06.-07.11.2013

Kahest tervepäevaCoreperist on sisulist raporteerida vaid tänasest. Euroopa statistikamääruse puhul kasutasin eelmise elu  kogemust, kui vastutasin rahandusvoliniku kabinetis EL statistikaameti Eurostat eest.  Meie sõber EP tahab ka Eurostati peadirektori määramisel (juriidiliselt on tegemist ühe COM peadirektoraadiga) oma sõna öelda, peadirektorile kindla ametiaja määrata jne. Osalesin blokeerivas vähemuses, mis ütles, et PRES ei peaks laskma EP-l keskenduda ainult ühele, neid huvitavale institutsioonilisele küsimusele. Mu sõnavõttu mõjutas ka eileõhtune konverents Hesseni liidumaa esinduses, kus EP peasekretär Welle võidukalt teatas, et parlament on EKPga saavutanud kokkuleppe, et SSM juhi ja asejuhi kandidaadid taandavad end, kui EP vastav komitee peaks nende kohta negatiivse arvamuse esitama. See pole pretsedent, mida laiendada, eriti antud juhul, kus parlamenti tundub huvitavat pea ainult iseenda võimupiiride küsimus.

EEAS ülevaatuse järjekordses plokis olid arutuse all personaliküsimused. LR põhihuvi on olnud, et ühtne välisteenistus täidaks kokkuleppe, et LR saadetud diplomaadid moodustaksid 1/3 EEAS diplomaatilisest koosseisust. Kokkulepe on täidetud. Täna ütles enamus LR, et 1/3 on miinimum, mitte maksimum. Mina ei öelnud, sest on selge, et seda piirmäära ei suurendata – EL ametnikest kolleegidel on ka õigustatud karjääriootused Ja nad on ikkagi “omad”, see tähendab, alalised Brüsseli inimesed. Küll aga kuulutasin vajadust, et LR inimesi oleks rohkem ka EEAS peamaja kohtadel ning eriti juhtivatel ametikohtadel. Sest 1/3 on saavutatud vaid üldarvus, kuna LR inimesi on rohkem EL delegatsioonides. Peamajas ja juhtivatel ametikohtadel on neid vähem. EE eraldi ettepanekuks, mida toetati õige mitme kolleegi poolt oli, et juhtudel, mil LR lähetatud inimene peaks EEASis oma ametiaega pikendama või teisele kohale asuma, peaks uue koha kohta mingi sõnaõigus olema ka teda lähetanud LRl. Tänasega sai läbi EEAS ülevaatuse lühiajaliste soovituste käsitlemine, jäänud veel kesk- ja pikaaegsete arutelu järgmisel nädalal. Olen end sel teemal kõneldes üpris kindlal pinnal tundnud – diplomaatia on ikkagi suhteliselt universaalne ja kui oled ise üht diplomaatilist teenistust juhtinud, siis oskad tegelikult ka teisi mingil määral tunnetada.

Kõige pikem lauaring toimus aga oodatult pangandusliidu SRM üle. LT on eesistujana teinud ekspertite töörühmas ülimalt head tööd ja oma osa on ka COM algsel heatasemelisel eelnõul. Nii et oleme kaugemal kui arvatud. 15.11 ECOFINis tuleb täiesti sisuline ja usutavasti ka laiahaardeline poliitiline arutelu. Muidugi on seal tohutult vaidlemisaluseid detaile ja muidugi ei saa see teema enne otsustatud kui on lahendatud pankade kriisihalduse LR osa, mille üle käivad praegu triloogid EPga. Aga olukord ei tundu lootusetu. EE jaoks on ka siin, nagu SSMigi puhul, üks olulisemaid asju mitteeuroala riikide võimalus pangandusliiduga liituda. Lisaks soovime edasiliikumist kõigi pangandusliidu osadega, ka tulevase ühtse hoiuste garaneerimise skeemiga.

05.11.2013

COM esitas oma sügisese majandusprognoosi. Kinnitust on saanud pisuke pöördumine majanduskasvule 2013 teisel poolaastal, ehkki kogu aasta lõikes on EL-i kasv 0% ja euroalal -0,4%. Järgmiseks aastaks prognoositakse vastavalt 1,4% ja 1,1%-list kasvu.Tööpuudus langeb, nagu ikka majanduse taastudes, aeglasemalt või ajanihkega. Eelarvepuudujääk langeb euroalal 3% ja EL-is 3,5%-ni, see on üks koht, kus ühisvaluutat kasutavad riigid on teisest pisut paremas positsioonis. Sest valitsussektori võla näitaja on jällegi parem mitteeuro riikides, 90% versus 96% euroalal. Väike lohutus siiski, need näitajad on mõlemad murettekitavalt kõrged. EE paistab sel taustal hea välja – majanduskasv 2013 1,3%, järgmisel aastal 3%, eelarve peaaegu tasakaalus ja võlakoormus 10% ümber. EL keskmisest kehvemad näitajad on meil vaid inflatsiooni ja jooksevkonto omad.

Tänast prognoosi veel poliitilise pilguga vaadates torkab kurjasti silma euroala majanduste killustatuse teema. Kui ühisraha esimesel kümnendil said DE ja GR firmad laenu pea samadel tingimustel, siis nüüd on see aeg pöördumatult läbi. Olen varemgi kirjutanud, et see on reaalne oht kogu ühisvaluutale – kui euro Amsterdamis ja euro Portos on tegelikult eri väärtusega, siis väheneb perspektiivis nii nõrgemate kui tegelikult ka tugevamate riikide/ühiskondade toetus ühisraha kasutamisele. Fragmenteerumise asjas tänane prognoos veel lohutust ei paku. Pingutusi selle tasandamiseks on poliitilisel tasandil küll tehtud.

Majanduse eest vastutav COM asepresident Rehn kiidab muidugi tehtud ja käimas olevaid struktuurseid reforme ja eelarvete kokkutõmbamist, teisisõnu: COM viimaste aastate poliitikat. Ehkki puudujäägi vähenedes kasvab riikide võlakoorem ikka. Rehni ja laiemalt COM jaoks tuli kasvu taastumine poliitilises mõttes väga õigel ajal. Pole saladus, et paljude LR valitsuste kannatus on olnud katkemise äärel või ausalt öeldes kõvasti üle ääre. Kuna kodanikele tundub, et Brüssel ainult nõuab kärpimist, mis lämmatab majandust ja halvendab inimeste elujärge,  majandust kasvule aga ei pööra. Nüüd saab COM öelda, et nende poliitika on õige olnud. Teine fakt on, et COM on viimasel ajal muutunud oma kasinuspoliitika soovitamisega paindlikumaks – kui LR reforme tegelikult teevad, on lubatud ka pisut aeglasemat kärpimist. Sellise poliitika usutavus aga kestab teadagi täpselt selle hetkeni, kui keegi ajapikendust saanu peaks usaldust kuritarvitama, mõne reformi katki jätma või väga poolikult tegema. Seepärast ka DE surub juriidiliselt siduvaid reformilepinguid, mille üle detsembri ÜK lähenedes ja ajal veel kõvasti piike murtakse. Eks selle usutavuseasja pärast ongi COM tänases teates lause:

“Prognoos põhineb eeldusel, et käimasolevat kohandumist ning kindlustunde ja finantstingimuste paranemist toetatakse ELi ja liikmesriikide kokkulepitud poliitikameetmete kõrvalekaldumatu rakendamisega.” Aamen.

 

04.11.2013

Gruusia uue saadiku tänase tutvumisvisiidi taustaks on õpetlik lugeda mõttekoja European Policy Centre analüüsi idapartnerlust varitsevatest karidest ja soovitusi Vilniuse tippkohtumise järgseks tegevuseks. Paneb mõtlema küll. El läks idapartneritele tihedamat lõimumist (ehk lootust) pakkuma olukorras, ku a) tegelik kaubavahetus on väike ja seepärast on väike ka otsene kiire tulu partnerite jaoks, b) partnerid on EL standardite ülevõtmiseks palju kehvemini valmistunud ja motiveeritud kui meiesugused kandidaatriigid omal ajal. See vähendab omakorda nende saadavat kiiremat kasu, c) EL-il on seekord Venemaa näol vastasmängija, kes ei karda kasutada prääniku kõrval kohati ka piitsa (mis ilus diplomaatiliselt tasakaalustatud lause), asi, mida EL pea üldse ei tee. Nii pole imestada, et endalegi jääb aeg-ajalt mulje, et oleme hüpanud tegema midagi, milleks me tegelikult ise päriselt valmis polnud. Ja nii ei mõista meid kohati ka partnerid.

Õnneks on EL-il siiski pakkuda nii pehmeid kui ka poolpehmeid präänikuid. “Lääs” on üksikisiku tasandil ikka positiivne, kadestatav mõiste kõikjal postsovetlikus ruumis, muide, ka Venemaal. Läände pääsemine, Läänega asjaajamine, Läänes hakkamasaamine, seal laste koolipanemine on väga in.  Käega paremini katsutavate asjade hulka kuulub näiteks viisavabadus, mis näiteks Moldova puhul peaks üpris lähedal olema. EPC analüüsi autorid pakuvad kolme Vilniuse tippkohtumise järgset töösuunda: esiteks, kiiresti asuda sõlmitud lepinguid rakendama (selle alla käib ka nendest tuleva kasu selgitamine partnerriikide kodanikele), teiseks jätkuv koostöö idaparnteritega, kellega Vilniuses ega nähtavas tulevikus lepinguid ei sõlmita ehk Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaaniga (see on muide oluline ka seetõttu, et vastasmängija ei eelda meilt sellist tegutsemist, vaid enda loogikast lähtuvalt hoopis nn mahajääjate äratõukamist). Kolmandaks, parem piirkondliku konteksti arvestamine EL poolt (leebe ent selge etteheide, et EL on seni olnud liiga enesekeskne ja tahtnud partnereid ja teemasid ühe mütsiga lüüa, lähtudes suure laienemise aegsest eeldusest, et kõik kangesti tahavad meile läheneda, meie sarnaseks saada ja on selles otsuses üpris vabad).