20.05.2016

Poolepäevane siseministrite JHA pidas kõigepealt rohkem kui 2 tundi tavapärast lauaringi rändekriisi hetkeseisust. Türgist praegu GRse palju ei tule. Seda enam räägiti olukorrast GRs – 8000 inimest saartel registreerimiskeskustes ja 46 000 mandril. On arusaadav, et COM surub kõvasti ümberpaigutamise kiirendamist, viibutades sõrme nii vähevõtnute (noh, tegelikult kõik on vähe võtnud) kui ka nende LR suunas, kes julgeolekukaalutlustel mõne pakutu tagasi on lükanud. Viimase asjaga on nii, et vastuvõtva riigi jaoks on see eeltingimus ja ka ühistes reeglites lubatakse seda teha; ümberpaigutaval riigi jaoks on see aga omakasupüüdlik valimine, Kasonde turg. Usun, et eeldusel, et me üldnumbrid normaalsed on, saame sellel rindel hakkama.

Pea sama pikalt viisapoliitikast. Viisavabaduse peatamismehhanismi üle on kokkulepe olemas, aga viisavabadusega Ukrainale ega ehk isegi Gruusiale ei ole veel korras. Muidugi, siseministrid ja -ministeeriumid on alati väga pikkade hammastega piire avanud – veel pärast seda, kui FI valitsus oli kevadel 1997 EEle viisavabaduse otsuse teinud, ütles mõni sealne kõrge ametimees avalikult, et see oli viga. Aga lubatud paralleelset protsessi ma praegu väga ei näe. Gruusia on küll 24.05 Coreperis, aga tänase lauaringi järel ei ole ma isegi täiesti kindel, et seal otsus tuleb. Ukraina kohta jälle tähendusrikast vaikimist. Loodame siiski ja jätkame survet. Loll olukord, kus 2 kriteeriumid täitnud riiki – Gruusia ja Ukraina – võivad jääda kahtpidi Türgi kokkuleppe pantvangiks. Ühelt poolt pannakse kõik ühte patta, öeldakse, et oi-oi, 125 miljonit uut viisavaba inimest, peame ikka tõsiselt mõtlema; ja teiselt poolt kardetakse, et kui me nüüd liigume kiiresti Ukrainaga ja Türgiga mitte, siis saavad türklased vihaseks ja kokkulepe lendab vastu taevast. Nagu ikka, sellistel puhkudel aitab vaid reeglite täpne täitmine – kui asjad tehtud, siis peab saama. Surume edasi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga