11.10.2013

Tallinnas, kus EL institutsioonides töötavate eestlaste sidustusseminar. On saanud heaks ja kindlasti jätkamist väärivaks tavaks, et kord aastas briifib välisministeerium kõrgematel ametikohtadel töötavaid eestlastest euroametnikke kodustest oludest ja poliitikast. Muidugi, inimeste eelteadmised on erinevad – on neid, kes ise olnud ka EE riigiametnikud, kes osalenud meie liitumisprotsessis ja kelle huvid ja informeeritus on nagunii üpris kõrge. Aga üha rohkem on neid eestlasi, kelle tööelu ongi möödunud eurostruktuurides. Hoolimata klišeest, et tänapäeval on kogu info netist kättesaadav, on ometi vaja, et meie potentsiaalsed eestkõnelejad (sest eestlasi on nii vähe, et igaüks neist on suure tõenäosusega tarviduse korral oma asutuse, büroo, korruse infoallikaks) teaksid võimalikult hästi, mille eest kõnelda.

Välisminister Paet rääkis peamiselt  EL idapartnerlusest, asekantsler Sillaste-Elling EE praeguse aja välispoliitikast – vastutuse suurenemisest, haarde laienemisest ka ÜRO teemadele ning ka rutiini vajumise ohtudest. ELSi juhid andsid ülevaate ettevalmistustest meie eesistumiseKs. See on teema, mis just euroametnikke eriti huvitab. Keskpanga nõukogu esimees Laar kõneles EE majanduse väljavaadetest, pidades peamiseks riskifaktoriks inimressursi kvali- ja kvantiteeti ning peamiste kaubanduspartnerite nagu FI keerulist olukorda. MKM IT-asekantsler Kotka andis ülevaate e-riigi kavadest – osa neist lahendustest püüame saada ka eelseisva digimajandusele pühendatud ÜK päevakorda. Lõpuks rääkis Arengufondi juhatuse esimees Arro fondi tegevusest. Eriti huvitav oli nende uuring eestlaste ettevõtlikkusest. Vaid 11% sissetöötanud, tegutsevate ettevõtete omanikest tahab laieneda, müüa oma toodangut välismaale. Soovitasin, et Arengufond võiks eesti keelde tõlkida John Simoni raamatu Koneen ruhtinas (Kone vürst), loo Pekka Herlinist, kes väikesest FI firmast tegi maailma suuruselt neljanda liftitootja. Lähedased eeskujud võiksid olla usutavad, õpetlikud ja innustavad. Ega 1960ndate FI ka väga rahvusvaheline koht olnud.

07.-08.10.2013

JHA Luksemburgis. Justiitsministrite osas arutati esmalt andmekaitsereformi nn onestopshop osa. Jälle selline lauaring, mille kokkuvõtteks võib öelda (ja öeldigi COM poolt), et tore, kõik on põhimõttega nõus. Nii jah, aga kõik ütlesid ka, et väga palju probleeme vaja lahendada. Ei kujuta ette, kuidas COM kujutab ette, et andmekaitsereform selle EP mandaadi ajal vastu võetud saab. Euroopa prokuröri arutelu oli sarnane – põhimõte ehk söödav, aga mis ja kuidas ikkagi täpselt? Ja jälle hõiskas COM asepresident Redingu isikus, et LR toetus asjale tugev. Mina ei teeks veel nii julgeid järeldusi.

Siseministrid otsustasid, et Euroopa Politseikolledž asutatakse Budapesti ning arutasid mitut välismõõtmega teemat nagu Süüria põgenikud, Lampedusa tragöödia järelmid, EL tsiviilmissioonid. Selleks oli erandkorras kohale tulnud ka CFSP kõrge esindaja Ashton. Tööjõu vaba liikumise arutelul oli COM asepresident Reding jällegi suurepärane. 4 LR rohkem emotsioonidest kantud muredele (meie inimestele tundub, et on probleem, kerjuseid on rohkem kui mullu samal ajal jne) pani ta vastu faktid, mis ütlevad, et vaid imepisike osa teistest LR pärit inimesi saavad sotsiaaltoetusi, et töötuid on nende hulgas vähe jne. Aga ega teema sellega läbi pole. Tänase peaaegu täieliku lauaringi võib kokku võtta nii: 4 algatajat pluss veel mõni lääne- või põhjapoolsem LR arvas, et probleem ikka on ja peaks veel uurima; lõuna- ja idapoolsed LR toetasid COM. Kõik, muidugi, rõhutasid, kui kallis tööjöu vaba liikumine neile põhimõttena on. Viisakad idaeurooplased ei kurtnud (veel?) muret, mis meil selle teemaga seoses suurim – kohati lausa avalikku ajude ärameelitamist jõukamate LR poolt. Kvaliteetset inimmaterjali, kui materialistlikult väljenduda, tahavad kõik.

Kaks isiklikumat laadi märkust. Esiteks, seoses sõjaga Süürias ja väga ebastabiilse olukorraga Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas suureneb neist riikidest Euroopasse tungijate hulk. See omakorda tugevdab lõunapoolsete LR (geograafia vastu ei saa), aga ka mõne suurema põhjapoolse pagulastevõtja ja kindlasti COM abipalvet teistele LR põgenike vastuvõtmiseks, mingit laadi solidaarsuseks. Ma pole kindel, kui kaua meie (EE pole siin küll kaugeltki üksi)  liin, et aitame muuga, aga mitte inimeste vastuvõtmisega, peab. Ja mil määral me tahame proovida teiste LR solidaarsuse ulatust, kui ühel hetkel olukord, võib-olla mitte pagulaste, vaid mõnel muul alal, teistpidi peaks olema. Teiseks, LT kui PRES korraldas nii justiits- kui ka siseministritele ühe sessiooni koos kolleegidega Idapartnerluse riikidest. Nii et saab küll oma prioriteete ajada, olgugi et suures osas kujunesid need sessioonid partnerite aruandluseks nende poolt tehtud tööst. Aega kulutab selline asi muidugi kõvasti.

06.10.2013

Nädala, kus palju tegemist EPga, lõpetuseks üks viide mõttekoja European Policy Centre analüüsile 2014 eurovalimiste kohta. Mainekad analüütikud Stratulat ja Emmanouilidis otsivad vastust küsimusele, kuidas suurendada EP valimiste osalusprotsenti ja kuidas teha neist valimistest ka tegelikult olulised. Kolm põhisoovitust: Euroopa erakonnad peavad välja panema tõelised tipud oma esikandidaatideks (ehk COM presidendi kandidaatideks). Teiseks, erakondade sõnumid ja teemad valimistel peavad olema selged, pakkuma alternatiive, kuidas kriisist väljuda, ja mitte pakkuma vaid madalaima ühisnimetaja tasemel defineeritud tasapakse mulle. Kolmandaks, peavooluerakonnad peavad pühendunult võitlema müütidega, rünnakutega mõlemalt poliitilise spektri servalt, populistidele argumenteeritult koha kätte näitama. Kõik õige, isegi üllas ja kõigil kolmel rindel tulebki pingutada.

Seesama analüüs näitab aga kirjeldavas osas ka ära, miks nende näiliselt lihtsate asjade tegemine reaalses elus neetult keeruline on. Üleeuroopalise erakonna tippkandidaat, kui tahta tõesti parimat kandidaati, saab ju olla vaid mõni ametisolev peaminister, loogiline. Samas, milline valitsusjuht ütleb oma kodanikele, et kuulge, ma nüüd mõned kuud kandideerin Euroopa pealikuks, teen teistes riikides kampaaniat, suured asjad, saate aru, eks. Ja kui ta siis valituks ei osutu, siis pöördub omade juurde tagasi nagu mees muiste? Sõnumite, poliitiliste valikute pakkumisega on miskitpidi lihtsam. On fakt, et inimesed lähevad parema meelega valima siis, kui valikud on tõelised. Tihti teostub see isikuvalimiste puhul hõlpsamini. Ma kordan aga oma teatavat skepsist (ehkki oleksin rõõmus kui eksiksin) selle suhtes, et kui huvipakkuv ikka on EE valijale härrade Schulzi ja Verhofstadti väitlus? Poliitikavalikutega on EP valimistel aga see oht, et programmid-mõtted võivad küll ilusad olla, aga kui sul pole seadusandliku algatuse õigust ega ole sa ka praktikas see, kes tegelikult poliitikat juhib (seda teevad eriti kriisiajal paraku LR juhid), siis on risk suur, et lubad asju, mida tegelikult teha ei suuda. Populismiga, äärmusparteidega võitlemise keerukus on selles, et poliitikas on rahulolev passiivne vähemus harva vääriliseks vastaseks organiseerunud pühendunud vähemusele (seda pole ma ise välja mõelnud). Lisaks tavatsevad need EL toetuskampaaniad olla nii kole magusalt positiivsed, kiidetakse kõiksugu häid asju, mis Euroopast tulnud, eriti ebausutavalt muide veel konkreetseid rahasummasid, mis Brüsselist saadakse – inimesed aga, eriti kriisiajal, ei tunne, et EL-i raha neid isiklikult aitab. Ammu oleks minu meelest aeg hakata rääkima niipidi, et mis oleks, kui üht või teist Euroopa asja poleks. Mitte hirmutades EL lagunemisega, kuna ähvardamine, eriti ebarealistlik, pole kunagi ilus ja on harva tulemusrikas. Aga põhjust rääkida sellest, mis juhtub, kui mõni Euroopa lõimumise saavutus tagasi keeratakse, on küll. Algaval nädalal hakkavad ministrid JHAl näiteks arutama tööjõu EL-sisesest vabast liikumisest mõnele LR tekkinud probleeme.

03.10.2013

Ennelõunal šerpad, ettevalmistus oktoobri ÜK EMU tuleviku aruteluks. Dünaamikat palju polnud, absoluutne enamus leidis, et protseduure ja ka majandusolukorra indikaatoreid on juba piisavalt ning praegu on nende ellurakendamise aeg, mitte uute väljamõtlemise oma. Siin eristus DE, kes ei välistanud ka uute protseduuride lisamist, aga see on alles detsembri ÜK teema. Kõik nimetasid pangandusliitu kui kõige olulisemat konkreetset käsilolevat asja. Van Rompuy tahab oktoobri ÜK õhtusöögi osas peaministritelt kuulda, millised poliitikavaldkonnad on EL konkurentsivõime seisukohalt praegu kõige olulisemad. EE poolt nimetasin täna tööturu refomid, tööjõu mobiilsuse (ka piiriülese), network industries ja muidugi teenused EMU sotsiaalmõõtme sisu jäi sama lahjaks kui COM eilses teatises (ja ega see saanudki tänaseks palju konkreetsemaks minna). Sotsiaalvaldkonna indikaatorite nagu vaesuses elavate inimeste arv, tööpuudus jne lisamise suhtes majandusvalitsuse ametlike protseduuride hulka on põhjust ettevaatlik olla nii vaesematel LR nagu meie kui ka mõnel hetke kehvemas olukorras lõunapoolsel riigil. Viimastel võib just see tööpuuduse näitaja olla selleks udusuleks, mis ametlikud sunniprotseduurid käivitab (kui udusulg suudab midagi käivitada). Niisiis, oktoobri ÜK tuleb veel ebamäärane, aga detsembris tahetakse EMU tuleviku raportile enam konkreetsust lisada ja seda ÜK ettevalmistav šerpade kohtumine kestab terve päeva, tõenäoliselt 26.11.

Pärastlõunal õpetlikud 50 minutit (taibukas lugeja mõistis juba, et jah, ettenähtust palju kauem) Van Rompuy kabinetiülema Seeuwsi juures koos majandusministeeriumi asekantsleri Kotkaga. Päeval, mil Seeuwsiga tahtis kindlasti kohtuda rodu šerpasid, soovis tema ise kuulda hoopis EE IT-eduloost, just oktoobri ÜKd ettevalmistades. Me polnud tagasihoidlikud ja lasime sadada nii oma kogemust kui oma soove-soovitusi. Ja muidugi on sõnal teine kaal, kui oled, nagu Kotka, ise ettevõtjana üles ehitanud suure osa riigi digilahendustest, tunned tehnikat ja nüüd kureerid seda valitsuse poolel. Meie põhisõnum oli, et Euroopa pilv on oluline, aga digiallkiri on isegi veel tähtsam, mõlemaga tuleb aktiivselt tegelda ja peaministrite poolt ambitsioonikalt välja käia. Ei kaaguta veel võidukalt, aga praegu tundub, et meil on perspektiivi oktoobri lõpus teha kasulikke asju nii Euroopale kui ka oma riigile.

02.10.2013

Hommikusöök ÜK eesistuja Van Rompuy ja umbes 8 kolleegiga, nagu Van Rompuy neid kaks korda aastas korraldab. Väga kasulik formaat, tema selgitab eelseisvate ÜK põhilisi küsimusi ja alalised esindajad saavad siis kas selle kohta midagi arvata või mõne oma koduse asja üle kurta. Viimast tuleb viimasel ajal kaunis vähe ette – kriisist väljumine? Oktoobri ÜK digimajanduse osa võib lahjaks jääda, kuna Van Rompuy tahab, nagu ikka, keskenduda vaid saavutatavatele asjadele, mitte mõttearendustele a la Oleks tore, kui… Telekomipakett näiteks, mida COM kindlasti väga näha tahab, ei ole sellises ulatuses praeguse EP koosseisu ajal vastu võetav, usub enamus asjatundjaid. See olukord aga võimaldab EEl loodetavasti saada järeldustesse sisse meid eriti huvitavad konkreetsed asjad konkreetsete tähtaegadega – CEF määrus 2013 lõpuks ja digitaalse identiteedi määrus selle parlamendikoosseisu ajal.

Kahjuks pole selge, kas oktoobris saab ÜK anda selge suunise SRM vastuvõtmiseks NK poolt 2013 ja EP poolt veel selle koosseisu ajal. Põhjuseks DE valitsuse moodustamine (või moodustamatus) ja UK parlamentaarne resevatsioon, mis ei ole lubanud SSM loomist lõpule viia. Samas on pangandusliit see üks ja tähtsaim konkreetne asi, millega praegu, kui lepingumuudatust laual pole, tegelda saab. Aktuaalsetest päevateemadest rääkisime veel EMU sotsiaalsest mõõtmest, mille kohta COM täna teatise avaldas, vt uudist. Meie arutelu põhjal ei julge küll ennustada sotsiaalsete indikaatorite uljast lisamist Euroopa semestri protsessi ega üldse suurt entusiasmi selle teemaga edasi minemiseks. Homme šerpade kohtumisel kuuleme lähemalt.

Lõuna COM laienemisvoliniku Fülega algas talle omaselt visiooni- ja bravuurikalt ja kustus lõpuks visinaga Bosnia sisepoliitika detailides. Sellesügisesest laienemispaketist on oodata eneseõnnitlemist HR liitumise puhul, kandidaadistaatuse soovitamist Albaaniale, Islandi napisõnalist nimetamist ikka veel kandidaatriigiks, soovituse kordamist alustada läbirääkimisi ametlikult pika nimega Makedooniaga (ja suurenevat frustratsiooni nn nimeküsimuse paigalseisu üle, mõlema osapoole suunas, muide), ettevaatlikku optimismi Bosnia-Hertsegoviina viimaste arengute üle, kui need ikka arenevad, ja Serbia läbirääkimisraamistiku heakskiitmist. Mis Türgi ja Kosovoga saab, selleni me ei jõudnud, kuna asi sumbus, nagu öeldud.

Coreperi istung ise jäi sisu poolest eelmainitud söögikordadele alla (mis ju diplomaatias sugugi ebaharilik pole). Oktoobri FAC päevakorda tahetakse lisada Bosnia, kuna seal, vt eelmist lõiku, võib tulla “arenguid”. Andmekaitse alt oli PRES välja käinud eelmise nädala Coreperi edasiarenduse, mille kohta ei soovinud enam suurt sisulist arutelu, sest paber sisaldas küsimusi ministritele oktoobri JHAl. Soovil ei olnud määratud täituda, toimus peaaegu lauaring, milles mina küll ei osalenud. Selle protsessi juhtimine on tõesti neetult keeruline, eriti kui teema on nii mahukas ja tehniline nagu andmekaitse. Tahad esitada mingeid selgeid valikuid, siis on oht minna liigse lihtsustamise teed ja sulle vastatakse, et iga valiku taga on veel kümme küsimust, millele tuleb enne vastata. Esitad liiga detailsed küsimused, siis saad mahaloetud detailsed seisukohad, mille põhjalt mingit lähenemist või edasiminekut raske tekitada. Kardetavasti loevad ministrid tuleval JHAl päris palju paberilt ette. Coreper leppis kokku asüüli- ja migratsioonifondi mandaadis triloogiks EPga, see on MFFga seotud asi, viimane veel lahti olnud sisejulgeoleku rahastu. Meile PRES kompromiss sobis.

01.10.2013

Eile ja täna välisministeeriumi Euroopa suuna asekantsler Laanemäe Brüsselis. Kohtumised seotud osalt meie eesistumiseks ettevalmistumisega ja teisalt EL institutsioonidevaheliste suhetega. Viimasel teemal rõõmustavalt ohtralt kohtumisi EPs. Neil, kus ka mina osalesin, nimelt NK peasekretäri Corsepiuse ja EP peasekretäri Wellega, sai selgemaks mitu 2014. aasta asja.

Esiteks, COM presidendikandidaadi esitamist tahab EP näha nii, et pärast valimisi mais 2014 tulevad fraktsioonid kokku, valivad esimehed ja need siis hakkavad arutama, millisel kandidaadil võiks olla šanss kvalifitseeritud enamus kokku saada. Tulemusele jõudnud, esitaksid selle nime Van Rompuyle/ÜK-le. Selle variandi nõrk külg on see, et parlamendi uus koosseis tuleb ametlikult kokku alles 2. juulil, enne seda on kõik nende sammud tegelikult mitteametlikud. Van Rompuy omakorda võiks võtta initsiatiivi ja hakata fraktsioonide või Euroopa erakondade juhtidega eraldi kohtuma ja uurima, kellel võiks olla võimalik parlamendi toetust saada, teisisõnu, võtta selline klassikaline presidendi roll. Tal on iseenesest head kaardid käes, just selle nimetatud EP mitte-veel-ametlikkuse tõttu.

Teiseks, EP irvitab NK soovi üle teha 2014 kolmepoolne IIA. Kui tahate midagi praegusest EP-COM leppest maha tõmmata, siis pole meil teiega lepingut vaja. Kui tahate (parlamendile võimu) juurde panna, siis võime rääkida. NKl tuleb kõvasti võimelda, et lepingut saada. Õnneks peaks COM kogu loogika järgi meid selles asjas tugevalt toetama. Muidu hakkab NK neilt omakorda kahepoolset lepingut, loe: volinike lubadusi konkreetseteks algatusteks vms välja pressima.

Eesistumisega seoses sai taas kinnitust EP tundmise tähtsus ja seega vajadus riigi kvaliteetse poliitilisel tasandil esindamise järele. Õnneks on meie valimistest eesistumise alguseni 2,5 aastat aega ja ministrid jõuavad end sisse töötada. Aga parlamendiga peavad suhtlema ka töögruppide juhid ja muudki diplomaadid. Palju õppimist ja harjutamist.

Minu CY kolleeg, ise värskelt eesistumist teinuna, ütles asja, mida tasub hästi meeles pidada. Nimelt, oma prioriteedina ei tasu välja käia ühtki asja, mis sõltub veel kellestki muust kui vaid roteeruvast eesistujast.  Sest mõni ÜK eesistuja või CFSP kõrge esindaja ei pruugi üldse hoolida PRES soovidest, eriti kui tegu väikese LRga. Seega, unustame juba enne maailma muutmisest meelisklema hakkamist ära suured institutsioonilised küsimused, välispoliitilised asjad, tippkohtumised kolmandate riikidega jne.