meeldiks. Oleme LTle väga südamele pannud tähelepanu ka meie asjadele. Teisena siis SRM. Kui kriisihalduse direktiiv räägib LR sees toimuvast, siis SRM samast asjast EL tasandil. Seega on need kaks eelnõu seotud, ehkki samas juriidiliselt pole ka ja protsessid on eri faasis – teeb leedulastele asja veel raskemaks. SRM tekstiga läheme 10.12 ECOFINil rahandusministrite ette, võib tulla pikk öö, aga tõenäoliselt siis veel lõplikult kokkuleppele ei saada – tähtaeg ju alles ÜK algus 19.12 kell 15 Brüsseli aja järgi! Jõuab vahepeal veel (diplomaatilises mõttes) pulmad ja varrud maha pidada, nagu Vilde kord pikka ajaperioodi tabavalt mõõtis.

Lõpuks laienemine, täpsemalt esimene, eeldatult vähemprobleemne pool igasügisesest laienemispaketist. Türgi kohta tuli täna häid uudiseid, tundub, et kauaoodatud tagasivõtulepingu allkirjastamine, millega paralleelselt algaks viisaliberaliseerimise (viisavabaduse) protsess, võiks selle aastanumbri sees toimuda. Kuid läbirääkimiste avamiseni justiits- ja õigusriigi peatükkides see nii lihtsalt veel ei vii, ehkki enamus LR, sealhulgas EE, seda toetab. Aga mingi edasiliikumine on siiski võimalik. Albaaniale EL kandidaadistaatuse andmise üle juba detsembris ei paista samuti üksmeelt tulemas (kõik laienemisega seotud otsused tuleb jätkuvalt teha ühehäälselt). Loohetavasti õnnestub siiski leida mingi kompromiss, mis tunnustab Albaania seniseid, eriti viimaste kuude edusamme, hoiab laienemisprotsessi usutavana ja samas võtab arvesse ka nende LR muresid, kelle meelest see riik pole kaugeltki piisavalt teinud võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega ega ole ka poliitilise süsteemi osas veel küps. Järgmisel nädalal jätkame sellel (ja ka kõigil muudel tänases sissekandes nimetatud teemal).

03.12.2013

Nagu detsembris ikka, nüüd järjest kaks tervepäevaCoreperi ja kui 05.-06.12 JHAd poleks, peaksime kindlasti ka nendel päevadel oma komitees diplomaatia tööpidu. Täna olulisim ettevalmistus jaanuari lõpu EL-Venemaa tippkohtumiseks. Aga enne seda võtsime läbi hulga lahtisi asju seoses JHA ettevalmistamisega. Andmekaitse teemal oldi üpris tavalises nõukogu-eelses faasis: asi keeruline, PRES uus paber eelmisel nädalal arutatu kohta on asju veel segasemaks ajanud… aga olgu, las siis ministrid arutavad reedel. Ega nad tegelikult ei aruta väga, enamasti loevad ette oma ekspertide poolt valmis kirjutatud küllalt tehnilised jutupunktid ja needsinatsed eksperdid lähevad seejärel oma töögruppi tagasi samamoodi nagu eestlased lahkusid kirikust Balthasar Russowi järgi: sama tarkadena, kui olid tulnud. Aga igatahes oli täna andmekaitse üle lühem arutelu kui varem.

Venemaa on oma viimaste kuude-nädalate sammudega saavutanud seda, et ka need LR, kes tavaliselt räägivad ikkagi vajadusest säilitada optimismi, püüda lahendusi leida jne, laiutavad nüüd käsi ja ütlevad, et asi halb. Tänases arutelus luges vaid ühe LR esindaja ette jutupunkte a la peame vältima negatiivset retoorikat. Aga ta oli ka saadiku asetäitja asetäitja, kes näevadki oma rollina punktide mahalugemist. Kõik muud sõnavõtnud tõdesid, et ei saa tulla tavaline tippkohtumine. Idapartnerlus oli kõigil keelel. EL ülesanne on nüüd mitte hakata venelastega vaidlema teemal, kas idapartneritel ikka peab olema õigus ise oma orientatsiooni üle otsustada (Moskva vastus on teada: aga neil ju on, meie ei puutu asjasse), vaid seletada venelastele rahulikult, et nende sammudele vastab EL omapoolsetega. Nagu Moldova veinide embargo puhul EL turu kiire avamine. Loodetavasti läheb ka selle riigiga viisavabaduse kehtestamine nüüd tõrgeteta. Kaubandussuhetes oli COM poolt ette kantud probleemide nimekiri pikk nagu Via Appia – Siberi ülelendudest NL tulpideni. Mina rõhutasin eriti kaht meid otseselt puudutavat teemat, elussigade impordikeeldu ja värskelt mõnel piirialal TIR- ehk rahvusvaheliselt tunnustatud kaubaautode tolli- ja garantiidokumendikonventsiooni rikkumist Venemaa poolt.

Positiivset on koostöös rahvusvaheliste probleemide lahendamisel, nagu Iraani tuumalepe ja osalt Süüria. Kaugemal nii Venemaast kui EL-ist, ehk põhjus selles? Tuleb nüüd selgitada, et edu tuleb tuua kodule lähemale, ühisesse naabrusse, kus otseselt Venemaast sõltub külmutatud konfliktide kui mitte lahendamine, siis vähemalt lahtisulatamise algus kindlasti. Kokku võttes: tuleb ootusteta tippkohtumine, kus EL juhid teeksid targasti, kui seletaksid rahulikult, et EL jääb oma otsuste juurde nii idapartnerluse kui näiteks energeetika osas ja Venemaaga on meil seda parem koostöö, mida paremini see riik täidab ise endale võetud kohustusi ja rahvusvahelisi lepinguid. Kui ei täida, siis ei ole ka EL poolt vastutulekut venelasi huvitavates küsimustes.

Lõpuks tervitati rahuloluga kokkuleppe saavutamist EPga MFF välisinstrumentide nagu arengukoostöö, liitumiseelne rahastu jne. LT on teinud eesistujana head tööd, MFF hakkab tehtud saama, vaid mõni sabake veel on. Sellega seoses oli hea lugeda täna Postimehest intervjuud COM eelarvevoliniku Lewandowskiga, kes ütles, et läbirääkimistel raha juurdesaamise asjas oli EE kindlasti edulugu. Tõesti, võrreldes COM esialgse ettepanekuga saime juurde 520 miljonit eurot ehk 12%. Lisaks oli meie käpp tugevalt sees CEF ehk Rail Balticu raha säilimisel. Sellele mõeldes, kui Hašekit laenata, ronib üle kere mingi sisemine rahu(lolu).

01.12.2013

Kui idapartnerlus kõrvale jätta, siis oli nädala teema Brüsselis UK peaministri Cameroni sõnavõtt ühe põhivabaduse ehk tööjõu vaba liikumise vastu EL-is. Asi seda tõsisem, et tehtud oli ta mitte mõnes laia levikuga Briti lehes, vaid elitaarses ning Brüsselis ja muudes EL pealinnades otsustajate poolt tähelepanelikult loetavas The Financial Times’is. Seega polnud sõnum suunatud mitte  ainult kodustele paljukannatanud kodanikele, vaid kogu EL-ile. Cameroni ettepanekute vaatlus läbi EL õiguse prisma on väga hästi toodud mõttekoja CEPS kiiranalüüsis. Lühidalt ettepanekud koos CEPS hinnanguga: esimese kolme kuu jooksul mitte anda teistest EL LRdest pärit inimestele töötu abi – rikub EL õigust; võtta ära sotsiaaltoetused üle 6 kuu töötu olnutelt – pole päris selge, aga igatahes ei saa üks LR nii lihtsalt sellist otsust teha; mitte anda saabujatele majutustoetust – ei tohi passi järgi vahet teha, kui inimesel on töökoht; nn silla all ööbijad välja saata ja neid 6 kuu jooksul mitte tagasi lasta – esimene osa väga raskesti põhjendatav, kuna välja saata saab neid EL kodanikke, kes asukohariigi sotsiaalsüsteemi koormavad. Kuid silla all ööbitakse tihti just seetõttu, et sotsiaaltoetusi ei saada. Teine osa on lubamatu, EL kodanikke nii diskrimineerida ei tohi. Viimane ettepanek, suurendada karistusi UK ettevõtjatele, kes maksavad välismaalastele alla miinimumpalga – tegu on mitte EL, vaid UK seaduste küsimusega, mille järgimine on nii brittide kui seal töötavate välismaalaste otsestes huvides, nii et: Tuld!

See kokkuvõte on kaunis kuvav. Tegu pole EL, vaid tegelikult sisepoliitilise küsimusega, mida lahendatakse EL põhivabaduse ründamise kaudu. CEPS analüüsi lõpulõik ütleb ka selgelt, kui vähe on tööjõu vaba liikumise üle nurisevad LR tegelikke andmeid suutnud tuua – asi on peamiselt emotsioonides: Minu kodulinna valijatele tundub, et on probleem, järelikult on probleem! Kui toimiv see UK sisepoliitikas võib olla, selle kohta arvavad targad ajakirjanikud poolt ja vastu nii. COM sotsiaalküsimuste volinik Andor (ise puhta vasakpoolne sotsialist, muide) reageeris terava kriitikaga Cameroni aadressil. EL asjadega süvitsi tegeleva nädalalehe The European Voice juhtkiri süüdistab Briti peaministrit julguse puuduses.

Siiski ei saa seda väljaastumist niisama olematuks eitada. Sellesama laienemissõbraliku riigi, UK, valitsus avas ainsa suurema LRna oma tööturu 5. laienemise riikidele kohe, 01.05.2004. Enne kriisi algust nimetas mõjukas ajakiri The Economist seda otsust peaminister Blairi 10 ametiaasta parimaks majanduspoliitiliseks otsuseks. Kui nüüd ka selle riigi poliitikud tahaksid uksi sulgeda, räägib see üht-teist muutunud aegadest, kriisi mõjul kasvanud egoismist. Kuid kindlasti kõneleb see ka 5. laienemise erilisusest – nii palju keskmisest vaesemaid riike pole varem liitunud (ehkki näiteks PT SKT inimese kohta oli liitumishetkel 1986 ka pea 3 korda DE omast madalam) ning “vaeste” maine ja kindlasti ka paljude kodanike teod pole just kiita. Kolmandaks on järgmiste laienemiste kohta selge, et inimeste vaba liikumist kui üht aluspõhimõtet hakatakse oluliselt nõrgestama. Kõik kokku kurb, või vähemalt väga mõtlemapanev.