29.08.2013

Eile ja täna igapoolaastased kohtumised ministeeriumites. Justiitsministeeriumis andmekaitse, ühtne müügiõigus ja hiljuti väljakäidud Euroopa prokuröri idee. Andmekaitse vanker liigub endise aeglusega edasi ka pärast juulikuist [[DE]]-[[FR]] ministri kiirustamist nõudnud kirja, kuid see võib muutuda. Kokkuleppe saavutamine selle [[EP]] koosseisu ajal on ikkagi praktiliselt võimatu. Müügiõiguse asja liikumise tempo on veel aeglasem – [[EE]] 2018. aasta eesistumise teema? Müügiõiguse ühtse režiimi rakendamine vaid piiriülestele tehingutele pole meie eelistus, kuid kui see on ainus võimalus edasi liikuda, tuleb sellega ilmselt leppida. [[LT]] praeguse [[PRES]]na kuulab parasjagu [[LR]] seas ses suhtes maad. Euroopa prokuratuuri sisseseadmisele, mis hakkaks tegelema EL raha väärkasutuste uurimisega, on [[LR]] seas üpris tugev vastuseis. Peale õiguslike küsimuste – kuidas suhestuvad [[LR]] õiguskaitseorganid oma riigi territooriumil toimuvatesse uurimistesse? – on ikkagi küsimus ka uue institutsiooni loomise otstarbekuses. Kui ta siiski peab tulema, võiks ta tegelda vaid piiriüleste EL-projektide rahakasutusega.

Välisministeeriumi Euroopa osakonnas üldküsimused ja Läänemere strateegia. Sügishooajal kaks [[ÜK]]. Oktoobris, kui teemaks digitaalne majandus, on [[EE]]l suurepärane võimalus oma IT-kuvandit veelgi tugevdada ja asjaliku ning initsiatiivika [[LR]]na silma paista. Sisu peab tulema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Sama kehtib ka Läänemere strateegia [[EE]] lipuprojekti, piiriüleste e-teenuste kohta. Homme läheme neid asju majandusministeeriumisse arutama. EL edasine laienemine liigub, aeglaselt küll, aga siiski. Sügisese laienemispaketi konkreetsematest tulemustest loodame eriti Albaaniale kandidaadistaatust ja Serbiaga praktiliselt liitumisläbirääkimiste alustamist.

Välisministeeriumi poliitikaosakonnas rääkisime [[EEAS]] ülevaatest, idapartnerlusest ja muidugi Süüriast. Ühtse välisteenistuse reformilt ootame teatavat juhtimise ja protsesside teravdamist ja [[LR]] kodanike teenindamise laiendamist  EL delegatsioonide poolt. Ei soovi [[CFSP]] kõrgele esindajale alalise asetäitja koha loomist (teda võib edukalt asendada eesistujariigi välisminister) ega naabruspoliitika täielikku viimist [[EEAS]] alla – [[COM]]l on ses asjas tugevad traditsioonid, mida pole otstarbekas lõhkuda. Idapartnerluse Vilniuse tippkohtumisel on ühisdeklaratsiooni komadest olulisem, et Ukrainaga õnnestuks allkirjastada ning Moldova, Gruusia ja Armeeniaga parafeerida assotsiatsioonileping, mille osaks ka ulatuslik kaubanduslepe. Venemaale see plaan ei tundu meeldivat, viimastel nädalatel on näha olnud tugevat panuste tõstmist nende poolt. Kui Süüriat rünnatakse, siis ei tee seda ei NATO ega EL, vaid mingi ad hoc koalitsioon. See tähendab aga EL sees kindlasti tagantjärele maadejagamist.

Pärastlõunal leidis valitsuskabinet eelarvearutelude eel aega [[EE]] eesistumist ettevalmistava komisjoni senise töö tulemuste kuulamiseks ja edasiste põhisuundade kinnitamiseks. Keskendunud ja asjatundliku debati lõpuks otsustati, et [[EE]] hakkab eesistujana järgima mudelit, kus strateegia kinnitatakse pealinnas, kokkulepete sõlmimine ja detailid aga toimuvad Brüsseli alalise esinduse juhtimisel. Üldjuhul järgitakse senist EL-asjade juhtimise süsteemi, kasutatakse olemasolevaid struktuure, neid asjakohaselt tugevdades. Aastateks 2015-2018 tehakse eesistumise tarvis eraldi keskne eelarve. Muide, Jaan Poska kirjutas kunagi Pariisi rahukonverentsilt, et kõige raibem lugu on rahaga. Ennustan, et 100-aastase Eesti riigi tingimustes saab suurimaks probleemiks eesistumist läbiviivate inimeste leidmine, hoidmine ja motiveerimine, mitte raha.

26.08.2013

EL selleaastast augustivaikelu ei raputanud rahaturgude närvilisus. Niipalju ikka on aidanud [[EKP]] presidendi Draghi eelmise aasta sammud ja [[LR]] paranev fiskaalolukord. Välispoliitika ei küsi aga puhkuste perioodist, Süüria ja Egiptuse väga ohtlikud arengud hoidsid inimesi tööl terve suve. Täna [[EE]] iga-aastasel suursaadikute konverentsil esinenud [[CFSP]] kõrge esindaja Catherine Ashton oli kontorist eemal vaid ühe nädala. Saadikutele rääkis ta peamiselt [[EEAS]] loomisest ja vastas paljudele küsimustele. EL välispoliitikat on palju kritiseeritud aegluse, ebakindluse ja ebaselguse pärast. Aga kui kõik vähegi tähtsad otsused tuleb teha 27 või nüüd 28 suveräänse riigi heakskiidul, ei saagi see eriti teisiti olla. Kuid EL suur tugevus on osalt sellega seotud – kuna eurooplased enamasti ei kasuta liiga jõulist retoorikat ja üritavad eri toimijatega siiski mingeid sidemeid hoida, saame teinekord, näiteks praegu Egiptuses, anda sõnumeid mõlemale poolele, rääkida nii praeguse režiimi kui ka kukutatud presidendi Morsiga.

Ashtoni kohtumisel kaitseminister Reinsaluga esitas viimane [[EE]] ootused detsembri kaitseteemalisele [[ÜK]]le. Need on võimalikult tihe koostöö EL ja NATO vahel, EL lahingugruppide parem kasutus ja muidugi küberkaitse selgem märkimine järeldustes. Peaminister Ansipiga olid kõne all idapartnerlus, eriti Ukraina ning Kesk-Aasia. Mõned Venemaa hiljutised aktsioonid kaubanduse alal on, nagu oligi arvata, vaid suurendanud mõlema osapoole motivatsiooni EL-Ukraina assotsiatsioonilepingu allkirjastamiseks novembris. Ehkki endise peaministri Timošenko õiguslik kaasus tuleb Ukraina juhtkonnal ikkagi kuidagi lahendada. Kesk-Aasia kohta läks jutt nii üksikasjalikuks, et Ashton pidas vajalikuks EL selle regiooni eriesindaja saatmist [[EE]] kogemust uurima.