20.01.2017

Pidasime väliministeeriums eesistumisega tegelejate info-motivatsioonipäeva. Personaliküsimuste kõrval, mis teadagi võivad olla Eesti riigis kole detailselt reguleeritud, ja mis ka meie personaliosakonda on väga töölistanud, saime otseallikast ülevaate NL välisministeeriumi endise kantsleri Kronenbourgi koostatud eesistumise õppetundide raportist. Nagu eestlastega teinegi kordki: kohati on vaja, et tuleks keegi väljaspoolt (ei ütle “välismaalt”, aga vist mõtlen) ja ütleks asjad maha ja kõigil on kohe Muidugi-seda-oleme-ju-ammu-teadnud-tunne. Hea tunne, muide.

NL raport hindas nende hakkamasaamist ja loomulikult positiivselt hindas. Mitte ainult seetõttu, et avalik sektor ei ebaõnnestugi kunagi, vaid kuna käisid ja rääkisid ka teiste LR esindustega Brüsselis, teiste riikide saatkondadega Haagis ja ka EL institutsioonide esindajatega. Muidugi, neil oli ka 12. eesistumine ja varasem kogemus tohutu. Üks teema, mis mulle väga oluline tundus, on nende poliitiline koordinatsioon. Mis erineb igas riigis traditsioonide, koalitsioonivalitsuste, põhiseaduse tõttu ja mudeleid kopeerida pole võimalik, õppida ent siiski. NL valitsuses on ka nn rahuajal EL asjade ministrite komitee, mis pidas iga nädala teisipäeviti istungeid ka eesistumise ajal. Lisaks toimus peaministril igaesmaspäevane video alalise esindajaga ja ministeeriumite kõrgemad ametnikud pidasid koordinatsioonikohtumist kolmapäeviti. Peaministri rolliga oligi selline lugu, et kuigi tema ju midagi ei juhata, siis kogu EL hõlmav rändekriis haaras peaminister Rutte nii paratamatult kaasa, et ministrite komitees või vahel isegi oli väikest rahulolematust, et ränne, ränne igal pool, aga meie ju ajame ka tähtsaid teemasid! Lisaks oli ajakirjanduse tähelepanu väga tugevalt rändele fokuseerunud. Kronenbourg rõhutaski korduvalt ja eri plaanis ühise omaluse ja asjade koos tegemise tähtsust, nii sisu kui kommunikatsiooni asjas. Ministrid, valitsus tervikuna oleks pidanud sisu planeerimisega varem ja koos alustama, mitte laskma ministeeriumitel  kõigepealt oma teemade prioriteetsuse peale mõelda.

Kaht liiki kommunikatsioonist pikemalt, mõlemad ka meie jaoks olulised. Esiteks oma kodanikele – mida eesistumine ja EL ikkagi mulle ja meile tähendavad? Siin on esimese korra eesistujariigis isegi ehk väike eelis, on kõigi jaoks uudne ja eeldatavalt huvitav asi. Teiseks kommunikatsioon oma ametnikega, oma saatkondadega. Ka NL-suurusele riigile annab eesistumine lisavõimalusi nähtavuseks, kõrgetasemeliseks ligipääsuks. Selleks tuleb aga eesistumise aktuaalseid teemasid, kohtumiste tulemusi, eelnõude menetlemise seisu täpselt teada. Memode liikumise kiirus ja NB! operatiivne eesistumise koduleht olid hollandlaste edu pandiks.

Meil on võimalus oma eesistumise ajal teha kiireid töökorralduslikke vahejäreldusi pärast väga intensiivset juulikuud. See on aasta II poole eesistuja eelis (või miinus, kuidas kellelegi), et augustis on ikkagi väike vahe sees, kui Brüssel puhkab. Siis on esimesed kogemused käes ja jõuab veel kuskil mingeid rutiine või korraldusi muuta. Ja kindlasti peame ka meie 2018 alguses samasuguse õppetundide harjutuse läbi tegema. Sest kogemus tuleb talletada, kuni ta värske; ja kuna järgmise eesistumiseni on eeldatavalt vähemalt 14 aastat, mis tähendab, et 2017nda kogemusega inimesed võivad olla laiali või kus iganes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga