20.03.2018

[[GAC]] käis kõigepealt läbi 22.-23.03 [[ÜK]] järeldused. Mis oli pisut poolik harjutus, sest tõenäoliselt [[ÜK]] peateemaks kujuneva kaubandussuhte USA-ga kohta teksti veel pole – [[COM]] kaubandusvolinik Malmström on alles Washingtonis ja olukorda püütakse veel päästa. Teiseks pole veel üldse selge teise eeldatava põhiteema, digimaksustamise arutelu suund ja sisu. Homme peaks [[COM]] välja tulema oma seadusandliku ettepanekuga digiformade maksustamise kohta. Samuti pole veel järelduste teksti Türgi üle, 26.03 EL-Türgi tippkohtumisele lihtsalt peab eelnema urahtus Brüsselist, et kõik 28 [[LR]] pardal oleksid.

Järelduste kaubandusosa on arutelude käigus paranenud, aga meie maitse järgi ikka veel liiga protektsionismi poole kaldus. Sotsiaalosast ei saanud välja viidet vajadusele [[COM]] poolt esitatud tööturuagentuuri asutamist arutada, aga kiireks need arutelud sellegipoolest ei kujune – piisavalt [[LR]], sh [[EE]] on nii vajaduse kui EL ja [[LR]] vaheliste kompetentside üle üsna kahtleval positsioonil. Salisbury tekst saab seda tugevamaks minna, mida lähemale see [[ÜK]] eesistuja Tuskini jõuab, juba tänase arutelu toon läks eilse [[FAC]]i avaldusest pisut edasi.

[[PL]] õigusriigi teemal on ajastus varemgi problemaatiline olnud – [[COM]] 20.02.2017 otsus Lissaboni lepingu artikli 7 käivitamise kohta tehti just siis, kui [[PL]] uus valitsus oli ametisse astunud ja alles hakkas oma käike kavandama; täna õhtul just on [[PL]] jaoks tähtaeg esitada ametlik vastus [[COM]]le. Vast seetõttu oli tänase infopunkti arutelu toon pisut ootusärevam kui mõnel eelmisel korral. Loodeti (sh [[EE]]), et [[PL]] vastus aitab dialoogi edasi, arvati, et järgmisel [[GAC]]il peaks see ikka põhipäevakorrapunkt olema (mida küll otsustama tahetakse hakata, hääletust nii kiiresti vaevalt õnnestub esile kutsuda), ja rõhutati õigusriigi tähtsust.

Lõunateemaks oli [[PRES]] palunud arvamusi selle poliitilise tsükli (sügiseni 2019) jooksul veel ärategemist vajavate asjade kohta. Eks prioriteete tuli üsna seinast seina, rohkem korduma kippusid digiturg ja muu siseturg (kurvastaval kombel nimetas teenuseid vaid [[IE]]), pangandusliit, kus ühtse hoiusekindlustuse kohta oldi vanades kaevikutes – kas kõigepealt riskide vähendamine ja alles siis töö eelnõuga, või paralleelselt, sotsiaalsammas. Muidugi räägiti palju ka kodanike usalduse tagasivõitmisest, ka siin arvamused üsna erinevad, kuidas seda teha – investeeringutega või kodanike kaitsmisega kõigi halbade välismõjude eest. Paraku tähendab see viimane reaalses elus ka kaitset teiste [[LR]] konkurentsi eest.

Pärastlõunal artikli 50 [[GAC]] Brexiti teemal. Läbirääkijad saavutasid üleeile-eile lahkumisleppe üle päris häid tulemusi, sh üleminekuperioodi, kodanike õiguste, raha küsimustes. Lahti on lepingu tulevase haldamise ja Iiri saare olukord. Esimese puhul brittide suur vastuseis Euroopa kohtu tulevasele rollile, teise puhul üritatakse ikka veel tõestada, et ringi kvadratuur on võimalik ehk et piirkontrolli saab vältida ka olukorras, kus mõlemal pool piiri pole (kaupadele) samad reeglid ja standardid. Aga viimaste päevade edusammud on vaieldamatud.

[[GAC]] kviteeris 23.03 artikli 50 [[ÜK]] heaks kiidetavad järeldused EL-UK tulevikusuhte üle. Kuna UK punased liinid on lahkumine tolliliidust ja siseturult, saab tulevase suhte aluseks olla vaid kaubandusleping, lai ja ambitsioonikas selline, mis paraku teenuseid eriti sisaldama ei hakka. EL väljendab järeldustes küll valmidust tulla vastu juhul, kui UK peaks oma seisukohti muutma. Üldse sai teksti optika mh [[EE]] töö läbi pisut vastutulelikumaks – pole mõtet jätta muljet, et EL ütleb vaid asju, mida ei saa teha. Meile eriti oluline välispoliitka- ja julgeolekukoostöö osa sai ka ambitsioonikamaks. On selge, et pärast 45 aastat koostööd ja ühist vastutust Euroopa hea käekäigu eest pole ka Brexiti-järgne UK EL-i jaoks mingi tavaline kolmas riik. Lisaks nende sõjaline, välispoliitiline võimekus ja alaline liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Nii et oleme valmis mõtlema ka uudsete koostöö-, koordinatsiooni- ja konsultatsioonimehhanismide peale, eeldusega küll, et EL otsusetegemine jääb suveräänseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga