19.-20.10.2017

ÜK Brüsselis oli töine ja sisukas. Rändest räägiti pikalt, vajadusest tugevdada tööd välismõõtmega, panustada rohkem ja kiiremini Aafrika usaldusfondi (EE eeskujulikult panustanud). IT pikalt oma tegevusest Liibüaga, mida kõik kiitsid. Sisemõõtmest muidugi rõhutati vajadust ühtse asüülisüsteemiga edasiliikumiseks, kuid survet selle aluseks olev Dublini määrus kiiresti hääletusele panna ei olnud (me eesistujana natuke kartsime). Järeldused nõuavad otsuselejõudmist 2018 I pooles, meie esitame muidugi oma kompromissettepaneku novembris ära ja vaatame, kas detsembri ÜK, kus see teema jälle päevakorras, kuhu jõuab. Rändeosa järeldused on pikad, peaaegu nagu Tuski-eelsel ajastul juba.

Pikk ja teretulnud arutelu peeti maha digiteemadel. Kiideti ülevoolavalt 29.09 Tallinna digitippkohtumist, aga mindi mõne digituru eelnõu üle ka konkreetsemaks kui arvatud ja ehk ka kui ala eest vastutavatele ministritele meeldiks. See on see risk, kui eelnõud toppama jäävad – kuigi ÜK ei saa heaks kiita seadusandlikke akte, võivad pealikud ikkagi pliiatsid haarata ja siis… eks vaatame, mis erakorralisel telekomiministrite nõukogul 24.10 neist asjust arvatakse. Põhimõtteline arutelu toimus ka digimaksustamise teemal, lõpptulemuseks jäi, et peetakse silmas “globaalset konteksti” ehk OECDs tehtavat, aga COM peaks 2018 alguses ikkagi eelnõuga välja tulema.

Kaitseosa läks kiiresti, PESCO soovitakse käivitada 2017 jooksul. Välispoliitika alt oli põhiteema Türgi. Liitumisläbirääkimisi lõpetama ei asuta, aga praegusest seisust lahti külmutama muidugi ka mitte. COM uurib võimalusi kandidaatriikidele mõeldud liitumiseelse abiraha vähendamiseks, eks saame näha. 2018 kevadel peab COM aga tavapärase laienemispaketi osana hindama Türgi vastavust nn Kopenhaageni demokraatiakriteeriumile ja sellest võib tulla kaunis terav debatt. Lõpus soovis FR president Macron veel rääkida kaubandusest (pidev EL-sisene debatt, nagu Gondori kroonika lugejad teavad). Siiski võime siin töövõiduks pidada viidet adekvaatsete andmevahetusreeglite vajadusele kaubanduslepingutes.

Reedene päev algas nn liidrite agenda arutamisega. See on eesistuja Tuski plaan, kuidas EL tuleviku aruteludega edasi minna. Riigijuhid rääkisid pikalt sellest, kuidas EL häid külgi esile tuua (Tallinna digitippkohtumist mainiti taas hea eeskujuna – oluline teema, eriline koht, lillepeenar ruumis jne), siin tulid muidugi välja ka LR sisemise debati eripärad, eri riikides on avalikkuse huvid erinevad, keegi kiitis näiteks, et talt ei küsita kunagi digiteemade kohta. Igatahes, kohtumiste kalender ja teemade nimekiri on paigas ja eks meetodi (ka siin oli tegelikult mitmeid arvamusi, ilma paberiteta kaminavestlustest kuni eelnõude sõnastamiseni) tõhusus selgub töö käigus. On igal juhul väga hea, et riigijuhid andsid sõnumi, et on valmis suurtes tulevikuküsimustes initsiatiivi võtma – on ka aeg.

Brexiti teemal tegi UK peaminister May sissejuhatuse, kus ütles, et pole (kõige keerulisemas) rahalise kokkuleppe küsimuses oma viimast sõna öelnud. Aga piisavaid sõnu ta täna ka veel ei ütelnud, seega tuli pärast ta ruumist lahkumist alanud artikli 50 ÜKl oma järeldustes tõdeda, et piisavat edu pole saavutatud. EL alustab küll oma ettevalmistusi, et olla hästi valmis, kui jõutakse läbirääkimiste II faasi, rääkima tulevikusuhtest ja võimalikust üleminekuperioodist. Eriti Briti meedia jaoks oli Brexit selle ÜK põhiteema, osalejate jaoks aga mitte. Tusk ja pealäbirääkija Barnier olid küll pehmema tooniga kui EL varem, aga põhiküsimuseks jääb, et kui EL jaoks on rahaline kokkulepe I faasi teema, siis UK ei taha enne raha üle lõplikult kokku leppida kui ka tulevikusuhte peajooned paigas. Ei julge ennustada, kuidas see vastuolu lõpuks lahendatud saab, aga EL positsioon on siin igatahes selge ja seda hägustada on raske. Loodan tõesti, et detsembris saame järgmisse faasi liikuda, aega märtsini 2019 palju pole.

Viimase teemana andis peaminister Ratas ülevaate 17.10 GAC arutelust agentuuride ümberpaigutamise üle. Küsimusi polnud, ja seega saame hakata valmistuma hääletuseks 20.11 GACil (ja teel sinna muidugi ka meie enda häälte üle palju lobby vastu võtma). Ratas ja EE delegatsioon tegi ka kuluaarides päris palju eesistujatööd, rääkides läbi nii sotsiaalsamba proklamatsiooni kui lähetatud töötajate direktiivi kui muidki konkreetseid asju. Hea.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga