20.01.2014

Lobedalt kulgenud FAC peamised arutlusteemad olid Kesk-Aafrika Vabariik ja Venemaa. Esimese  osas lepiti kokku algatada EL sõjalise missiooni ettevalmistamine. Kuid missioon ise saab teoks vaid ÜRO julgeolekunõukogu mandaadi alusel (seda loodetakse jaanuari lõpuks) ja käivitamiseks on vaja veel üht NK otsust. Missioon kestaks 6 kuud ja eesmärk on seejärel anda vastutus üle ÜRO ja  Aafrika Liidu jõududele. Üldiselt tänati FR vastutuse võtmise eest, mis on loodetavasti hullema ära hoidnud. Oma panustamise mahahõikamisega olid LR seni veel üldiselt napisõnalised. Mitu LR ütles, et nagu palju on ette võetud, raske minna oma parlamendi ette kolme missiooniga – Somaalia, Mali, Kesk-Aafrika Vabariik. Mitu välisministrit küsis ka, miks ei kasutata EL oma kiirreageerimisüksust, lahingugruppi. Mõõdetud vastus oli, et see pole sõjalises mõttes optimaalseim lahendus. Küllap on peapõhjus aga see, et riigid, kes lahingugrupi komplekteerinud, ei ole tegelikult tõsiselt arvestanudki, et seda peaks ka tegelikult kasutama. Kurb, kui nii. EE panustamisvalmidust on väga positiivselt tähele pandud ja hinnatud, eriti muidugi Pariisis, aga ka Brüsselis ning muudeski pealinnades.

Venemaast rääkisid ministrid suletud uste taga. Karta on, et 2013 lõpus selgelt ühtsemaks muutnud EL seisukoht hakkab taas otsast laiali pudisema. Ollakse nagu ehmunudki omaenda julgusest jaanuari lõpu EL-Venemaa tippkohtumise formaati lühendada ja arvatakse, et see Moskvale signaaliks piisav. Signaal on seal küll kuuldavasti vastu võetud ja mõistetud. Kindlasti pole see aga  piisav, et anda edasi kogu EL frustratsioon suhete tegeliku seisu üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga