15.05.2013

TervepäevaCoreper.  Tähtsaimaks poliitiliseks päevakorrapunktiks 22.05 ÜK järelduste eelnõu. EE-le, nagu juba kirjutatud, olulisim kohalike energiaallikate mainimine ka muus kui kestliku ja ohutu kasutamise kontekstis. Saatsime varakult ära ka oma kirjalikud parandusettepanekud, tänu Tallinna inimeste heale tööle. Aga pole kindel, et seda ka arvestatakse, sest kohalike allikate ja ebakonventsionaalsete kasutusviiside (nagu põlevkivist õli tootmine) ûmber on palju poliitikat ja hirme. Kui ei lähe sisse, eks siis käratseme järgmise nädala GAC-il edasi. Muidu energiaosa üllatusteta, see on tasakaalu leidmise harjutus nende vahel, kelle jaoks energiapoliitika on lihtsalt kliimapoliitika osa ja nende vahel, kelle jaoks peamine on majanduslik aspekt, eriti kriisiajal. Eesistuja Van Rompuy tahab järeldustes kokku leppida enne ÜK-d, seega peab ta meeskond kõvasti pingutama, et kõigi LR soove võimalikult pardale võtta. Maksunduse osas pole LU veel päriselt “rivis”, aga vast järgmisel nädalal juba on. Carpe diem, see kehtib praegu selle teema puhul, poliitiline pärituul on tugev.

Sisejulgeoleku fondi politseikoostöö instrumendi raha jagamise jaotusvõtme otsustamisel jäime koos teiste maavälispiiriga riikidega vähemusse ja midagi polnud teha, PRES luges kvalifitseeritud häälteenamuse saavutatuks (ehkki napilt, tuleb mõrult lisada). Mitte et maapiirid edaspidi raha ei saaks, aga proportsionaalselt vähem kui õhu- ja merepiiripunktid.

Kokkulepet ei saavutatud HR liitumisega seotud 2013. aasta I lisaeelarve üle. Ja üllatuslikult võib järgmisel nädalal tulla FR ettevõttel suurem kisma EP tulevase koosseisu küsimuses, mida peeti juba lahendatuks. Aga eks saab näha, vaikne kokkulepe pole vist veel täiesti välistatud.

Lõunast Euroopa kohtu esimehega viilisin häbitult ja käisin hoopis Konrad Adenaueri fondi seminaril, teemaks edasine EL fiskaalintegratsioon. Kuna enamus nimekatest akadeemilistest sõnavõtnutest olid sakslased, polnud vaja imestada, et fiskaal- ehk eelarveliit eriti toetust ei saanud. Pangandusliitu seevastu peeti väga vajalikuks. Mitte et DE-d poleks kritiseeritud – mõjuka mõttekoja Centre for European Policy Studies juht Gros näiteks ütles, et DE tootlikkuse kasv on müüt – neil oli lihtsalt jooksvekonto suur ülejääk, mis tähendab, et neil oli raha käes ja kriisiajal on see, kel raha käes, võidumees. Üldiselt arvati, eestlasele kaunis sobival moel, et probleem on peamiselt selles, et mõnede LR kulutused olid liiga suured ja nad peavad taas ise ots otsaga kokku tulema. Kui see saavutatud – näiteks toodi BG, kel IMF-i abiga jooksevkonto jm asjad enam-vähem korras – siis  nad teistele ohtu ei kujuta, lihtsalt ise jäävad ilma end reformimata vaeseks, aga reformideks ei saa keegi neid väljastpoolt sundida. Gros ütles veel sellise mõtte, mis mulle kui majandusvõhikule tundus väga arukas – pankade kapitalinõuete seadmisel (CRD-4, mäletate?) oleks pidanud seadma reegli, et pank ei tohi oma LR valitsuse võlakirju üle teatava % omada… ja olekski pankade ja valitsuste vaheline side läbi lõigatud. Liiga lihtne?

14.05.2013

Käisin kõnelemas mõttekojas European Policy Center, teemaks avalik sektor majanduskriisi ajal. Pole otseselt minu ala, aga eks see esinemiskutse on tunnustus EE kui reformiriigile ja kiiresti kriisist taastunud majandusele. Ja jälle, isikliku edevuse nuumamine on teisejärguline selle fakti kõrval, et meiesuuruse riigi diplomaatidel avaneb selliseid võimalusi harva ja need tuleb siis lihtsalt ära kasutada. Igatahes, seminari enda sisule andis parima iseloomustuse samas paneelis kõnelnud Euroopa ametiühingute konföderatsiooni esindaja, kes sissejuhatuseks nentis, et ega neil ka õieti lahendusi pole. Mina rääkisin meie eelarve kokkutõmbamisest, sellest, mida see tähendas riigihaldusele ja osalt isikikust kogemusest ka, et kuidas neid kärpeid konkreetses asutuses ehk EE välisministeeriumis siis ellu viidi.

Iga riigi olukord ja kogemused on erinevad ja ühtki mudelit ei saa otse teistele üle kanda (ehkki publikust keegi küsis, et mida ma tema riigile soovitaksin). Piirdungi tõdemusega, et hea, et meie konsolideerimine kiiresti tehtud sai, tore, et see möödas on ja loodan, et mul ei tule kunagi enam kedagi töölt lahti lasta. Viimast kogemust ei soovita küll vaenlaselegi.

Samal ajal tegid mehetegusid rahandusministrid. ECOFIN kiitis heaks kahesammulise lähenemise 2013nda aasta II lisaeelarvele, esimese sammu mahuks 7,3 miljardit. See tähendab, et läbirääkimised EP-ga MFF üle saavad tõega alata. Hea.

 

13.05.2013

EE ministeeriumite kantslerid Brüsselis (peale kahe, nimed kirjas). See on igakevadine ettevõtmine, mille käigus saavad tippjuhid kohtuda oma ministeeriumite Brüsseli-esindajatega, alalise esinduse juhtidega ning käia ka EL  institutsioonides. Omavahelise arutelu all olid esiteks suured teemad, mis enne 2014. aasta suuri personalimuutusi veel võimalikud on ning teiseks meie lähenev eesistumine. Kuna kõik algab juhtidest ja poliitikute tähelepanu on eesistumise valimistetagususe tõttu keeruline püüda, on riigiasutuste juhid praegu just õige grupp ettevalmistuste kavandamiseks. Ärgu vähemalt kellelegi tulgu üllatusena see kvalifitseeritud inimeste hulk, mis neil 2018 ja selle lähenedes välja tuleb käia.

Kohtusime NK peasekretäri Corsepiusega, kes oli nagu alati otsekohene ja klaar. NK sekretariaat on asutus, mis on PRES teenistuses, algusega umbes 4 aastat ette, mil tuleb vaikselt hakata protokolli ja kalendriküsimustega tegelema. 2 aastat enne eesistumise algust hakkab NK sekretariaat tegema koolitusi tulevastele töögruppide juhtidele ja teemakoordinaatoritele pealinnas, lõpuks ka peenhäälestatud ettevalmistus ministritele, kes hakkavad  nõukogu koosolekuid juhatama. Corsepius andis mitmeid praktilisi näpunäiteid, mida ettevalmistusi tehes silmas pidada, näiteks iga eesistujariigi ja EL hetkeprioriteetide vahekorrast, eesistujariigis toimuvate mitteformaalsete ministrite nõukogude mõttekusest ja eesistumise veebiküljele tehtava kulutuse äratasumisest.

Riigisekretäri ning ELS juhtidega käisime ka minu värske eesistumiskogemusega DK kolleegi juures. On inimesi, kelle puhul jääb mulje, et nad on kogu teadliku elu üheks asjaks valmistunud ja Jeppe nägi Coreper-i juhatades just selle järele välja. Väärtuslikku nõu sadas täna sellele vastavalt. Üha tähtsam töö EP-ga, mida aga ametnikud ei taha osata. Suuresti parlamendi pärast (aga ka muudeks tarvidusteks) on eesistujariigil tänapäeval vaja EL-asjade ministrit, sest parlament soovib asju ajada poliitikuga, kes oleks samuti oma parlamendi ees vastutav. Võtmeinimesed peaksid kohal või teada olema varakult, aastat 3-4 ette ja neil peab olema oma valitsusjuhi toetus. Oma prioriteete võib seada, aga tihti tuleb needki ohverdada EL üldistele huvidele – näide eelmisest DK eesistumisest 2002, kui neil oleks olnud šanssi minna põllumajandusreformiga jõudsalt edasi, kuid olid ise sunnitud oma ministrit tagasi tõmbama, kuna EL jaoks oli tähtsam PRES õnnestumine laienemise alal (mäletame). Lõpuks, aga mitte viimasena – igasugune arutelu eesistumise pealinna- või Brüsseli-kesksusest on mõttetu. Kõvasti tööd tuleb juurde mõlemas ja tööplaanid tehakse koos, kuid operatiivses faasis vajub just sündmuste toimumise tempo meeletu tõusu pärast nagunii otsustusõigus konkreetsetele töögrupi- ja esindusejuhtidele Brüsselis.

08.05.2013

TervepäevaCoreper. Ennelõunal 22. mai ÜK järeldused. Energeetikateemalisest tippkohtumisest tundub poliitilise olulisuse mõttes saavat maksundusetippkohtumine. Sellele vaatamata kommenteeriti rohkem energeetikat, nii ka meie, kelle jaoks olulisim on kohalike energiaallikate (meie põlevkivi) tähtsuse rõhutamine. Lisaks viitele nende kasutamise kestlikule viisile tahame, et järeldustes oleks kirjas see positiivne mõju, mis kohalike allikate kasutuselevõtul võib olla LR töökohtadele ja konkurentsivõimele. USA saadik ütles paar nädalat tagasi, et Ameerikas oli kildagaasi kasutuselevõtt kogu majanduse gamechanger. Sama lootus ka Euroopas.

Lõunal rääkisid kaks tõsist majandusinimest, Thomas Wieser majandus- ja finantskomiteest ja Jörg Asmussen  EKP-st abiprogrammidest, pangandusliiidust, EMU tulevikust ja Euroopa semestrist. Programmid on enam-vähem rea peal, pangandusliiduga tuleb kiiremini edasi liikuda. LR valitsused võiksid ka jalad kõhu alt välja võtta ja reformide tegemist kiirendada. EKP on pisut kummalises olukorras, kuna just tema presidendi Draghi 2012 juuli ja septembri avaldused, et EKP on teatavatel tingimustel euroala valitsuste jaoks nn viimase käe laenaja, on maha võtnud turusurve LR võlakirjadelt… ja seega ka alandanud nendesamade valitsuste motivatsiooni reformide tegemiseks. Majandusvalitsusega on asi selge ja klapib EE seisukohaga – pole mingit mõtet luua uusi instrumente ja neid siis mitte kasutada, nagu läks makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuriga, kus 2012 nimetati, et ES ja CY on suures jamas, protseduuri samas ei alustatud ja paari kuu jooksul palusid needsamad riigid abipaketti. Praegu on sama oht SI kohal, kes ise küll väidab, et kõik on kontrolli all. Paari nädala jooksul saab näha.

Pärast lõunat käis korralik sõnasõda EL-Gruusia assotsiatsioonileppe preambula üle. Meile ja reale LR veel ei sobi, et Gruusiat ei taheta nimetada Euroopa riigiks (selle taga luurab hirm, et nii öeldes anname sellele riigile EL-iga liitumise perspektiivi – mis on miski, mida EE iseenesest toetab, aga mis selle leppe sõnastusest nüüd küll ei sõltu). Geograafia on diplomaatidele ebasobiv väitlusaine, seetõttu keskendusin mina hoopis Gruusia Euroopa identiteedi  tunnustamise ja EL-Gruusia suhete positiivsete arengute lootmisele. Kokkuleppele ei jõutud, aga ei saa välistada, et tekst lähebki Gruusia jaoks paremaks.

MFF päevakorrapunktis valmistus Coreper 13.05 toimuvaks esimeseks triloogiks ja arutas EP-le olulisi küsimusi. Pisut tantsiti ka rituaalset institutsionaalset tantsu, aga üldiselt on siiski üpris selge, mida sisulist EP selles asjas NK-lt saada saab ja pigem mida ei saa. Aga nii tähtsale teemale tuli lauaring ikka pühendada.

Viimaseks andmekaitse. Ei ole valmis ega ka väga liigu valmi poole. Polegi päriselt aru saada, miks PRES sellega praegu peale käib Ka täna, nagu eelmiselgi nädalal, ütles enamus, et pole veel valmis isegi osaliseks üldiseks lähenemiseks. Kui PRES tahab midagi ministrite ette viia, las ta siis viib, aga see teema on nii juriidiline ja keerukas, et Coreper meenutas rohkem töögruppi kui poliitilise arutelu foorumit, mida ta ometi peaks kirjade järgi olema.

07.05.2013

Poolepäevane Coreper, mis peamiselt valmistas ette pikka ja põhjalikku 14.05 ECOFIN-i. Olen varemgi kirjutanud, kuidas maksuteema on nagu paisu tagant valla pääsenud, rahandusministrid valmistavad oma osalt ette mai maksuteemalist ÜK. Täna liikusime edasi kahe küsimusega – hoiuste direktiiviga ja kolmandate riikidega hoiuste üle vahetatava info lepingu mandaadiga. Mõne LR jaoks, nagu LU, kes seni pole entusiastlikult tõtanud oma pangainfot teistega jagama, on need teemad seotud, tahavad saada öelda, et näe, edeneme Šveitsi ja Liechtensteiniga ikka ka, mitte ainult ei “kiusa” omasid. Lisaks tahetakse tehtavale õigustatult anda veel globaalsemat mõõdet. Rahapesuga ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemine on seda edukam, mida laiemalt seda tehakse. USA surve on pannud asju liikuma, tegevus toimub G-20 ja OECD raames. Täna veel päris üksmeelt ei sündinud, aga liigutakse õiges suunas.

Eelarveküsimustes saavutati eile õhtul edasiminek nn 4 presidendi – EP Schulzi, COM Barroso, ÜK eesistuja Van Rompuy ja IE asepeaministri Gilmore vahel. 13.05 on esimene ametlik triloog EP-ga MFF üle ja samas liigutakse esialgu eeldatavalt 7,3-miljardilise esimese sammuga edasi 2013 II lisaeelarvega. Kui ka täna kostis Coreper-i laua taga hoiatusi mitte veel pidutujju vajumast ja mitmeid urahtusi, et 7,3 miljardit on ikka väga liiga palju, on selge, et umbes nendes suurusjärkudes ja nende sammudega protsess pihta hakkab. Nagu diplomaatias ikka – ilma (läbi)rääkimata pole lootustki mingeid tulemusi saavutada. Nüüd on vähemalt rääkimise raamid paigas. Vist.

03.05.2013

Soome välispoliitika instituudi eestlasest teadur Kristi Raik on kirjutanud suurepärase analüüsi EL ühtse välisteenistuse EEAS konsulaarfunktsiooni väljavaadetest. Loos on nii visiooni kui ka realismi ja muidugi aine väga head tundmist. Konsulaarabi kolmandates riikides on teema, mis huvitab eriti väiksemaid LR, kel endal esinduste võrgustik piiratud. Raik toob huvitava fakti, et sellistes turismi sihtriikides nagu Rohelise neeme saared, Fidži ja Madagaskar on EL delegatsiooni kõrval oma saatkond olemas vähem kui 3 LR-l. Konsulaarteenused, oma kodanike teenistuses olemine, on tänapäeva välisministeeriumite jaoks oma demokraatliku legitiimsuse tõestamise üliolulisi vahendeid, nagu on õppinud ka EE välisteenistus – EEAS võiks siis aidata kaasa EL populaarsuse kasvule Euroopa kodanike seas. Aga perspektiivis võiks vaadata ka majandusse panustamist näiteks viisade väljastamisega, mis arendab turismi, ärisuhteid, õppimist jne. See kõik kõneleb nii selgelt EEAS konsulaarfunktsiooni tugevdamise kasuks, et tahes-tahtmata tekib küsimus, et miks seda siis seni tehtud pole?

Aga sellepärast, et esiteks on iga välisteenistuse funktsioon osa riiklikust suveräänsusest, mida tahetakse jagada vaid nii vähe kui võimalik. Teiseks, senistele COM, nüüdsetele EL delegatsioonidelele on konsulaartegevus võõras maa, mida tuleb alles õppima hakata ja milleks tuleb ressursse eraldada. Siit kolmas asi, arve – kes maksab? Kust antakse EEAS-ile raha juurde? Asja ei tee paremaks see, et EEAS-i algus toimus … kasutan Raigi sõnastust: “ilma adekvaatse planeerimiseta, millele järgnes kaootiline üleminekuperiood”. See ei tõstnud selle asutuse populaarsust NK silmis, kelle käes on praktikas EL rahakotirauad.

Raik näitab siiski edasist väikeste sammude teed EL delegatsioonidele suurema konsulaarrolli andmisel. Esiteks koordineerimine kriisiolukordades (nagu looduskatastroof või relvakonflikt). Teiseks, loogilisena, kriisiolukordadeks valmistumine, plaanide tegemine. Kolmandaks konsulaarteenuste osutamine nende LR kodanikele, kel selles riigis oma esindust pole (see oleks siis üks funktsioon, mis läheks üle teistelt LR, kes praegu on kohustatud hädaolukordades nn esindamatuid abistama). Pikemas perspektiivis pakub Raik kõigi LR kodanike abistamist ja kolmandate riikide kodanikele viisade väljastamist. Nii suund kui ka sammude pikkus ja järjestus tunduvad mulle küll üpris mõistlikutena.

02.05.2013

TervepäevaCoreper, eks hooaja lõpp hakkab tunda andma. Mitu nii meile kui kogu EL-le väga olulist päevakorrapunkti. Kõigepealt andmekaitse, kus PRES ikkagi otsustas Coreper-i tulla, hoolimata paljude LR hoiatustest, et vara, toores, valest otsast. Andmekaitse on valdkond, mis karjuvalt vajab uusi reegleid (senised 1995ndast), peamiselt selleks, et olla internetiajastu kohane. COM pakutud eelnõud on aga nii keerulised ja jäigad, et see teema on ületanud harva EL-küsimusena isegi EE ajakirjanduse uudiskünnise. Ja tõsi on, et meil on, sõltuvalt suuresti e-edust, siin ekstra suuri muresid. Meie ülesanne selles protsessis on välja mängida nn positiivselt problemaatilise LR roll, sellise, kellest teatakse, et tal probleem, aga kes ise käitub just piisavalt konstruktiivselt, et temast ei üritata üle sõita, vaid hoopis püütakse koos tema erimuresid lahendada. Nii olingi täna meie sõnavõtus vormilt leebem kui suur hulk LR, kes kuulutasid lihtsalt, et ei saa PRES lähenemisega nõustuda ja punkt. Loodetavasti hinnatakse seda (ma mõtlen meie lähenemist). COM, kes seni olnud vägagi jäik, signaliseeris paindlikkust avalikule sektorile, see on miski, millest me oleme väga huvitatud. Ja meie ekspert kutsuti kohtumisele voliniku kabinetti. Hea, ehkki olukord pole ikkagi kuidagi hea.

Arutelu krediidiasutuste kriisihalduse direktiivi (selle, mis sätestab reeglid riigisiseseks kriisihalduseks ja mille vastuvõtmine on eeltingimuseks SRM-iga tegelema hakkamiseks) üle oli nii detailne ja tehniline, et PRES ütles lõpus, et ega see vist väga töögrupi ekspertite debatist ei erinenud, aga hea, et me seda ikkagi pidasime. Nõus esimese osaga. Mina lahkusin sealt küll nagu eesti talupoeg Russowi kroonikas kirikust – sama targalt, kui olin tulnud.

2013 II lisaeelarve arutelu tähendab üha rohkem MFF arutamist. EP on esimesest teinud eeltingimuse teise kallale asumiseks ja NK-l on arukas seda ükskord aktsepteerida. Kuna MFF-ga on üha kiirem, tuleb edasi liikuda ka lisaeelarvega. Kuid NK poolel on olemas tugev ja häälekas LR grupp, kes on lihtsalt huvitatud vähematest sissemaksetest (mis on igati legitiimne, kuna nemad maksavad palju rohkem sisse, kui ise saavad). COM on nüüd teinud ettepaneku jagada II lisaeelarve kaheks osaks. Olgu, aga esimene samm peab olema piisavalt suur, et COM saaks arved makstud ja et EP näeks, et  NK  on tõega asja juures. Vajaminevast 11 miljardist oleks esimene samm praeguse ettepaneku järgi 7. Me peaksime järele katsuma seda, et järsku on EP ise ka aru saanud, et midagi väga sisulist nad MFF alalt NK-lt kätte ei saa ja kui lisaeelarvega asjad liiguvad, on MFF-ga kardetust kergem edasi minna?