20.-21.03.2014

ÜK läbi, ja järgmisel pole kõige kauem ametisolnud peaminister enam EE Ansip, vaid juba DE Merkel. Ka selle tippkohtumise peateemaks oli Ukraina, kuigi saadi tervitada ka kahe pikema vinnaga protsessi päädimist. Esiteks saavutati läbi 19.03 päeva, öö ja järgmise hommikugi kestnud kauplemisega EPga kokkulepe SRM üle. Financial Timesis seisis, et kell 04.30 äratati Berliinis üles DE võimas rahandusminister Schäuble ja telefonitsi klatiti temaga veel poolteist tundi asju. Aga tehtud sai, ja nüüd võib öelda, et alles juunis 2012 algatatud EL pangandusliit on tõsiasi. Jah, see käivitub aeglaselt, aga ta ongi mõeldud järgmise kriisi jaoks. Need 2 aastat on kahe megafaili, SSM ja SRM üle käinud äärmiselt pingeline ja mahukas töö, mille põhiraskust esinduse poolt on kandnud Eesti Panga lähetatud nõunik Martin-Juhkam, kiitus talle. Teine tehtud asi oli hoiuste direktiiv, mis garanteerib pangandusinfo vahetamise LR vahel. AT ja LU loobusid lõpuks oma vastuseisust. Euroopa ja maailm liiguvad tasapisi vähema pangasaladuse, parema koostöö, kõrgemate standardite poole, mis igati hea.

Kuid nüüd Ukraina juurde. Kui üleeile õhtul esitati LR väga nõrk esialgne versioon, siis lõpuks said järeldused hulka tugevamad. Kaks tendentsi kordasid kahe nädala tagust – peaministrid-presidendid olid palju karmimad kui paar päeva varem kogunenud välisministrid (vt Gondori kroonika 03.03.2014 ja 06.03.2014) ja teiseks, olles üksi ruumis, käis avameelne ja ühtne arutelu, mille käigus järelduste tekst pea igas punktis jõulisemaks muutus. Kõigepealt lisati Coreperi eeltöö põhjal 12 uut nime viisakeelu ja varade külmutamise nimekirja. Uute kategooriatena seal täitevvõim (asepeaminister Rogozin), presidendi nõunikkond ja nn ajakirjandus meediafirma Rossija Segodnja peadirektori Kisseljovi näol. Nimekirja täiendamine on sünkroonis USA omaga, kuigi erinevast õiguslikust alusest tulenevalt (EL puhul peab igal konkreetsel juhul olema kohtus tõestatav tegevus Ukraina suveräänsuse ja terviklikkuse vastu) ei läinud EL režiimi pankurite kallale.

Järelduste Ukrainale pühendatud osa võib isegi kuidagi lahjavõitu tunduda. Toetusavalduste kõrval on ka manitsusi, sellest ei suuda EL oma välissuhetes (kui just tegu pole tõesti suurte riikidega) kuidagi loobuda. Aga fakt on, et täna allkirjastati assotsiatsioonilepingu poliitilised osad ja 25.03 läheb COM esinduslik delegatsioon volinik Füle juhtimisel Kiievisse, et juba konkreetset abiandmist koordineerida. Venemaa osa on see-eest aga kaugelt karmim kui eelmisel korral. On ka põhjust, vaadates sündmusi Krimmis ja Moskvas. EL ei tunnista Krimmi “referendumit” ega selle piirkonna Venemaaga liitmist. Enam veel, ÜK nõudis COM kiiret õiguslikku analüüsi, et rakendada Krimmile majanduslikke, kaubanduslikke ja finantspiiranguid. Meile kinnitati, et see hõlmab ka juba alanud Ukraina firmade, varade ülevõtmist. Saab siis näha, mis saab, kui mõni Vene naftafirma võtab lihtsalt niisama üle leiukohad Mustas meres. Ära jäetakse juuni tippkohtumine EL ja Venemaa vahel ning LR ei pea oma regulaarseid tippkohtumisi Venemaaga. ÜK lisas ka omal algatusel märke Venemaa OECDga liitumise protsessi peatamise kohta. Edasi, rahvusvaheliste vaatlejate küsimus, keda on Ida-Ukrainasse väga vaja. Kui OSCE omi mõne päeva jooksul kohale ei saa, siis ähvardas ÜK algatada EL missiooni. Oli ette teada, et tulevad rasked vaidlused selle üle, kas sanktsioonide 3. faas, koostöö ülevaatamine mitmes majandusvaldkonnas, on lähenemas või mitte. Riigijuhid tegid ühese otsuse anda COMle ülesanne asuda 3. faasi, konkreetseid suunatud meetmeid, ette valmistama. Lõpuks leidis EL endas haldussuutlikkust lubada Moldova ja Gruusia assotsiatsioonilepete allkirjastamist hiljemalt juunis 2014 (meenutan, et esimene kõige varasem tähtaeg oli oktoobris, siis augustis, nüüd juunis). Muidugi võib ka selle, nagu kogu järelduste kohta ikka veel öelda, et Moskva tegutseb, Brüssel ainult kirjutab pabereid. Ja muidugi võib öelda, et USA sanktsioonid on krõbedamad kui EL omad. Aga arvestades lähtekohta, EL toimimise loogikat, inertsi ja traditsioone, on sammude pikkus praegu uuest klassist. Kas sellest piisab, näeme lähipäevil ja -nädalatel.

P.S. ÜK järelduste energiapoliitika osas on samuti üks praeguse kriisi poolt tingitud tähelepanuväärne lisandus. Nimelt oeab COM juba 2014 juuniks esitama analüüsi ja ettepanekud EL energiasõltuvuse vähendamise kohta. See on EL ja Venemaa suhete võtmeküsimus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga