26.04.2013

Üks paremaid Balkani piirkonna asjatundjaid Stefan Lehne on kirjutanud suurepärase analüüsi Serbia-Kosovo kokkuleppega (vt Gondori kroonika 22.04.2013) avanevatest võimalustest Lääne-Balkani regioonile (see osa endisest Jugoslaaviast, mis pole veel EL-is pluss Albaania) ning EL laienemispoliitikale üldisemalt. Soovitan lugeda tervikuna, seal on palju väga kasulikke tähelepanekuid laienemispoliitika ja Lääne-Balkani kohta. Lühidalt öeldes on probleem hetkel see, et esiteks on liitumine objektiivselt keerulisemaks muutunud, kuna ülevõtmist vajavat EL seadust tuleb aina juurde – [[EE]] liitumise ajal räägiti 100 000, nüüd juba 140 000 leheküljest. Teiseks on mitme vanema [[LR]] isu uute tulijate võtmise järele madalseisus, põhjusteks majanduskriis ja rahulolematus mõne viimase laienemisringi [[LR]]-ga. Kolmandaks on mõned Balkanile lähimad ja seega kandidaatriikide jaoks enam silma all olevad [[LR]] väga keerulises majanduslikus olukorras, mis vähendab EL ligitõmbavust. Lisaks kahepoolsed probleemid, mis nii mõne kandidaatriigi ja [[LR]] vahel kui ka kandidaatidel omavahel eksisteerivad, ja mille lahendamine ei tundu kuigi reaalne. Kokkuvõtteks hägustab see kõik kandidaatide usku tegelikku liitumisperspektiivi. Esimest korda postkommunistlikus Ida-Euroopas ei toimi Bosnia-Hertsegoviina, Albaania ja üha enam vist ka ametlikult pika nimega Makedoonia puhul EL liikmesuselubadus võimsa motivaatorina vajalike reformide läbiviimisel.

Lehne tunnistab seda ja näeb samas võimalusi, et kasutada EL-i nähtavat ning aktiivset rolli Belgradi-Priština leppe saavutamisel selleks, et laienemisperspektiivi Lääne-Balkanil uuesti atraktiivseks muuta. Praktikuna (tegu on kauaaegse EL institutsioonide ja [[AT]] välisministeeriumi kõrge ametnikuga) suudab ta teha konkreetseid poliitikasoovitusi. Ta paneb ette avada lähema paari aasta jooksul läbirääkimised kõigi regiooni riikidega. Sest tõsi on, et EL-i võime kandidaatriike muuta on tugevaim just läbirääkimiste käigus, konkreetseid peatükke läbi võttes. “Läbirääkimised” on selle protsessi kohta suuresti eufemism, tegu on regulaarse raporteerimisega sellest, kuidas EL toel ja nõul on EL seadust üle võetud. Teiseks soovitab Lehne suunata EL abiraha senisest rohkem taristu väljaehitamisse kandidaatriikides ja mitte peamiselt nende riikide institutsioonide ülesehitamisse.  Kolmandaks paneb Lehne ette hakata laienemispoliitika kasust [[LR]]-des proaktiivsemalt rääkima.

Kõik need soovitused on minu meelest väga õiged… ja neetult raskesti elluviidavad. Läbirääkimiste avamist pidurdavad nii lihtsalt umbusklikud [[LR]] kui eriti need, kel mõne kandidaadiga kahepoolne kana kitkuda. EL raha ümbersuunamine on samuti tõenäoliselt väga raske ülesanne, kuna mitu [[LR]] küsiksid kohe: Miks me peaksime ehitama teid ja torusid riikides, mis võib-olla lõpuks ei saagi liikmeks? Ja osa [[LR]] poliitikud ja kodanikud ei taha kuuldagi mingist uutest vaestest sugulastest. Kuid fakt on ometi, et vastutust Lääne-Balkani piirkonna eest pole EL-il kellelegi lükata, isegi kui tahaks. Kogu muu maailma jaoks on see meie vastutus ja tagahoov. Teiseks on oma naabritega toimetulek iga välispoliitika esimene proovikivi ja selle järgi hinnatakse ka EL-i [[CFSP]]-d. Kolmandaks, laienemine on tõestatult tulemuslikuim viis kehvemal järjel olevaid riike paremaks muuta. Seda tuleb kartmatult kasutada. Järsku on moment selleks järgmisel aastal, millal EL-i eesistujaks on regiooni riik [[GR]] ja toimub [[COM]] vahetus, mille käigus teinekord tehakse julgeid samme kas vana koosseisu pärandi tsementeerimiseks või uute tulijate värskusest?

24.04.2013

Tervepäeva[[Coreper]] algas hommikusöögiga, mis on nüüd regulaarseks kujunenud võimalus alalistel esindajatel omavahel põletavatel hetketeemadel mitteformaalselt mõtteid vahetada, anda teada suurematest, ka teisi potentsiaalselt mõjutavatest teemadest kodus jne. Praegusele ajale iseloomulikult peateemaks [[MFF]], kus peaprobleemiks [[EP]] saamine ametlikke läbirääkimisi pidama. Olukord on pisut kummaline, kuna parlament on eeltingimuseks seadnud 2013. aasta lisaeelarve vastuvõtmise, mida aga [[EP]]-le sobivas mahus pole [[LR]] valmis tegema. Täna arutletigi päris palju selle üle, kas edeneda lisaeelarvega kahes järgus, kui kohe [[COM]] pakutud 11,2 miljardi peale ei saa kokku leppida. [[COM]], kes peab reaalselt arveid maksma, on muidugi tige, samuti ärritab see kindlasti parlamenti, aga see võib ometi nii minna mh lihtsal põhjusel, et mitmel [[LR]]-l pole raha, et hetkel kõike ühiskassasse ära maksta. Teine jõujoon läheb sealt, kus menetletakse eelarvega seotud 70 õigusakti. Neil kõigil on [[EP]]-s raportöör, variraportöörid ja muud vastutajad, kes kõik tahaksid oma eelnõud vastuvõtmisele viia. Sellega pole jälle nõus [[LR]], kes ütlevad, et kuni te pole rahanumbritega nõus olnud, et saa ju ka rakendusakte heaks kiita. Siin on eriarvamused, kas sedalaadi hiearhia tekitamine hoopis ei liida [[EP]]-d ja ei tee neid kõiki kole kurjaks. Aega aga palju pole, järgmise aasta 1. jaanuarist tahaks eelarveraha kasutama hakata ja selleks peavad olemas olema nii eelarve ise kui ka sellega seotud õigusaktid. Lõuna ajaks jõudiski parlament teatada homseks planeeritud esimese triloogi ärajätmisest.

Lõunakülaliseks – ühest söögist teise, diplomaadi glamuurne elu – USA suursaadik Kennard. Peateemaks Obama teise presidendiaja üks suuri lootuseid, atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus ehk vabakaubanduslepe [[TTIP]]. Aastakümneid on juba kuhjunud ärritavaid kaubandusküsimusi, mida kuidagi lahendada ei õnnestu nagu Ameerika kanaliha, geneetiliselt muudetud toodang, geograafilised tootetähised nagu Parma sink jne. Praeguseks on neid aga nii palju kokku saanud, et kui korraga lauale panna, võiks väga paljud huvitatud rühmad mingit kasu saada. Kuna tollitariifid on juba nagunii madalad, on põhiküsimuseks regulatiivne raamistik – kuidas teha nii, et kui mingi ravim, näiteks, vastab USA nõuetele, siis tähendab see automaatselt, et seda tohib müüa ka Euroopas ja vastupidi. Hetke suurim küsimus on läbirääkimiste mandaat, mis mõlemad osapooled oma läbirääkijatele annavad. Mõni [[LR]] on juba teatanud mõnest teemast, mis mingil juhul ei tohi protsessi osa olla. Kennard tegi väga veenvalt selgeks, et iga sellise asja peale elavnevad protektsionistlikud huvigrupid ka Ameerikas, kes omakorda nõuavad mõne küsimuse kõrvalejätmist. Loogiline, ka [[EE]] toetab laia mandaati, mille peaks andma mais või juunis, pärast raskeid [[LR]] vahelisi läbirääkimisi.

EL-Venemaa tippkohtumine läheneb taas ja jälle pole ei [[EEAS]]-il ega [[LR]] erilisi ideid, et mida siis ikkagi niiväga koos arutada ja teha. Asju, mida EL Venemaalt tahab, on palju, inimõiguste paremast järgimisest elusloomade impordikeelu lõpetamiseni. Idanaaber omakorda tahab paari konkreetset asja, viisavabadust, õigust osta EL energiaettevõtteid ja otsustusõigust [[CFSP]]-s, kui utreerides öelda. Sellise tasakaalustamata oleku all see suhe kidubki ja umbes seda täna taas tõdesimegi.

Tõsiseimad vaidlused pidasime Moldova ja Gruusia assotsiatsioonilepete üle. Sisu on enam-vähem kokku lepitud, jäänud paar ülipoliitilist asja lepete preambulast – see, kuidas EL tunnustab nende riikide euroopalikkust ja hindab nende soovi EL suunas liikuda. Me oleme tõenäoliselt maailma (ajaloo) ainus ühendus või ka tsivilisatsioon, kes sõdib selle vastu, et tema naabrid muutuksid temasarnaseks, igasugune naaberriikide euroopalikkuse tunnustamine läheb nagu klaasikildudel krigisev tramm. Osa [[LR]] mure on, et sellega annaks EL neile riikidele liitumisperspektiivi, mida ei soovita – see maksab perspektiivis raha, need riigid on geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugemad jne. Isegi kui see oleks nii (ja meie meelest peaks muidugi Moldoval ja Gruusial olema liitumise võimalus, kui nad kriteeriumid täidavad), siis ei oleks see ei selle ega tõenäoliselt ka järgmise kümnendi teema, nii palju oleks neil liikmesuse nõuete täitmiseks teha – aga samas, milline motivatsioon! Täna saime (vist) Moldova osas lahjale ent siiski Euroopa kompromissile. Gruusiaga aga tuleb edasi töötada, meie igatahes koos suure hulga samameelsetega pole nõus andma selllele riigile nõrgemat sõnastust kui Ukrainale, kelle reformide areng on viimasel aastal-paaril Gruusia omast selgelt aeglasem olnud.

22.04.2013

[[GAC]] ja [[FAC]] terve päeva Luksemburgis. Mitte ainult [[EP]] ei reisi regulaarselt, vaid ka [[NK]], mille ministrite taseme koosolekud peetakse iga aasta aprillis, juunis ja oktoobris suurhertsogiriigi pealinnas. Päev algas kahe [[SE]] korraldatud hommikusöögiga, mille jagasime välisminister Paetiga n.-ö vennalikult – tema tavapärasel välisministrite [[FAC]]-i teemade arutelul, mina koos veel 7 [[LR]]-ga EL paremat läbipaistvust ja demokraatlikku legitiimsust käsitlemas. Need teemad hakkavad [[EP]] valimiste lähenedes sagedamini [[GAC]] päevakorda jõudma. Pisut samast ooperist – absoluutne enamus sõnavõtnud ministreid toetas hiljem [[GAC]]-il ettepanekut, et [[COM]] uuriks võimalusi, kuidas paremini jälgida ja analüüsida õigusriigi põhimõtete, põhivabaduste ja -väärtuste järgimist [[LR]]-des. Praegu on olemas võimalus sellel alal patustanud [[LR]] hääleõigus ära võtta. See aga on väga karm relv, mille rakendamine euroopalikus klubis on ülikõrge künnise taga. Kergemat sanktsiooni aga praegu pole. Uuritakse.

[[GAC]] põhiteema olid [[COM]] aruanded Serbia-Kosovo ja ametlikult pika nimega Makedoonia kohta. Esimese kahe dialoogis sõlmiti reedel kokkulepe, millega reguleeriti kõige põletavamaid küsimusi nagu Kosovo serblastega asustatud põhjaosa politsei- ja kohtukorraldus, aga ka anti vastastikku lubadus mitte takistada teise liikumist EL suunas. Kus järgmised sammud peaksid olema Serbiaga liitumisläbirääkimiste alustamine (võimalik juuni [[ÜK]] otsusega) ja Kosovoga stabiilsus-ja assotsiatsioonileppe kõneluste alustamine. Nagu alati, kui millegagi hakkama on saadud, ja EL vahenduseta see kokkulepe tõesti sündinud ei oleks, poldud täna enesekiitusega kitsid. Aga olgu, kui tihti neid Euroopa diplomaatia triumfe ikka ette tuleb. Makedoonia on teinud edusamme nii reformide kui tegelikult ka heanaaberlike suhete alal, kuid tänase arutelu põhjal ei ennusta küll, et juunis liitumisläbirääkimisi alustada õnnestuks. Kurb, sest see kisuks alla kogu EL laienemispoliitika mainet.

[[FAC]] põhiteema meie jaoks oli Idapartnerlus. [[CFSP]] juht Ashton täidab oma lubadust ja pani teema nii tänase kui ka juuni istungi päevakorda. Põhiline jutt sellest, mis novembri Vilniuse tippkohtumiseks tehtav on ja mis mitte. Ideaalis võiks allkirjastada assotsiatsioonileppe Ukrainaga ning parafeerida samalaadse lepingu Moldova, Gruusia ja Armeeniaga. Kuid ideaalist ollakse veel kaugel, Ukraina peab täitma kõik EL seatud tingimused, nende hulgas ka kõik selektiivse õigusemõistmise asjad, see tehti täna jälle väga tugevalt selgeks. Gruusia ja Moldovaga võib saada probleemiks nende Euroopa ambitsioonide, Euroopa riigiks olemise täpne mainimine või tunnustamine EL poolt. Kolmapäeval [[Coreper]]-is jätkame sel teemal. Järgmine suurüritus idapartneritega on juulis ministrite tasemel, kuhu võidakse kutsuda ka Valgevene välisminister, kes on küll juhuslikult EL viisakeelu all. Üpris klassikaline dilemma diplomaatias – suhteid on vaja, kasvõi selleks, et aidata tavainimesi ning selleks tuleb suhelda ka kaunis ebameeldivate režiimide esindajatega.

Kontrastiks eelmisele oli pikk ja murelik arutelu Lõunapartnerite üle, kus eriti millestki positiivsest raporteerida pole.

 

21.04.2013

Economisti Charlemagne esitab suurepärase ülevaate Euroopas viimase aja maksuotsustest ja -debatist.  Tõepoolest, alates vast aasta algusest on maksuteema teised tuurid peale võtnud. Mõni seni tõrges [[LR]] on lubanud hakata seni saladusena peetud pangainfot jagama, rünnatakse maksuparadiise, publikum ja poliitikud on tigedad rahvusvaheliste suurfirmade peale, kes otsivad maksude optimeerimise võimalusi – viimase kohta jõudis lause ka märtsi [[ÜK]] järeldustesse “igaüks peab maksma oma osa maksudest”. See, mis [[IE]] puhul ei õnnestunud, tehti nüüd ära [[CY]]-ga, kus abiprogrammi osaks on ka ettevõtte tulumaksu tõstmine. Charlemagne näitab, et meelemuutuse põhjuseks on mite ainult EL [[LR]] vaba tahe või äkiline ärkamine või inimeste kriisiaegne kadedus, vaid osalt ka USA surve. Las olla.

Maksuteema on EL-is üks keerulisemaid. Otsesed maksud on [[LR]], mitte Brüsseli pädevuses. Aeg-ajalt tehakse mõne vanema ja kõrgemate maksumääradega [[LR]] poolt katse hakata rääkima ka otseste maksumäärade ühtlustamisest. See tõrjutakse jälle enamuse poolt tagasi, nõudes tugevdatud euroala pakti sõnastust, mis viitab vaid vajadusele paremaks dialoogiks [[LR]] vahel maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemiseks. Olen ka mina pidanud maksuteemal kolleegidele jääd mütsi sisse soovima. Sest kuidas ka ei taha, ikka jääb asja juurde see maik, et kõrgemate maksumääradega riigid tahavad oma konkurentsivõimet kasvatada teisi endale järele tirides, mitte ise end parandades.

Aga Charlemagne kommentaari viimane lõik on mõtlemapanev – kui iseseisvad saavad EL [[LR]] maksuküsimustes ikkagi olla? Kas olukord, kus suured rahvusvahelised firmad maksavad vähe makse ja kus kõrvalehoidmine on euroliidu seeski kaunis lihtne, on ikka otstarbekas? [[EE]] jaoks on madalad maksumäärad osa meie eduloost ja nende otsustamise õigus riikliku suveräänsuse üks olulisi ilminguid. Samas, oleme koos paljude teiste suuremate riikidega jaganud oma suveräänsust sellistes kaunis fundamentaalsetes riikluse tunnustes nagu riigikaitse ja õigus oma raha emiteerida. Usun, et kui maksudebatt peaks lähiajal minema – nagu tundub – praktilisemasse, asjalikumasse suunda, on ka meil kasulik selles osaleda kaasa mõeldes, mitte midagi juba ette välistades. Mai [[ÜK]] maksuteemaline arutelu peaks näitama edasise liikumise suunda, loodetavasti.

18.04.2013

Poolepäevane [[Coreper]], nii detailides sumpav ja väheinspireeriv kui multilateraalne diplomaatia aeg-ajalt olla võib. Kõigepealt 22.04 [[FAC]] ja [[GAC]] päevakord. Esimeses järeldused Mali ja Birma kohta, arutelu idapartnerite üle ja [[COM]] raportid ametlikult pika nimega Makedoonia ning Serbia-Kosovo dialoogi kohta. Makedoonia ja Serbiaga võiks põhimõtteliselt juuni [[ÜK]] otsustada liitumisläbirääkimiste alustamise, kuid hetkel ei tundu olevat liikumist ei dialoogis ega ka mõne naabruses asuva [[LR]] suhtumises Makedooniasse. Aga aega iseenesest ju veel on, ehkki näiteks [[DE]] vajab läbirääkimisteotsuseks parlamendi heakskiitu, mis alati aega võtab. Välisministrid söövad esmaspäeval lõunat [[COM]] energiavoliniku Oettingeriga.  [[GAC]]il antakse ülevaade [[MFF]] osas toimuvast, mida paraku palju pole.

Finantsinstrumentide turgude direktiivi ja määruse (elegantse lühendiga MIFID/MIFIR) üle toimus tunnine detailne arutelu, mille tulemusena jõuti täpselt algusse tagasi. Kuna tegu väga tehnilise teemaga, siis pidas enamus sõnavõtnuid vajalikuks alustada sellest, kui kaua tal oli läinud, et teemasse sisse lugeda  või kui vähe ta ise tegelikult oma jutust aru saab – teiste jaoks alati hindamatu väärtusega informatsioon.

Aga [[SSM]] ehk täpsemalt [[EKP]] ja [[EBA]] määruste üle võidi tõesti nentida kokkuleppe lõplikku olemasolu. Arutelu keskendus sellele, mis staatusega 12.04 mitteametlikul [[ECOFIN]]-il tehtud deklaratsioon sel teemal. Olles mõnd aega rahandusministrite töömeetodite ja nende isemeelsuse (sest deklaratsioon räägib vastu peaministrite poolt mitmel [[ÜK]]-l otsustatule) üle keelt teritanud, nenditi lõpuks, et tegemist on poliitilise dokumendiga, millel juriidiliselt eelnõudega pistmist pole, öeldi aamen ja EL ühtne pangandusjärelevalve loeti tehtuks. Pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi [[SRM]] eelnõu on [[COM]] lubanud esitada juunis.

16.04.2013

Tallinnas meie eesistumist ettevalmistava valitsuskomisjoni koosolekul, kus mul ettekanne alalise esinduse võimalikust suurusest ja struktuurist eesistumise ajal (2018 I poolaasta, kui keegi ei peaks mäletama). Oleme vaadanud põhjalikult kolme väikese [[LR]] – [[IE]], [[LT]] ja [[CY]] värsket kogemust. Kaks viimast on veel väärtuslikud ka seetõttu, et neil nagu meilgi esimene eesistumine. Muidugi ei saa asju, teemasid, töösolevaid faile 5 aastat täpselt ette ennustada, aga nimetatud kogemuse pealt peaks esinduse koosseis tulema u 190 inimest praeguse 80 asemel. Õnneks tuleb lõviosa neist kohale alles pool aastat enne eesistumise algust, kuid juba 2014 tahaks esimese lisainimese [[EP]] uue koosseisuga tegelema saada. Ettekanne võeti esialgu teadmiseks ja eks ministeeriumite juhtkonnad peavad oma osa veel konkreetsemalt üle vaatama. Mis aga otsustati, oli, et juba käesoleval aastal tehaks esinduse praegusele hoonele põhjalik audit – ruutmeetrid, tehnosüsteemid jne, et vaadata, kas mahuksime ligi kahesajases koosseisus siia ära.

Teise suurema küsimusena arutati eesistumist läbi viivate inimeste värbamispoliitikat. [[EE]] süsteem, mis ju loogiline, on, et ministeeriumid teavad oma teemade eksperte ise ja nii jääb sisuline jäme ots kindlasti ka selles asjas neile. Samas on eesistumine meeskonnatöö, kogu riigi pingutus, kindlasti suuresti keskselt rahastatav ja nii peab ka koordineerival kogul ja ehk ka esindusel Brüsselis olema oma sõnaõigus. Lisaks ennustan, et ega neid rahvusvahelise kogemusega ja muudele tingimustele vastavaid inimesi niiväga ka üle ole. Nii et julgen arvata, et kohati on tulevast ekspertide kogu, mille kohta leiti ingliskeelsele pool’ile ilus eestikeelne vaste “salv”, vaja just selleks, et igaüks leiaks oma, mitte ainult selleks, et igaüks annab oma.

Kolmandaks esitleti Eesti 100 kultuuriprogrammi esialgseid ideeidusid ja mõtlesime, kuidas seda eesistumisega ühendada. Selge, et Vabariik-100 on peaasjalikult Eesti sees ja Eesti inimeste jaoks. Aga seda targalt ühendada või võimendada eesistumisega EL-is peab ju ka kuidagi võimalik olema. Brüsselis vähemalt, kus iga eesistuja teeb vähemalt 2 suuremat kultuuriüritust, oma aja alguses ja lõpus, ning evib võimalust näidata oma kultuuri, innovatsiooni, disaini vm 6 kuu jooksul kaunis käidavates kohtades nagu [[NK]] või [[EP]] hoone.

14.04.2013

Veel kaks vaadet [[CY]] teemale. Mõttekoja CEPS juht Gros kirjutab, kuidas viimaste nädalate kohati kaunis dramaatilised sündmused on küllalt selgelt avanud paremaid võimalusi EL pangandusliidu kiiremaks loomiseks. Põhiline on ikkagi, et pankade pankrottilaskmine või nende omanike ja suurhoiustajate panustamine päästeoperatsioonidesse pole enam tabu. See julgustab paremal järjel oleva pangandussektoriga riike edasisi samme tegema. Samas peaks hoiustajate saaga kõigile selgeks tegema, et hoiuste tagamise jätmine iga [[LR]] enda pädevusse on illusioon. Teine õppetund on, et [[EKP]] tegelikult juba täidab kriisihaldusmehhanismi ülesandeid, ilma tema antava likviidsusabita ei püsi püsti ükski raskustega pank. Sellest tuleb ka järeldada kriisihaldusmehhanismi kiire loomise institutsionaalset dünaamikat – ei usu väga, et poliitikakujundajad on hea meelega nõus jätma ühe, poliitiliselt sõltumatu institusiooni kätte nii järelevalve- kui ka päästeprotsesside kõiki hoobasid.

American Foreign Policy Council’i analüütik Wayne Merry vaatleb [[CY]], EL ja Venemaa suhteid kultuurilisel taustal – euroopalik, bütsantslik, Levantile omane vm. Huntingtoni on minu maitse jaoks natuke liiga laiade pintslitõmmetega plätsitud, asjad on tänapäeva reaalsuses harva ikka nii selgelt lahterdatavad. Aga selles loos on suurepärane ja detailne kirjeldus Vene rahast, kuidas ta sisse tuleb, milline on eriteenistuste roll ja nii edasi. Samas ka tõdemus, et Vene raha ju [[CY]] pangandussüsteemi krahhi ei põhjustanud. Kuid artikli kõige valusam õppetund on see, kuidas viisakas klubis nimega EL võib päris kaua läbi saada ka pisukese pettusega. Kui sul aga kunagi probleemid tekivad, avastad, et vajad tegelikku ja siirast solidaarsust ja mõistmist. Mida ei pruugi aga seks ajaks enam alles olla.

12.04.2013

[[EE]] [[šerpa]] Lepassaar Brüsselis. Kohtumised [[COM]] presidendi ja [[ÜK]] eesistuja kabinetiülematega. Peateemaks mai [[ÜK]], mis pühendatud energiaküsimustele ja kus pisut üllatavalt kavatsetakse rääkida ka maksupoliitikast. Temaatilised tippkohtumised on hea võimalus süübida konkreetsetesse teemadesse, samas peab eesistuja olema äärmiselt täpne ja sihikindel diskussioonisuunaja, et kõik lihtsalt ei laulaks ette oma erimuresid, teisi eriliselt kuulamata ja kogu EL-i hõlmavatest lahendustest mõtlemata. Me sooviksime näha, et mai [[ÜK]] peafookuseks kujuneks EL konkurentsivõime säilitamine ja soovitatavalt ka kasvatamine nii, et täidame oma keskkonnaalased lubadused. Seda kõike tõusvate energiahindade kontekstis. Saime mõistva suhtumise osaliseks.

[[EE]] erimured energeetikateemaga on seotud meie (ja teiste Balti riikide) väheste energiaühendustega muu EL-iga ja liiga tihedate sidemetega endise Nõukogude Liiduga. Ideaalis mais, kõige hiljem juunis oodatakse kokkulepet gaasitaristuprojektideks Baltikumi ja [[FI]] ruumis. Enim lahti on vedelgaasiterminali rajamise koht – kummal Soome lahe kaldal? Teiseks kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakt, kus meie soovime jätta võimalused põlevkiviõlist kütuse tootmiseks samadel alustel muude ELis esinevate looduslike toorainetega. Saime kasulikke ideid, kuidas edasi liikuda nii, et energeetikud oleksid söönud ja kliimainimesed terved. Kolmas erimure, mida selgitasime ja kus otsused veel tegemata, on seotud elektriautode laadimistaristuga.

Maksud [[ÜK]]-l – eesistuja meeskond teab väga hästi, kui sensitiivne teema on. Püüavad arutelu fokuseerida [[CY]] kaasusega üles tulnud maksuparadiiside, infovahetuse ja maksude vältimise küsimustel. Kuidas õnnestub, näiteks tänaste sõnasõjauudiste taustal, eks saab näha.

Sel taustal oli kohtumistel esil ka pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine. [[COM]] peab enne suurt suve eelnõuga välja tulema ja tundub, et [[CY]] kaasus võib, esmapilgul paradoksaalselt, pangandusliidu temposid isegi kiirendada. Kui on nüüd nii, et pankade, nende osanike ja teataval juhul ka suurte hoiustajate osalus pankade päästmisel pole enam tabu, siis võivad väheneda ka nende [[LR]] hirmud, kes seni kartnud, et ühiseid päästemehhanisme luuakse vaid selleks, et tugevama pangandussektoriga [[LR]] päästaksid oma maksumaksjate rahaga nõrku panku teistes [[LR]]-des.

Lõpuks ka pilk oktoobri [[ÜK]]-le, kus peateemaks Digitaalne Euroopa. [[EE]]-lt oodatakse selleks tugevat panust ja ma ei usu, et ootajad peavad pettuma.

11.04.2013

Eile avaldas [[COM]] 12 tunnuse alusel makromajanduslike tasakaalustamatuste süvaanalüüsi 13 [[LR]] kohta. Hõlpsamini loetav kokkuvõte siin. [[CY]] analüüsi ei avaldatud, kuna sellele riigile otsustati teatavasti kohaldada abiprogramm, mis teda kergematest menetlustest nii-ütelda päästab. 11 [[LR]] kohta öeldakse, et makromajanduslikud tasakaalustamatused on küll olemas, ent pole ülemäära suured. Neile esitatakse lähiajal tavaliste riigipõhiste soovituste protseduuri käigus meetmeid olukorra parandamiseks. [[SI]] ja [[ES]] tasakaalustamatused leiti aga olevat ülemäärased. Esimesel on probleeme nii sisemaise kui välisvõla tasemega ja teisel peamiselt ettevõtete võlatasemega. Neilt kahelt [[LR]]-lt nõuab [[COM]] nüüd tegevuskava olukorra korrigeerimiseks. Lisaks on vähemalt ajakirjanduses väga palju juttu olnud ka [[FR]] kehvast situatsioonist, kus küll kindlasti mängivad kaasa ka muud üldist pilti tumendavad tegurid poliitskandaalide ja president Hollande rekordiliselt madala populaarsusega.

[[EE]] jaoks on asjas vähemalt 2 õppetundi. Esiteks, [[COM]] ei soovi ikka veel algatada makromajanduslike taskaalustamatuste menetlust, mis võimaldaks [[LR]]-dega senisest tublisti karmimaks minna. Tuleb aru saada, et EL-i olemus ja ajalooline kujunemine tähendab võrdsete riikide vabatahtlikku klubi, kus teise omasuguse karistamine või ka kritiseerimine pole olemuslikult omane. Siit ka nii kõrge künnis igasugusteks sanktsioonideks ja häbistamisteks. Teiseks on huvitav vaadata kõiki 12 indikaatorit, mille alusel [[COM]] oma analüüsi teeb ja mõelda, kuidas meie tavaarusaamas tugeva majandusega riigid nagu [[FI]] või [[NL]] või [[UK]] mõne kriteeriumi järgi tegelikult ikkagi nii haavatavad on. Kreeni kaldumise eest pole kaitstud keegi, eriti arvestades vastastikust sõltuvust nii EL sees kui globaalselt.

10.04.2013

Poolepäevane [[Coreper]]. Suurtest küsimustest kõige tähtsamana – on küllalt selge, et [[DE]] on saanud oma viimased tahtmised pangandusliidu [[SSM]] kohta ja nädalalõpu mitteformaalne [[ECOFIN]] viimistleb kokkuleppe.Väga vajalik signaal, ka [[CY]] sündmuste taustal.

Personalieeskirja reformiks sai vastav töögrupp [[Coreper]]-ilt mandaadi. Siin on muidugi mängus kümnete tuhandete EL institutsioonide töötajate hüved, neile antud lubadused ja õigustatud ootused, teiselt poolt “kurjade” netomaksjate ja nende riikide ajakirjanduse urin “ropult palju” teenivate eurokraatide üle. Nii et see on alati keeruline teema. Täna õnnestus igatahes anda töögrupile ülesanne tegelda vaid 3-4 kõige olulisema teemaga ja juba mai algul saadikute ette tagasi tulla.

[[MFF]] protsess on nüüd [[NK]] poolel jõudnud järgmise teetähiseni ehk [[MFF]] määruse ja [[EP]]-[[COM]]-[[NK]] vahel sõlmitava insitutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu arutamiseni. Hetkel pole [[EE]]-l seal suuri probleeme, paraku pole [[PRES]] kokkuleppeni viivaid tegelikke teemasid nagu paindlikkus, ülevaateklausel, omavahendid, ühtsus jne veel meelega sisse kirjutanud. See on läbirääkimiste taktika küsimus, mis ongi [[PRES]] vastutus. Mingid kontaktid [[EP]]-ga siiski toimuvad, kuid kuna nende poolt on [[MFF]]-läbirääkimiste eeltingimuseks 2013. aasta lisaeelarve vastuvõtmine, siis on need kohtumised rangelt mitteametlikud ja tegelikult ei tohikski neist õieti teada. Ütlesin [[EE]] poolt juba mitmendat korda, et usaldame igati [[PRES]], aga mõne [[LR]] arvamus, nagu poleks nende läbirääkimistega eriti kiiret, pole õige. Suuri investeerimisprojekte tuleb uue korra järgi hakata ette valmistama ja mida varem see kord selge, seda parem. 22.04 antakse [[GAC]]-ile ülevaade asjade seisust ja 21.05 [[GAC]]-il tahab [[PRES]] [[NK]] positsiooni lukku lüüa. Kiireks hakkab minema.