12.06.2013

TervepäevaCoreper. Ennelõunal lauaring pankade kriisihalduse teemal (veel mitte SRM küll). Raamistik,  mida arutasime, seab sisse nn bailin põhimõtte. Möönan, et mina saan suurte raskustega ja alles pärast pikka seletamist aru, millest ikkagi täpsemalt jutt käib. Ja mida ikka ise rääkisin. Kuna ametiuhkuse juurde käib põhimõte, et päris maha ei loe, tähendab see automaatselt, et pead ka ise kaunis täpselt aru saama, millest räägid. Igatahes, EEl seal üks erimure on ja nii PRES kui COM lubasid sellesse tõsiselt suhtuda.

Lõunavaheajal videosild ELSiga, teemaks eelseisev ÜK. Esialgsed suunised on eesistuja Van Rompuy välja saatnud, esmapilgul pole seal midagi üllatavat, meeldib see või mitte. Peatähelepanu jälle, meeldib ehk ei, juba tehtud otsuste ellurakendamisel – Euroopa semester, sealhulgas riigipõhised soovitused, aasta eest lepitud kasvupakt, detsembris lepitud noorte tööpuuduse pakett. Konkreetsematest asjadest tuleb meil suruda pangandusliidu järgmisi samme ja üldpoliitilisemalt siseturu aspekti majanduse konkurentsivõime taastamisel.

Pärastlõunal ülevaade eilsest triloogist MFF üle. Vaenlane ei lidu, aga jää liigub küll. Kui ikka räägitakse sellest, kas tuleb veel üks või kaks triloogi, siis pole asi päris lootusetu. NK soov on kokkulepe 25.06 GACil kinnitada. 2 nädalaga jõuab palju. Kuulsin pooltahtmatult pealt, kuidas otsitakse aktiivselt lahendust ka HR liitumisega seotud 2013 I lisaeelarve asjas. EL suur tugevus on see, et asjad, mis toimuvad kohutavalt aeglaselt ja suure krigina saatel, jõuavad paar minutit enne kella 12 tavaliselt siiski mingi kompromisslahenduseni. Ehkki garantiisid pole ja tööd tuleb teha viimase hetkeni.

Lõpuks saime spektakulaarselt sisse Gruusia assotsiatsioonileppe preambula sõnastuse asjas. Kui Ukraina ja Moldova on sarnases seoses nimetatud  “Euroopa maaks”, siis Gruusia on “Ida-Euroopa maa.” Ja mul pole ühtki head põhjendust, miks nii ja mida see tähendab, kas Gruusia on nüüd kahest nimetatud riigist erinev või EL-iga suhtes tahapoole jäänud? Ka EEAS kinnitas täna pühalikult, et see ei muuda midagi (ja ega lepingu teksti enda suhtes muudagi). Samas, milleks siis kogu see jama? Avaldasin, mis EE suuruse ja suguse LR puhul ebatavaline, kaunis selget rahulolematust viisiga, kuidas EEAS seda asja ajas. Seda mitte pärast kaklust rusikatega vehkimiseks, millest kunagi kasu pole, vaid hoiatuslasuna, et juba alanud Idapartnerluse novembrikuise Vilniuse tippkohtumise deklaratsiooni kokkuleppimise protsessi  ühtse välisteenistuse poolt paremini, kaasavamalt ja kaugelenägelikumalt aetaks.

Muidu oli ilus suvepäev.

11.06.2013

Londoni mõttekoja Centre for European Reform juhataja Grant on kirjutanud kaunis märkimisväärse mõttepaberi LR parlamentide võimalustest EL demokraatliku legitiimsuse suurendamisel. Olen ka Gondori kroonikas kurtnud, et legitiimsuse osa, mis esineb küll kohustuslikult kõigis EL ja EMU reformikavades ja selleteemalistes juhtpoliitikute kõnedes, on alati kõige vähem konkreetne. Ja eriti on puudumisega silma paistnud LR parlamentide osa – aga EL suveräänsete riikide demokraatia mõttes on just need palju tähtsamaks legitiimsuse allikaks kui EP, mille valimisprotsent on madal ega täida ta kõiki parlamendi rolle. Nüüd on Grant (näidates elegantselt, miks EP pole piisav)  igatahes mõned ettepanekud välja käinud, mida tasub tõsiselt uurida ja arutada.

Esiteks, parlament peab kodus hakkama EL-asju rohkem jälgima ja oma valitsuselt nende kohta aru nõudma. Riigikogus ja Riigikoguga töötab see asi minu meelest päris hästi, iga NK osalev minister peab saama parlamendi mandaadi üsna üksikasjalikele seisukohtadele. Teiseks, väikese lepingumuudatusega saaks muuta praeguse nn kollase kaardi süsteemi (vähemalt kolmandiku LR parlamendi nõudel peab COM kas põhjendama lähemalt oma eelnõu või selle tagasi võtma) punase kaardi omaga, näiteks nii, et poolte LR parlamendi nõudel COM kindlasti peab eelnõu tagasi võtma. Kolmandaks ja ehk natuke vähem elulähedaselt pakub Grant LR parlamendiliikmetest koosneva foorumi loomist, mis regulaarselt Brüsselis koos käiks ja siis tähtsaid ametimehi küsitleks – näiteks pärast iga ÜK – ja raporteid koostaks. Ka kui sellest foorumist ei saaks kohe eesistuja Van Rompuyd kontrollivat organit, aitaks see ikkagi suunata parlamendiliikmeid, kes, nagu Grant õigesti märgib, seisavad ikkagi valijale lähemal kui läbilõikeline MEP, rohkem EL asjade peale mõtlema. Õige mõttesuund. Eespool märkisin, et ministrite, laiemalt valitsuse kontrolliga saab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon täiesti kobedalt hakkama. Aga ta võiks rohkem poliiitiliselt EL küsimustele, EL tulevikule mõelda ja initsiatiivi näidata. Balkanil on komisjonil värskelt käidud, oleks aeg ka Brüsseli poole seada.

10.06.2013

Erakorraline Coreper kestis ühe lauaringi jagu. PRES tutvustas kahe MFF dokumendi, määruse ja EP ga sõlmitava institutsioonidevahelise leppe uusi versioone. EE jaoks on muudatused vastuvõetavad ja ka teiste LR hulgast ei olnud keegi resoluutselt vastu. Avaldati küll kahtlust, kas pole läbirääkimistel mindud liigselt parlamendile vastutulemise teed, aga see ju on poliitilise loogika järgi niimoodi, et 27 LR pea kaks aastat arutlesid  MFF üle, vaidlesid, tülitsesid ja võtsid iga viimase kui tüki selle küljest lahti. Meile on see teema läbinisti tuttav ja veebruari ÜK otsustega ka kompromisslahenduse saanud. EP on 2 aastat olnud asja otsustamisest kõrval ja praegu tundub jälle neile, et tulnud on nüüd nende tund. Ühesõnaga, see asi ei saagi praegu muus suunas minna kui parlamendi suunas ja las ta natuke läheb. Ka käredate netomaksjate jaoks pole selles tegelikku ohtu, sest sisuliste muudatuste tegemine nõuab ikkagi NK poolel kas kvalifitseeritud häälteenamust või üldmahu ja rubriikide lagede muutmise puhul lausa ühehäälset otsust. Igatahes, homme on järgmine triloog EPga ja ülehomme saame sellest värske ülevaate.

Pärast Coreperi koos mõne kolleegiga kohtumine Gruusia teemal. Ühes vaidlusaluses küsimuses oleme meile soovitava tulemuse saavutanud. Viimases  ehk kas Gruusiat nimetatakse assotsiatsioonilepingu preambulas Euroopa riigiks või Ida-Euroopa riigiks, veel mitte. Ega pruugi jõudagi, paraku, vähemalt tänase kohtumise põhjal.

06.-07.06.2013

JHA Luksemburgis. Suurematest aruteluteemadest justiitsosas andmekaitse. Kus, nagu ennustatud, mingeid otsuseid vastu ei võetud. PRES järeldused sisaldasid küll teatavaid juhtnööre edasiseks tööks, aga see ei seo tegelikult ju otseselt. Hea seegi, et riskipõhise lähenemise vajadust rõhutasid paljud LR. Eelnõud prantsatasid nüüd järgmise eesistuja LT sülle. Jõudu.

Asendasin siseküsimuste lõunal ministrit. Teema oli intrigeeriv ja potentsiaalselt plahvatusohtlik. 4 LR siseminister (UK, NL, DE ja AT) on kirjutanud kirja COM-le, milles kurdetakse, et teistest LR pärit inimesed (immigrantideks ei tohi EL-kaaskodanikke nimetada) kuritarvitavad nende sotsiaalsüsteeme, saabuvad riiki ainult hüvede pärast, ilma soovita üldse tööle hakata. See on EL tasandi probleem, mida tuleb jõuliselt arutama hakata, väidavad need 4 LR. Teema on nendes riikides muidugi sisepoliitiliselt kuum, raskel ajal kalduvad inimesed hädades esmalt süüdistama ikka võõraid – välismaalasi, Brüsseli bürokraate jne. Samas on see paljudele LR valus teema, kuna süüdistatakse ju nende kodanikke ja süüdistatakse milleski, mis peamiselt on ikkagi iga riigi enda vastutus, nimelt sotsiaalsüsteemide petmiskindluses. Pluss et kui seda asja hakatakse väga suure kella külge panema, st avalik kriitika vaesemate LR aadressil valjuhäälseks peaks kasvama, on meil ju ka üht-teist küsida, näiteks avaliku ajude ärameelitamise, kvaliteetse tööjõu värbamise kohta nendesamade LR poolt. Tänase arutelu põhjal kardan, et poliitikud mõnes nimetatud LRs ei suuda vastu seista kiusatusele sisserändajaid sildistada. Ohtlik. IE  siseminister juhatas küll diskussiooni väga targalt ja kindlakäeliselt ning võttis asja kokku suure enamuse LR ja COM soovitud suunas – muretsevad LR peavad esitama konkreetsemaid andmeid, NK vaba liikumise ja mitte immigratsiooniga tegelev töögrupp arutab jne. Aga päris maha seda teemat laualt ei saa ning ega kõik 4 algatajast ei nõustunud ka PRES kokkuvõttega. Tuleb ka meil mõelda, kuidas seda teemat edasi veeretada nii, et profiil püsiks madal, keegi väga ei solvuks, aga me ka teiste patukotina ei paistaks. Ehkki EE kodanikke on ikkagi vähe läinud, võrreldes õige mitme muuga.

Kuna sise- ja justiitsküsimused pole reeglina diplomaatidest alalistele esindajatele need kõige kirglikumalt südamelähedasemad, oli koridorides päris palju juttu ka EL ja Gruusia vahelise assotiatsioonilepingu preambulast, kus mõni nädal tagasi  Coreperis tupikusse jooksime. Kokkuvõte selline, et PRES ei tundu olevat isiklikult liiga huvitatud iga hinna eest tulemuse saavutamisest (Idapartnerluse tippkohtumine, tõsi, alles novembris), EEAS ei tundu – vähemalt kuni esineb senise tasemega – olema võimeline kompromissteksti välja pakkuma, FR ei tundu olevat huvitatud asja juuni FACil ministritele arutamiseks viimisest. Nende tegurite koosmõjust koorub ka ehk võimalus järgmisel nädalal mõne asjast rohkem huvitatud LR alalise esindaja vahel, ilma EEASita, edasiminekut saavutada?

05.06.2013

Hommikul šerpade kogunemine, mis vist kokku kutsutud rohkem selle pärast, et nagu sai kunagi lubatud. Van Rompuy meeskonna poolt üllatusteta sissejuhatus, millele järgnes DE-FR ühisettepanekute esiletõstmine, samas tõstsid asjaosalised esile pisut erinevaid elemente oma paberist. Mõned sõnavõtud, mis rohkem tõid esile nende LR teada-tuntud erimuresid. Ainsa läbiva konkreetse teemana tõsteti esile pangandusliidu SSM jõustamist ja ootust COM lubatud SRM eelnõu järele. Mis on ka õige. On nimelt juba mõnd aega selge, et kui just midagi suurt ja dramaatilist ei juhtu, ei tehta lähima aasta-poolteise jooksul EMU tuleviku üle suuri algatusi ega liiguta suuremat edasi ka harva uue mõttega nagu lepingulised suhted või euroala eelarve. Muutustest ollakse väsinud, turgude survet riikide võlakirjade hinnale pole ja nii kujunebki iseenesest peamõõtmeks juba vastuvõetud otsuste elluviimine, majandusvalitsuse raamistiku sissetöötamine. Mille vastu EE-l, nagu teada, ka suurt midagi pole. Juuni ÜK-le vastu minnes on eelkõige huvitavad 2 küsimust: esiteks, kuidas langevad kokku LR sõnad ja teod COM avaldatud riigipõhiste soovituste heakskiitmisel. Siin on järgnevatel nädalatel hulk NK töögruppide arutelusid ja 21.06 ministrite debatid ECOFIN ja EPSCO formaadis ning lõplik heakskiit siis ÜK-l. Eks näis, kas hakatakse raevukalt oma LR soovitusi muutma või mitte. Teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas toimitakse DE-FR ettepanekutega. Need kaks LR püüavad praegu igal juhul välja mängida seda, et neil ju nüüd ettepanekud tehtud, neil initsiatiiv – vastatagu neile, arutatagu, võetagu päevakorda! Samas, ega seal niipalju konkreetset ju ka pole. Tänase põhjal ei tervita Van Rompuy meeskond seda algatust just liiga avarsüli.

Pika pärastlõuna kestnud Coreper tõdes, et 2013 I lisaeelarve ehk HR raha küsimuses on jäänud veel vaid üks eelarvelagede muutmist vastustav LR. Ehk taltub seegi, kuna HR liitumist tahavad väärikalt tervitada kõik. MFF üle kuulati ära PRES ülevaade nüüd siis tõesti tõelistest läbirääkimistest EP-ga. 10.06 koguneb Coreper erakorraliselt nendeks läbirääkimisteks oma positsioone modifitseerima. Eelseisva (14.06) kaubandusFAC peateemaks on EL-USA vabakaubandusleppe mandaadi heakskiitmine. Täna on selge, et üks ja suurim teema on audiovisuaalsektori mandaadist väljaviskamine või siiski tugevasti kitsendavail tingimustel sissejätmine. Rühm LR, eesotsas FR, nõuab esimest, suur enamus aga väidab vastu, et kui meie jätame terve suure teema kõrvale, siis vastab USA Kongress viivitamatult mõne neile olulise peatükiga. Sest liberaalse kapitalismi lipulaev USA pole väliskaubanduses sugugi nii liberaalne, kohati protektsionistlikumgi kui EL ja kasutab kindlasti hea meelega sellist võimalust. 14.06 tuleb pikk ja kurnav debatt selle üle, aga lootus mandaat COM-le anda on siiski täiesti olemas.

Lõpuks kaks head uudist COM tänaselt istungilt – LV on eurokõlbulik ja kabinetiülem Hololeist saab COM asepeasekretär, kes esindab muu hulgas oma institutsiooni Coreperis. Täitsa huvitav ja ka uusi võimalusi avav olukord, kus laua istuvad taga kaks eestlast.

04.06.2013

Kaks EE tulevase eesistumisega seotud koosolekut, üle videosilla Tallinnaga. Hommikul Riigi Kinnisvara AS-ga, et planeerida esinduse hoone auditit. 2017-2018 töötab meie esinduses praeguse 86 (koos kahepoolse saatkonnaga) asemel umbes 190 inimest. Iseenesest on võimalik neile kõigile praeguses majas töökohad joonistada ja ega ju eesistumise ajal niiväga töölaua taga istutagi, rohkem peetakse koosolekuid NK ruumides või siis EP-s. Selliste kriisirežiimis toimuvate pingutuste ajal võib istuda kahe- või ka kolmekesi kabinetis jne. Nii et 190 kohta iseenesest leiab (on küll veel üksikuid kahtlejaid, kelle meelest jääb siis nõupidamisruumidest puudu), kuid kas maja tehnosüsteemid, liftid, kaablid, evakuatsiooniskeemid peavad pingele vastu? Seda RKAS peabki hindama ja õnneks on keskses eesistumise eelarves juba 2013 sellise auditi tegemiseks ka raha olemas. Minu selge eelistus on võimalusel praegusse majja jääda, see on meid hästi teeninud ja kolimine on alati üks tüütus. Oktoobriks peab audit valmis olema.

Vahepeal käisin lõunal EE MEP-idega. Süstematiseerisime taustamüra saatel jooksvat infot. MFF tundub ka EP poolt praegu edenevat. Andsin ülevaate ja palve võimalusel mõjutada kütusekvaliteedi direktiivi rakendusaktiga seonduvat, selles asjas on iga piiks väärtuslik, kuna COM kliimavolinik ajab seda puhtalt ideoloogilise asjana, transpordiala CO2 vähendusena ja punkt. Meie jaoks on põlevkivitööstus aga ka teaduse investeeringute, töökohtade, regionaalpoliitika jne, jne mõõtmetega teema.

Lõunalt kiiruga EE eesistumist ettevalmistava valitsuskomisjoni koosolekule. Teemadeks personaliküsimused, k.a. motivatsioonipakett, avalikkusetöö ja põhimõtted, mida komisjoni poolt peagi valitsuskabinetile esitada. Personaliteemas kaks kõige olulisemat karjääriküsimust üldse: kes tulevased töögrupijuhid ja muud võtmeisikud ametisse nimetab ja teiseks, millega neid motiveerida. Arusaadavalt ja ka loogiliselt, arvestades pikka aega, mis meie eesistumiseni jäänud, ei jõutud kummaski küsimuses lõplike lahendusteni. Pikemaks seletamiseks puudub siinkohal ruum, piirdun tõdemisega, et tuleb leida lahendus kehtivate avaliku teenistuse seaduse ja välisteenisuse seaduse ning teiselt poolt eriolukorrast tingitud vajaduste vahel. Ametnikud võivad sellistel puhkudel olla ka erakordselt leidlikud, aga enne peab minu kogemuse kohaselt kestma pikalt see faas, kus mütsid visatakse maha ja kutsutakse möödakäijaidki tunnistajaks sellele, et kehtivate seaduste järgi pole no kohe kindlasti absoluutselt võimalik midagi teha. Õnneks on meil veel aega… aega aga läks täna nende õpetatud arutelude peale nii palju, et lühikesse pärastlõunasesse Coreper-i ei jõudnudki. Õnneks hoiab noil puhkudel kogenult rinnet siinses argooos Anticiks kutsutav nõunik Hiietamm.

03.06.2013

Hommikusöök mõne kolleegiga ametlikult pika nimega Makedoonia üle. Olukord selle riigi teel EL suunas on pehmelt öeldes kurvavõitu. Kandidaadistaatuse sai ta koos Horvaatiaga 2005, viimane on 4 nädala pärast EL-i liige, aga Makedooniaga pole isegi liitumisläbirääkimisi alustatud. Põhjuseks peamiselt naaber GR, kel on Skopjega väljaspool seisjatele peaaegu täielikult arusaamatu nimetüli – “Makedoonia” riigi nimes tähendavat territoriaalset pretensiooni samanimelisele maakonnale Põhja-Kreekas. Oehh. Belgias on Luksemburgi-nimeline provints, Baskimaa on nii Hispaanias kui Prantsusmaal, Tirool kah mitmes riigis ja nii edasi ja nii edasi, EL- i sees on kujuteldamatu, et keegi nõuaks piiride muutmist. Makedoonlased pole ka kaugeltki alati targalt ega ilusti käitunud, aga põhiasja see ei muuda: minu meelest see riik ei kujuta oma naabritele julgeolekuohtu nime, keele või rahvuse nimetuse pärast. Küll võib potentsiaalselt ohtlik olla, kui ühes Euroopa riigis tekib lootusetu frustratsioon tundest, et nemad ei saagi kunagi EL-i saada. Igatahes, juuni GAC-il on Makedoonia jälle teemaks, sest detsembri GAC (vt Gondori kroonika 11.12.2013) tellis COM-lt aruande selle riigi reformide ja heanaaberlike suhete kohta. Aruanne on esitatud, reformid on edenenud, ka heanaaberlike suhete alal on üht-teist tehtud, aga kardetavasti on ka seekord LR, kes Makedooniaga lihtsalt kunagi rahul pole ning läbirääkimiste algus lükatakse jälle edasi. Skopje poliitiline juhtkond peaks praegu tegema mõned nähtavad sammud, et meeleolu neile positiivseks pöörata, seda on sõbralike LR, sh EE, poolt neile ka soovitatud.

Lõuna FI kolleegi korraldatud, euroala LR alalised esindajad COM rahanduse asepresidendi Olli Rehniga. Peateemadeks eelmise nädala riigipõhised soovitused ja Saksa-Prantsuse ühisettepanekud EMU edasiarendamiseks. Osale tuli üllatusena see, et vastavalt uuele nn kakspaki-reeglistikule hakkab COM hindama soovituste elluviimist ka sügisel, kui analüüsib LR eelarvekavu. Riikliku suveräänsuse vankumatute valvekoerte õudusunenägu, “Brüsseli bürokraadid” meie eelarve kallal, brrr… Tegelikult ei kujune see küllap suurt enamaks kui suurte eelarvepoliitiliste liinide hindamiseks, kas neil pole piiriülest destabiliseerivat mõju. Aga viisakal toonil esitatud küsimusi: kuidas eelarvekavas kajastuvad riigipõhised soovitused, mille ÜK-l kõik koos heaks kiitsid, neid ma kujutan ette küll. Mis puutub EMU tuleviku debatti, siis on DE ja FR pannud oma paberile spinni, et nemad on need, kel kõige konkreetsemad ettepanekud edasiminekuks ( ehkki liiga konkreetsed pole ju needki). ÜK eesistuja Van Rompuy peab sellele nüüd kuidagi vastama ja küllap ta teeb seda oma kabinetiülema Seeuwsi suu läbi juba 05.06, kui kogunevad taas šerpad, et ÜK ette valmistada.