30.09.2013

Asendasin ministrit sündmustevaesel [[GAC]]il. Põhiliseks teemaks ka [[EE]]le oluline [[ÜKP]] pakett, täpsemalt, selle läbirääkimised [[EP]]ga. Nagu arvata oli, tahab [[EP]] tingimusi mitmest kohast lõdvemaks muuta. Elavalt tulid meelde kõik need lauaringid makromajandusliku tingimuslikkuse, tulemusreservi jm üle. Pärast tänast peaaegu täielikku lauaringi on [[PRES]]l käes kinnitus, et suuri muudatusi senises mandaadis teha ei saa, mõnes detailis aga võib liikuda küll. Makromajanduslik tingimuslikkus jääb ja karmina, tulemusreservis võib liikuda protsendipunkti või äärmisel juhul kahe võrra, ei enam jne. Mõneti kaunis optimistlikult arvas [[COM]] pärast lauaringi, et kokkulepe parlamendiga on nüüd käeulatuses. On muidugi fakt, et [[EP]] [[MFF]]ga seotud eelnõude raportöörid kibelevad üha enam oma eelnõusid vastuvõtmisele viima, tulemusi saavutama. On väga huvitav teada, mida arvab sellest olukorrast ehk [[EP]]] juhtide institutsioonidevahelise [[MFF]]-vägikaikaveo ja raportööride ambitsiooni suhtest sel nädalal Eestit külastav parlamendipresident Schulz?

Teise teemana heideti pilk oktoobri [[ÜK]]le. Mõni [[LR]] nagu [[FR]] või [[UK]], kes juba oma digiteemapaberiga välja tulnud, kordas selle punkte üle. Rõõmustav on [[PL]] tulek Euroopa ühtse müügiõiguse toetajate seni mitte just rohkearvulisse leeri. Mitu sõnavõtjat pidas vajalikuks anda oktoobris [[ÜK]] poolt tugev toetussõnum Venemaa surve alla sattunud idapartneritele.

27.09.2013

Video vahendusel koosolek Riigikantselei, välisministeeriumi ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) esindajatega, teemaks alalise esinduse praeguse hoone kõlbulikkus meie eesistumiseks 2018. Kui meie töötajate arv tõuseb 85-lt 190, ehk isegi 200-ni, siis on sel, nagu öeldakse, praktilised järelmid. Eri eesistujad on seda ajutise laienemise asja lahendanud erinevat moodi – kes on kolinud täitsa teise majja, kes on ühe ploki (tavaliselt ja loogiliselt Coreper-I) teistesse ruumidesse paigutanud. [[DK]] ja praegu [[LT]] on saanud oma tavalise hoonega külgnevatest ehitistest lisapinda üürida. RKAS tegi käesoleva aasta suvel põhjaliku analüüsi meie hoonest rue Guimard 11-13 ja põhijäreldus on, väga rõõmustaval kombel: 200 töökohta on põhimõtteliselt võimalik siia paigutada. Ruutmeetreid piisab, ventilatsiooni-, elektri-, sanitaarnõuded lubavad. Muidugi ei tähenda see 200 töölauda ja oma kabinetti igale inimesele, aga ma julgen ennustada, et eesistumise ajal veedavad meie inimesed väga suure enamuse oma ajast [[NK]] ja [[EP]] koosolekuruumides ning koridorides, nii et moodsa, avatud ja mitte-kindla-töölauaga kontor peaks selleks aastaseks-poolteiseseks pingutuseks käima küll. Selleks tuleb küll veel teha tublisti investeeringuid – võib-olla katta siseõu, kindlasti vahetada liftid, kapitaalselt remontida küttekatlad, sanitaarremondist, mööblihankest ja muudest pudinatest rääkimata. Aga oleks tõesti praktiline, kui eesistumine õnnestuks teha neissamades ruumides, mis meid nn rahuajal väga hästi teenivad ja kust me muidu kuskile ei plaani kolida. 700 koobast minu väiksesse koopasse, nagu hüüdis dront Edward!

26.09.2013

Hommikul briifisin [[EP]]s üht [[MEP]]i idapartnerlusest ja Vene viimastest sammudest. Praegu on see aeg, kus parlament saab ja julgeb olla valitsustest ja teistest EL institutsioonidest otsekohesem hinnagute andmisel neile sammudele ja ka sellele, mis juba mitu nädalat toimub [[LT]] ja Venemaa piiril, kus järjekorrad veninud rohkem kui nädalapikkusteks. Seost läheneva Idapartnerluse tippkohtumisega Vilniuses ei saaks siinkohal välistada. [[EP]] meeleolu on sõjakas, neid on palju ja neil on kõva hääl. Peamine on nimetada ajsu õigete nimedega ja teha idapartnerite abistamiseks konkreetsed samme, nagu viisavabadusperspektiivi konkretiseerimine või veinituru avamise kiirendamine.

Lõuna grupi [[EE]] ajakirjanikega, keda [[COM]] Tallinna esindus tänuväärsel kombel regulaarselt Brüsselisse saadab. Kuna EL institutsioonidest, majandusvalitsusest, kaks- ja kuuspakkidest kuulevad nad oma kahe päeva jooksul nagunii ja mitte vähe, siis rääkisin vahelduseks Eestist, meie hakkamasaamisest ja mainest EL-is. Vestlus elav ja asjatundlik. Loogilisel kombel jõudsime Eesti maine kaudu ka meie eesistumiseni 2018. aastal. Rääkisin, miks sisulisi teemasid on veel vara mõelda. Sellega hakkaks pihta 2014 lõpus, kui uus [[COM]] oma 5 aasta poliitilist programmi arutab. Loodetavasti arvavad need ajakirjanikud oma riigist nüüd natuke veel paremini kui seni. Sest oma EL-poliitika ja Brüsselis hakkamasaamise üle pole meil häbeneda küll suurt midagi. Ehkki alati saab paremini.

25.09.2013

Tervepäeva[[Coreper]]i ehk kõige sisulisem osa oli hommikusöök, kus teemaks suhted [[EP]]ga. [[NK]] on vaikselt edasi liikumas triloogide teemaga. Praegu on nii, et [[EP]]l on ses protsessis eriti [[NK]] esindajatest tugevam positsioon. [[MEP]]id on ametis 5 aastat, eesistumine kestab 6 kuud. Ametnikud on harva väärilised vastased sihiteadlikele, valmis meediastrateegiaga poliitikutele. Lisaks mängivad mitmed muudki tegurid – kus kohtumisi peetakse (kes kelle juurde tuleb, kelle pinnal kohtutakse), mitmekesi ollakse jne. [[LT]] on praegu [[NK]] sekretariaadi toel liikumas edasi mitme nimetatud teemaga – järjepidevuse tugevdamiseks järgmise (ja miks mitte eelmise) [[PRES]] kaasamine, rohkem trilooge [[NK]] ruumides jne. Hea. Teine suur teema on EL institutsioonidevaheline leping ehk [[IIA]] koostöö reeglite üle. 2009 mängis [[NK]] end sellest välja ja leping sõlmiti vaid [[COM]] ja [[EP]] vahel. Esimene pole aga viimasele üks ühe vastu vääriline vastane, parlament sai kõik, mis tahtis. Ja nüüd valmistuvad järgmisteks koosseisudeks, piltilikult öeldes on kuskil [[EP]] sahtlites juba valmis vandetõotuse tekstid järgmise [[COM]] volinikukandidaatidele – kui kõiges ei luba parlamendile vastu tulla, siis kukutame läbi. On selge, et 2014 soovib [[NK]] olla osa [[IIA]]st ja selle sisu peale mõtlemisega tuleb alustada. Kolmas ärritaja on [[COM]] presidendi kandidaadi või kandidaatide asi. Ühtpidi on raske uskuda, et [[EP]] loobuks oma uuest õigusest see kandidaat  esitada. Teisalt on veel vähem usutav, et peaministrid-presidendid annaksid käest süsteemi, kus pealikud tulevad kokku ja otsustavad (tavaliselt oma ridadest), et kes nüüd peab ametikoha võtma. See on teema, mida needsamad [[ÜK]] liikmed peaksidki omavahel arutama, mida varem, seda parem, sest muidu võib hilja olla, kui kõigil [[EP]] fraktsioonidel juba kandidaat nii-ütelda püsti.

[[Coreper]]i istung algas oktoobri [[ÜK]] päevakorraga. Kuna teema on digitaalne Euroopa, siis mainisin juba nüüd, esimesel arutelul ära ka [[EE]] ootused – e-allkirja määruse ja teiste digituru nii-ütleda võimaldajate kiire vastuvõtmine ning mitmekülgne lähenemine andmete turvalisuse probleemile (andmekaitse, pilveteema ja kaitstud e-identiteet).

Pärastlõunal palju nn pudinaid, mille hulgas säras eraldi andmekaitsereform. [[COM]] surub seda kõvasti, aga iga kord läheb laias laastus nii, et lauaring ohkab üsna üksmeelselt, et asi on nii keeruline, tehniline ja toores, et tuleb ekspertidele tagasi saata (asi, mida keskmisest kõrgema enesehinnanguga suursaadkud just tihti ei tee. Ikka ise, oma tarkuse turvil, tahetakse enamasti rasked asjad ära otsustada). No ei paista selle paketi vastuvõtmist praeguse [[EP]] koosseisu ajal, nagu [[COM]] väga tahab.

23.09.2013

[[Coreper]] kviteeris suhteliselt ladusalt üksmeele saavutamise EL-Ukraina assotsiatsioonileppe varase rakendamise üle. [[LR]] ja ühenduse kompetentside jaotust alati ülihoolikalt jälgiv [[UK]] sai laias laastus oma tahtmise, mitu ala nagu [[CFSP]] jäi välja. Aga esiteks on tegu ju vaid varase ja ajutise  (allkirjastamisest ratifitseerimiseni) rakendamisega ja teiseks, lepingu poliitilisest osast sisuliselt olulisem, või, ütleme, praktilisem, on kaubandusosa. See sai tehtud ja enam veel – [[EEAS]] ütles otsekui mokaotsast, et kui asi Gruusia ja Moldovaga peaks samasse faasi jõudma (nendega loodame leppe allkirjastada 2014 jooksul, Ukrainaga 2013 novembris), siis võiks sama mudelit kasutada, ilma kurnavaid läbirääkimisi kordamata. Vastu ei vaielnud keegi, vaid üks [[LR]] ütles, et eks siis tuleb rääkida. Nüüd on Ukraina võimudel veel vaja leida mingi lahendus Timošenko kaasusele ning Vilniuses novembris allkiri ja seejärel leppe ajutine rakendamine.

Õhtusöök [[FR]] kolleegi juures koos nende kandidaadiga [[SSM]] nõukogu esimeheks. Loodetavasti läheb ühtse järelevalve käivitamine kiiresti, nüüd, mil [[EP]]ga viimsedki detailid kokku lepitud. Juhtpersoonid loodetakse valida juba 2013 lõpuks või 2014 alguseks. Kuna kohal oli ka siseturuvoliniku Barnier kabinetiliige, siis räägiti ka [[SRM]] väljavaadetest. Nüüd, mil [[NK]] õigusteenistus on [[COM]]le nende pädevuse osas õiguse andnud, tundub asi pisut parem kui seni. Vähemalt on teada 3 suurt küsimust, mille üle kuni detsembrini piike murtakse: kriisihaldusmehhanismi ulatus ([[COM]] tahab kõiki panku), otsustusprotseduurid, kus oluline on efektiivsus ja rahastamine, kus [[COM]] tugevaks eelistuseks on üks tagatisfond ja mitte kombinatsioon EL omast ja [[LR]] omadest.

19.09.2013

Hommikusöök Serbia esinduses nende euroministri ja pealäbirääkijaga. Kutsutud olid kümmekond “sõbralikumaks” peetud [[LR]]. Iseenesest ongi tore, kuidas [[EE]] on praegu nii Serbia kui ka Kosovo sõprade grupis. Aga geograafiline kaugus ja otseste erihuvide puudumine võimaldab vahetevahel olla objektiivne ja seda joont on meie diplomaadid hästi hoidnud. Praegu käib Serbiaga läbirääkimisraamistiku ettevalmistamine ja kuum küsimus on suhete normaliseerimine Kosovoga, täpsemalt selle sissekirjutamine raamistikku. On neid [[LR]], kes piltlikult öeldes soovitavad selle suurte tähtedega üle iga peatüki kirjutada ja on neid, kes ütlevad, et muidugi ei saa Serbia EL-i liikmeks ilma suhteid Kosovoga selgeks tegemata, aga sellest nõudmisest alustada pole ka mõtet. Klaar, et EL suured riigid on Kosovo riiklusse niipalju poliitilist kapitali investeerinud, et küllap on õigus targal ajakirjal Economist, mis mõni aeg tagasi kirjutas, et Serbia valikud on: kas saada EL-i, Kosovost ilma jäädes, või mitte saada EL-i, Kosovost ikka ilma jäädes. Aga ka Serbia avaliku arvamuse ning poliitilise kliima pärast oleks EL poolt ebatark praegusel hetkel serblastelt ses asjas lõplikke otsuseid nõuda. Muus asjas järgib läbirääkimisraamistik üldiselt Montenegro oma ja hiljemalt janauaris 2014 loodame alustada. Serblased, eriti pealäbirääkija, tundusid asjatundlikud ja hästi ette valmistunud.

Lõuna Põhja- ja Baltimaade kolleegidega. See on huvitav kooslus nüüd, mil 6 riiki EL-is (ja neist 2, peagi 3 ka euroalas) ja 2 pole. Kohati nagu peamiselt briifime väljasolijaid sellest, mis SEES toimub, aga kohati vaidleme ka omavahel. Igatahes kultuuritaustalt, arusaamistelt ja hoiakutelt vägagi kodune rühm. Täna rääkis enim arusaadavalt [[LT]] kui eesistuja. Oktoobri [[ÜK]] ettevalmistamisel, just digitaalosas, on veel väga vähe selget. Iseloomulik on, et ka Põhja-Balti seltskonnas küsitakse digitaalse agenda kohta ikkagi esimesena [[EE]]lt. [[MFF]] ja [[EEAS]] ülevaatuse kohta sama jutt, mis eilses Gondori kroonikas. [[LT]] valgustas olukorda nende piiril Venemaaga, kus rakendatakse lauskontrolli, koos kogu kauba mahalaadimisega. [[COM]] on Moskvasse kurja kirja saatnud, aga mida veel teha saab? Asi seda kurvem, et loodus tühja kohta ei salli, [[LT]] kaupade asemele valguvat muude lähemate EL [[LR]] tavaar. Kellegi sihipäraseks tegevuseks ma seda viimast ei pea. Esimest poolt aga küll.

18.09.2013

Poolepäevane [[Coreper]] hõlmas ka hommikusöögi ning lõuna. Esimesel arutasime [[MFF]] arenguid. Halvasti paistab. [[EP]] pole lubadustest hoolimata seda lõpphääletusele pannud ja esitab uusi nõudmisi. Mitu kolleegi ütlesid, et nende meelest pidi diilimine ja lehmakauplemine juuliga läbi saama. Enam kindlasti ei tulda parlamendile heast tahtest vastu, nagu ka mina olen varasemalt soovitanud. Naiivne olin, tuleb välja. Tähtsamad [[EP]] poolt nõutavad asjad on esiteks veel üks 2013 lisaeelarve. [[COM]] esitab eelnõu 25.09, aga kuidas see [[NK]] poolel 2 nädalaga vastu võtta, ei kujuta ette. Ajaraam tuleb soovist saada veel oktoobri plenaaristungil [[MFF]] vastu võetud. Muud asjad on omavahendite kõrgetasemelise töögrupi loomine (muide, ka eestlasest eurovolinik Kallas ütles laupäeval Tallinnas väga jõuliselt, et ilma omavahendita enam järgmist [[MFF]] pole võimalik teha). [[ÜKP]] paketis tahab parlament lahjendada makromajanduslikku tingimuslikkust, milline nõudmine on netomaksjatele, eriti [[DE]]le tulipunane rätik. Lisaks delegeeritud aktide küsimus. Selge on, et õhkkond institutsioonide vahel on väga kehvakene. [[EP]] presidendi Schulzi eelseisva Eesti-visiidi käigus saab neid asju uurida. Usutavasti algab nüüd mingisugune närvide mäng, sest ega ju [[NK]] ega ka [[COM]] pole ainsad, kel [[MFF]] vaja – vastutus, ka läbikukkumise eest, on praegu [[EP]] peal ning on raske näha, et [[MEP]]id tahaksid oma valimiskampaaniasse sukelduda, nii suur asi tegemata. Kui läheb närvide mänguks, siis on tõenäoline, et kokkulepe sünnib alles väga aasta lõpuks, mis omakorda lükkab edasi [[MFF]] summade kasutamise alguse.

[[Coreper]]i istungi enda saak oli pigem lahja. Saavutasime kokkuleppe mandaadiks, et rääkida [[EP]]-ga läbi sisejulgeoleku raha kasutamine [[MFF]]ist. Oktoobri [[JHA]]l, muide, toimub jälle arutelu EL kodanike töörände (vt Gondori kroonika 06.-07.06.2013) üle. Nüüd on [[COM]] teinud analüüsi, mis ütleb, et probleeme nagu pole. Aga kindlasti hakkavad 4 asja algatanud [[LR]] ([[DE]], [[NL]], [[UK]] ja [[AT]]) rääkima, et ikka tegelikult on. [[NL]] valitsuse nn tõestusmaterjali olen näinud, ikkagi rohkem emotsioonid (idaeurooplased tegevat näiteks midagi, mille ebaõnnestunud tõlge on “rough sleeping” jne). Klassikaline jamaolukord – kodanikele nagu tundub, et probleem nagu on ja siis on “Brüsseli bürokraatidel” neetult keeruline hakata selgitama, et kallid inimesed, teile ainult tundub nii, tegelikult on kõik OK. Loodetavasti valmistab siseminister Vaher end aruteluks hästi ette. [[Coreper]] ei saavutanud kokkulepet EL-Ukraina assotsiatsioonileppe ajutise rakendamise kohta, aga lootust on, sest juba räägiti erakorralisest istungist 23.09.

Lõuna aukülaliseks oli [[CFSP]] kõrge esindaja Ashton ja teemaks [[EEAS]] ülevaatus. Aluspaber ülevaadatavate endi poolt koos soovitustega on olemas. Selle sisu laias laastus [[EE]]le sobib, me sooviks ehk tugevamat tähelepanu konsulaarteenuste osutamisel EL kodanikele EL delegatsioonide poolt seal, kus meil endal saatkondi pole. Aga mõistame ka, et [[EEAS]]il pole ei kogemusi, inimesi ega ressursse selle jaoks. Alustada saab aga ka näiteks kriiside ajal tegutsemise kavade koostamisest vms, siis näeksid ka kodanikud, et EL-ist on kasu. Veel soovib [[EE]], et ka tulevases [[COM]] koosseisus oleks laienemise ja naabruspoliitika voliniku portfell (kurb fakt, aga kui [[ENP]] peaks puhtalt [[EEAS]]i minema, siis poleks olemasolevas olukorras eraldi laienemisvolinikku küll vaja, ja nagu poliitikas ikka – pole nähtaval, pole ka oluline). Need kaks asja ütlesin ka maha. Ashton tahab ülevaatusega kiiresti ühele poole saada ja eelistaks kindlasti arutelu [[FAC]]il, kus tema “põhikunded” ehk välisministrid. Enamus täna kõnelnud [[LR]] aga on seisukohal, et tegemist on institutsioonidevahelise teemaga ja pealegi on [[EEAS]] loodud just [[GAC]] otsusega, nii peaks ka ülevaatus selles formaadis toimuma (osalt selstskond kattub, aga õige paljudel [[LR]] on siiski eraldi EL asjade ministrid, kelle organ ongi [[GAC]]). [[PRES]] võttis asja kokku, öeldes, et taotleb [[GAC]] järeldusi ja loodetavasti veel selle aastanumbri sees. Tööd koordineerib [[Coreper]]. Ei näe tõesti võimalust, et selline teema nn käest antaks.

17.09.2013

Islandi kolleeg käis rääkimas nende EL-suhte seisust. Tohututesse finantsraskustesse sattunud saareriik esitas liitumistaotluse 2009 ja formaalsed läbirääkimised algasid aasta hiljem. Aga Islandi avalik arvamus ei toetanud EL-liikmesust ka siis. Toetus pole kunagi olnud üle 50% ja isegi mitte selle lähedale. Samas, vist kogu aeg on napp enamus islandlastest olnud seda meelt, et läbirääkimised tuleks lõpule viia ja siis korraldada tulemuse üle rahvahääletus. Sellega põhjendatigi nii nende eelmise valitsuse kui ka Brüsseli optimismi.  Aga seegi on alati keeruline olnud – EL tahab ju mitte ainult korraldada meie elu, vaid seejuures ka armastatud olla. 2009 olin ma ise [[COM]] laienemisvoliniku kabinetiliige ja mäletan, kuidas kerkisid kulmud, kui Islandi valitsus avaldas soovi ametlik liitumisavaldus üle anda mitte suure pidulikkusega, nagu teised riigid, vaid piltlikult öeldes faksiga saata. Aga protsess siiski käivitus ja kuna Islandil arenenud lääneriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmena oli nagunii täidetud enam kui poolte EL poliitikavaldkondade tingimused, edenesid läbirääkimised jõudsalt. Osa eriti lõunapoolseid [[LR]] siiski kasutasid tihti juhust viidata EL madalale populaarsusele Islandil ja ohata, et ega nad ikka ei liigu. Isekad kalandushuvid sinna otsa.

Kuid majandusolukord Islandil paranes, vähendades saarerahva soovi kuiva räästaalust otsida. Lisaks tegi EL kaks sammu, mille vastukaja oli väga negatiivne – [[COM]] ühines Icesave kohtukaasuse hagejatega (kaasus, mis Euroopa Vabakaubanduspiirkonna kohtus kaotati) ning [[COM]] seadis ikkagi läbirääkimiste kalanduspeatükile nn avamisteetähise – need on asjad, mis kandidaadil tuleb teha veel enne, kui läbirääkimised üldse alata saavad. Kalandus on aga islandlaste jaoks ülimalt sensitiivne teema – enamus eksporti tuleb sealt ja selle majandusharu poliitiline lobivõime on väga tugev. Lisaks usuvad islandlased siiralt ja vist mitte päris aluseta, et nende oma kalanduspoliitika on EL ühtsest kalanduspoliitikast targemalt ja kestlikumalt korraldatud.  (EL-liitumise mõttes, muide, oli islandi rahvale isegi olulisem oma põllumajandussektori saatus. Kui kalandust nähakse ikkagi suure ärina, mida ajavad rikkad inimesed, siis põllumajandus oli emotsionaalselt midagi palju “omamat”. Nii lugesin 2010 [[COM]] tellitud põhjalikust fookusgrupiuuringust. Samast sain teada, et kui muidugi on Island vana põhjamaa ja inimesed tunnevad Põhja identiteeti, siis EL-kogemust taheti uurida hoopis [[MT]]lt – väike saar, kes on oma iseseisvuse ja identiteedi unioonis säilitanud).

Aga isegi ilma nende kahe sammuta oleks liitumisprotsess üha raskemaks läinud. Öeldakse ju, et loll on see, kes põhjust ei leia. 2013 kevadel võimule tulnud uus Islandi valitsus, mis eelmisest hulka eurovastasem, on nüüdseks liitumisprotsessi peatanud. See tähendab, et Island ei pea liitumiskonverentse, ei sõlmi uusi EL liitumiseelse abiraha projekte ning on laiali saatnud riigisisese läbirääkimiste tiimi. Mainekalt (Islandi) kõrgkoolilt on tellitud põhjalik analüüs liitumise võimalike mõjude ja EL tulevikustsenaariumite kohta, mida mõne kuu pärast peaks arutama Althingi. See tunduks lootustandvam, kui ei teaks, et riigi välisministeerium koostas eelmisel aastal sarnase põhjaliku raporti – valede järeldustega?

Kuid liitumistaotlust tagasi võtnud Islandi valitsus pole. Eks näis mis saab selle parlamendidebati järel, valitsus tundub pigem soovivat vastutust lõpliku katkestamise eest mitte päriselt endale võtta. Brüsseli peale ses asjas vaevalt loota saab. Laienemise peadirektoraadis on Islandi büroo küll laiali saadetud, aga stepsli väljatõmbamine jäetakse usutavasti rahumeeli partneritele. Meie ei saa ju otsustada, et meile järsku enam ei tahetagi. See olukord võimaldab paduoptimistidel veel üleval hoida väikest lootuseleegikest, et ehk ühel päeval õnnestub liitumisprotsess veel üles soojendada.

Mõni õppetund sellest kurvavõitu saagast ([[EE]]le ja mitte ainult meile oleks vägagi meeldinud, kui klubiga oleks vahelduseks liitunud ka üks põhjamaine jõukas lääneriik). Esiteks, nii suuri samme nagu liitumisavaldus, ei ole vist ikkagi tark teha vastu avaliku arvamuse enamust, lihtsalt lootes, et küll protsessi käigus tulevase liikmesuse kasud inimestele nähtavaks saavad. Teiseks, EL-il oleks tark tunnistada, et kandidaatriigil ja kandidaatriigil on vahe. Muidugi oleks ka Island pidanud täitma kõik acquis communautaire nõudeid, aga toonis ja tempodes saab vahet teha küll. Kolmandaks, viimase kahe aastakümne jooksul sisseharjunud arusaam, et kõik kangesti tahavad meiega liituda, pole siiski päris aukudeta. Midagi hullu ju ei juhtunud, iseenesest, aga ega päris ilma maineplekita see islandlaste korviandmine ka uniooni jaoks ei möödunud.

16.09.2013

Sain kutse kohtumisele eesistuja Van Rompuy kabinetis oktoobrikuise  digitaalmajandusele pühendatud [[ÜK]] asjus. Rompuylased tahavad näha 4 plokki: Euroopa digitaalse turu fragmenteeritus, e-majanduse mõju tööhõivele, mõju tarbijatele ning teadus ja innovatsioon. [[EE]] panust oodatakse eriti president Ilvese juhitava Euroopa pilvandmetöötluse töörühma senise tegevuse vaimus või põhjal. Meie jaoks on nüüd poliitiline küsimus see, kuidas ühendada nn Euroopa pilvega muud andmekaitset tugevdavad meetmed nagu digitaalne identiteet, e-allkiri, selle piiriülene tunnustamine jne. Teisisõnu: kuidas saavutada nende sujuv sidumine Euroopa-Kaitseb-Oma-Kodanike-Isikuandmeid-plokiga tulevase [[ÜK]] järeldustes. Peame Tallinnaga nõu ja ootame sealt säravaid ja sisukaid ideid. Võimalust ei tahaks kuidagi maha visata, väga harva juhtub, et [[EE]]-suurusele riigile sellist silmapaistmisvõimalust ise pakutakse.

Eks ütlesin kohtumisel maha ka [[EE]] soovid [[ÜK]]ks – kindlat tähtaega elektroonilise allkirja määruse vastuvõtmiseks (peab saama tehtud selle [[EP]] koosseisu ajal, õnneks [[LT]] praegu toimetab eesistujana jõudsalt), samuti tähtaega [[CEF]] määruse vastuvõtmiseks (seal summad ka piiriülestele digiühendustele), selgust, mis saab eelmisel nädalal [[COM]] poolt välja käidud telekomi paketist (ilma peaministrite-presidentide tugeva tõuketa ei jõua nii keerulisest asjast selle [[EP]] koosseisu lõpuni jäänud 8 kuuga ühtegi, ka kergemat osa vastu võtta, ja ka tugevast tõukest ei pruugi piisata). Lisaks andsin Van Rompuy inimestele ühe Tallinna kolleegide väljamõeldud digitaalse PR-idee. Vaatame, kas võtavad.

14.09.2013

Tallinnas, kus [[COM]] esindus korraldas seminari, et tähistada 10 aasta möödumist [[EE]] EL-ga liitumise rahvahääletusest. Peaesinejateks [[COM]] asepresidendid Kallas ja Rehn. Esimene rääkis rohkem EL tugevusest, ka toimijana maailmas, kus tal majandusjõuna tohutu kaal. Eelseisva aasta üks suurimaid teemasid on just seetõttu [[TTIP]] EL ja USA vahel. Rehni põhisõnumid olid seotud EL majandusvalitsusega ja uue majanduskasvu orastega. Pole saladus, et nii mitmeski [[LR]]s on kannatus Brüsseli poolt aetava karmivõitu kasinuspoliitika suhtes katkemise äärel ja euroala uuele kasvule pöördumine tuli [[COM]] ja Rehni jaoks isiklikult väga õigel ajal. Rehn kiitis ka [[EE]] fiskaalpoliitikat, mis olla teistelegi eeskujuks ja tõdes lõpuks igati esinemispaigakohaselt, et EL-i ehitamisel kehtib samasugune mitte kunagi valmis saamise fenomen nagu Tallinna linnal Ülemiste vanakese loos.

Minu roll oli juhatada paneeli, kus Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute direktor Terk tutvustas selleaastase inimarengu aruande koostamise käigus Eesti eliidi hulgas läbiviidud EL-hoiakute uuringut. Selle tulemustest lühidalt siin. Tuleb heameelega tõdeda, et nagu kogu [[EE]] kui liikmesriik, nii on ka eesti inimesed meie liikmesuse jooksul palju õppinud. Üks varasem eliidiuuring näitas Tergi sõnul küllalt ettevaatlikku, skeptilist hoiakut uniooni edasise lõimumise suhtes. Praegu aga toetab 75% küsitletutest kas EL-i muutumist föderaalriigiks või talle igatahes täiendavate ülesannete delegeerimist. Probleemina tõi Terk aga välja nn tavaliste inimeste suteliselt suurt teadmatust EL arengusuundade üle, vastusevariante “ei tea” või “pole piisavalt infot” nimetati nende poolt väga palju. Siit ka erakondade ning laiemalt sellesama eliidi ülesanne teavitustööks. Lähenevate [[EP]] valimiste kampaania käigus on selleks tööks suurepärased tingimused olemas.

P.S. Ka täna tuli mitu tubli EL-asjatundlikku, kuid mitte riigisektoris töötavat inimest küsima, kuidas nemad saaksid meie eesistumise ajal kaasa lüüa. Hea, nimed kirjas. Sest küllap leidub sel ajal kõigile EL-i tundvatele inimestele tegevust.