20.06.2013

Coreper kujunes pea tervepäevaseks. Hommikul tutvustas PRES personalimääruse üle peetud triloogide tulemusi, LR paluti enne 26.6 avaldada oma arvamus pakutud kompromissi kohta. Iseenesest on mitmed asjad läinud mõistlikumaks, EL ametnike pensioniiga tõusnud, palgamuutuste rehkendamisel arvestatakse rohkemaid riike kui seni, puhkuselesõitmise päevade hulka on vähendatud, seos vastutuse ja teenistusastme vahel on selgem jne. Samas pole kaotatud nn igatsustasu, palgaarvestamise meetod jääks 10 aastaks püsima. Mulle tundub esmapilgul söödavana, aga eks LR hulgas on rida neid, kes tahaks ametnike töötingimusi oluliselt kokku tõmmata, eks näis.

Türgiga ei paista hästi minevat. Üle 3 aasta on jälle võimalus avada üks läbirääkimiste peatükk, regionaalpoliitika. Aga viimase nädala-paari sündmused on andnud soovijatele (ja seekord mitte CY ega FR, kes blokeerivad teisi peatükke) ettekäände protsessi pidurdada, küsida, kas tingimused on ikka täidetud. Meeleavaldajate laialiajamise karmus kui regionaalpoliitika peatüki avamise mõõdupuu? Muidugi ei tohi ka türklased endale kõike lubada, aga praegu jutt ju vaid avamisest. EL tegelikult ei oska õieti käituda nii suure, tugeva ja enesekindla (ning mis salata, ikkagi kultuuriliselt pisut kauge) kandidaatriigiga. Siis poleks pidanud liitumislubadusi andma, on lihtne öelda. Igatahes, kui esmaspäevaks vastalised oma seisukohtade muutusest ei teata, jääb liitumiskonverents ja peatüki avamine ära. Mis omakorda tekitaks türklastes uut vastumeelsust ja arusaamatust EL suhtes.

Lõunal kohal koguni mõlemad EEAS juhtfiguurid, peasekretär Vimont ja kantsler O’Sullivan, teemaks EEAS ülevaatus. Kogu kohatisest kriitikast hoolimata peab tunnistama, et 3,5 aastaga on tehtud hiigeltöö, pannes 3 asutuses osadest kokku üks ja tempides seda veel LR pärit diplomaatidega. Töökultuurid, eri institutsioonide ja LR soovid, ebarealistlikud ootused ühelt poolt ja mitme LR tegelik tahtmatus tugevamat CFSP arendada… Seda kõike tuleb silmas pidada, osaledes käimasolevas ülevaatedebatis. On selge, et nii otstarbekuse kui ka euroopaliku kultuuri pärast ei hakka keegi LRdest ülevaateprotsessi kasutama Cathy Ashtoni või EEAS lauskriitikaks. Pigem tuleb vaadata, kuidas mõnd kitsaskohta delikaatselt laiendada saaks. Mina puudutasin täna kõrge esindaja asetäitjate küsimust (pole selliseid kohti vaja, las LR välisministrid asendavad, suurendab ka LR omalust) ja EEAS-i konsulaarfunktsiooni, laenates häbitult ideid Kristi Raigi mõttepaberist (vt Gondori kroonika 03.05.2013). Tasub mõelda, kas mitte soovitada järgmisel EEASi konkursil kandideerida ka mõnel EE konsulaarkogemusega diplomaadil. Sest O’Sullivanil on õigus, kui ta ütleb, et senistel COM diplomaatidel pole konsulitöö oskusi ja LR ka ei saada neile selliseid – kust siis oskusteabe alged?

Pärastlõunal selgitas PRES eelmisel ööl MFF-triloogidel saavutatut. Vastukäivaid uudiseid, avaldusi ja säutse selle kohta on juba sadanud nagu rahet, sealhulgas ka EE meedias. See, mis toimus, on, et valmisid tekstid, millega COM oli nõus ja mille PRES andis EP-le heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks, aega teatada on parlamendil järgmise teisipäevani, mil IE paneks tekstid GAC-ile heakskiitmiseks. Paneks, kui saaks kinnituse, et EP juuli plenaaristungil needsamad muutmata kujul hääletusele paneb. Segadust on tekitanud see, et ilmselt polnud EP delegatsiooni sees üksmeelt, kas saab nende tekstidega üldse tagasi kolleegide ette minna või ei. Eriti kurjad tunduvad praegu olevat EP sotsid. Loodetavasti aga saavad ka nemad aru, et aega on juba läinud küll, aeg on kokkulepe sõlmida. Ehkki ma ise oleksin arvanud, et EP president Schulz oleks hea meelega veel korra, järgmise nädala ÜK-l peaministritele sellel teemal sisse sõita ja alles siis diili ära teha. Teisipäevaks oleme targemad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga