20.-21.10.2016

ÜK eel toimus kahepoolne kohtumine UK peaministri May ja peaminister Rõivase vahel. May esitas oma valitsuse juba teada olevaid seisukohti, lisainfokildudena ehk lahkumisavalduse võimalik ajastus 2017 märtsi lõpuks või igal juhul 2017 esimeses kvartalis ja ilmne eelistus, et lahkumisläbirääkimistel oleks NKl, LRdel oluline sisuline roll ka kui COM igapäevaselt neid peab. UK diplomaadid on kuluaarides igatahes ülimalt murelikud, ehkki (või kuna) ka neil pole palju rohkem infot, sest May võtab väga palju teavet sisse, välja aga antakse arusaadavatel põhjustel väga vähe. Igatahes, kui Brexit means Brexit umbes selliste liinide järgi nagu May kõnes tooride konverentsil (vt Gondori kroonika 09.10.2016), siis tähendab see lahkumist nii siseturult kui ka tolliliidust, mis tähendab tariife, piiri Põhja-Iiri ja IE vahel jne, jne. On juba praegu selge, et kõige olulisemaks saab nn ülemineku- või vaherežiim ajaks, mis jääb väljaastumise jõustumise ja lõpliku tulevikusuhte lepingu jõustumise vahele – on selge, et seda viimast ei jõuta 2 aastaga läbi rääkida. UK kaubanduspartnerid ja investorid lobivad valitsust, mis jaksavad, aga kogu selles Brexiti protsessis prevaleerib ikkagi sisepoliitika. Ja kui UK parlamendis asja venitama-lahjendama hakatakse, võib May esile kutsuda erakorralised valimised ja loota tugevat enamust “rahva tahte elluviimiseks”.

ÜK ennast on ajakirjandus juba nimetanud tulemusteta tippkohtumiseks. Tõsi, ootused olid nii Kanada kaubanduslepingu CETA heakskiitmise kui ka jõulisema reaktsiooni suhtes Venemaa tegutsemisele Süürias. CETA puhul saadi siiski maha BG ja RO vastuseis, kuna Kanada lubas neile alates 01.12.2017 viisavabaduse anda. Aga BE Valloonia piirkonna parlamendi “jah” on saamata, ehkki valloonidega töötatakse nii COM, Kanada valitsuse, mitme LR juhtide ja – nagu kuluaarides ironiseeriti – koguni BE keskvalitsuse poolt. Siiski on lootus, et enne 27.10, kui peaks toimuma EL-Kanada tippkohtumine, lahendus leitakse ja lepingu saab allkirjastada. Tõsi, see protsess ei näita EL-i kui partnerit heast küljest. Praeguse olukorra põhjus on, et varem on kõik kaubanduslepingud olnud EL ainupädevuslepingud (kaubandus on nimelt ainupädevuses), aga viimastel aastatel on nendesse lepingutesse nõutud üha enam ka poliitilisi klausleid. See aga laiendab lepinguid aladele, kus nn segapädevus ehk ka LR pädevus, mis omakorda tähendab ka ratifitseerimise vajadust LR seaduste järgi (mis BE föderaalsüsteemis eeldab ka piirkondade heakskiitu). Poliitilised klauslid antud juhul aga – on absurd avaldada kahtlusi näiteks inimõiguste ja demokraatia järgimise üle Kanadas!

Kaubanduspoliitika muu osa kinnitab EL jätkuvat pühendumust vabakaubandusele ja rõhutab kaubanduse rolli töökohtade ja võimaluste loomisel. Aga läbiv lisanarratiiv on siin, et EL ei tohi ka naiivne olla – meie partnerid kaitsevad oma turgu ja me ei tohi end pügada lasta. Kaitsemeetmete osa pehmendati pisut, meiegi soovil läks välja otsene viide nn väiksema tollimaksu reegli reformile, aga kogu kaitsemeetmete pakett peab järelduste järgi olema 2016 lõpuks vastu võetud. Tulevad suured vaidlused.

EL Vene-poliitika arutelu oli äärmiselt asjalik ja rohkem kui üpris üksmeelne. Muidugi on siin alati teatavaid eriarvamusi ja ikka veel on mõni, kes kuulutab, et põhimõtteliselt ei usu sanktsioonidesse kui välispoliitika eduka tegemise vahendisse. Aga. EL hoiab ÜK eesistuja Tuski juhtimisel kurssi ja Vene teema juurde naastakse 15.-16.12 ÜKl, eeldatavalt peamiselt 31.01.2017 aeguvate majandussanktsioonide pikendamise küsimuses. Täiendavate sanktsioonide kehtestamise võimaluse mainimine Aleppos toime pandavate kohutavate tegude eest jäi ühe LR vastuseisu tõttu ära (sama LR, kes juunis praegust arutelu nõudis ja oli üpris rahulolematu selle üle, et Süürias toimuv välistas igasuguse suhete parandamise võimaluste arutamise seekord). Aga teksti jäi siiski, et EL kaalub kõiki võimalikke meetmeid president Assadi režiimi ja tema toetajate, eriti Venemaa suhtes. Märkimisväärne oli ka 3 suurima LR ühtne karm seisukoht neis asjus. Vene-arutelus pöörati peaminister Rõivase sisse juhatades tähelepanu ka hübriidohtudele ja loodetavasti tuleb nüüd ka lahendus EEASis üle aasta edukalt – ent puhtalt LR, sh EE rahastusel toimiva – strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma finantseerimise küsimusele.

Amüsantse teemana arutati eesistuja Tuski juhtimisel ka ÜK töömeetodite üle. Aegu on kurdetud öiste istungite (ka eile saime hotelli 1.30) ja öiste “idiootlike” pressikonverentside üle. Nüüd siis proovitakse alustada 12.30 ja õhtuks hakkama saada. See tähendab aga igal juhul ühepäevaseid tippkohtumisi – riigijuhid ei taha jääda Brüsselis vaba õhtut veetma, et järgmisel hommikul taas kohtuda. Eks näis, kuidas see välja kukub, traditsioonidesse-harjumustesse tooks see küll suure muutuse ja sedalaadi asjad on alati harjunutele valulikud.

Rändeteemadel tõdeti teatava ettevaatlikkusega, et teatavat edu on saavutatud, eriti enam-vähem pidava Türgi leppega. See võimaldab tegelda ka muude marsruutidega nagu Kesk-Vahemere oma ITsse ning lähteriikidega, peamiselt Aafrikas, ning Jordaania ja Liibanoniga, kes koos Türgiga kannavad Süüria põgenike majutamise põhiraskust.

Täna hommikul allkirjastasid EE ja FI võrguettevõtted COM presidendi Junckeri ning 2 peaministri valvsate silmade all Balticconnectori gaasitoru rahastuslepingu. Kaua tehtud, nagu ülepiiri taristuprojektid ikka, aga tehtud ta sai.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga