19.05.2015

Asendasin GACil ministrit. Peateema taas kord ränne, ja sedapuhku see kõige tundlikum osa – EL-sisene solidaarsus, kvoodid jne. Emotsioonid on õnneks pisut lahtunud, kuna COM üks ettepanek on laual, teist (ümberasustamise kohta) oodatakse 27.05 ja LRdel käib poliitilise positsioneerimise mäng. Nii kvootide pooldajad kui vastustajad olid suhteliselt tagasihoidlikud, diplomaatilised, esitati rohkem küsimusi kui karjuti “unacceptable!”. Ka vastustajad kinnitasid kõik, et koormat tuleb jagada, oma kõrre lubasid kõik kuhja tuua. EE poolt avaldasin väikest kahetsust, et väga vajalikud rändepaketi osad jäävad ühe põletava teema ehk kohustuslike kvootide varju ja ütlesin, et vajame palju enam selgitusi COM metoodika ja matemaatika kohta. Kuidas ikkagi on nii, et mõnel suuremal ning jõukamal riigil vähem kui meil, isegi abosoluutarvudes, suhtest rääkimata? Ka seni vastuvõetud pagulaste väike arv nii suuri vahesid ei peaks tooma. Ehkki siin pean küll ütlema, et kas pole soovitatud EE valitsusele, et võtame kedagi ise, omal algatusel, vabatahtlikult? Arvestada võiks ka riigis elavate välismaalaste hulka, kuigi liiga tugevaks jutupunktiks see ei kõlba, kuna see integratsioon meie puhul on protsess, mis on ikkagi toimunud juba pea 25 aasta jooksul. Tänase lauaringi järgi otsustades, kui COM ettepanekud ning selgitused täpsemaks ja arvestused nõtkemaks ei muutu, siis ma LR enamust kohustuslike kvootide poolt ei ennusta. Aga nagu öeldud, ettepanekuid tuleb veel ja arutelusid jõuab 25.-26.06 ÜKni veel palju pidada.

Sellesama ÜK ettevalmistuse esimene arutelu oligi tänase GAC teine punkt. Päevakord on kohutavalt pikk – julgeolekustrateegia, kaitse, Vene sanktsioonid, ränne, terrorism, Euroopa semester, digitaalne siseturg, EMU tulevik. Paari LR soov täiendada päevakorda veel maksuküsimustega leidis raevukat mittemõistmist paari teise poolt. Mina kasutasin juhust ja ütlesin, et arusaadav, et ÜK seekord digiturgu ei aruta, sest COM pakett nii värskelt väljas, piisab selle põhimõttelisest heakskiitmisest, aga edasipidi peaks kord aastas ÜKle aru antama selle täitmisest. mida meeldivalt toetas kohe DE.

4 thoughts on “19.05.2015

  1. Miks ei kõlba praegu elavate välismaalaste (väliskodanike, VF kodanike) arv, eriti suhtarv kui vaatamata 25 aastale pole nad olulisel määral paraku integreerunud. Sisuliselt on ju probleem lõimumisega (ja Eesti ühiskonna vastuvõtuvõimega) olemas, see on fakt ning see tuleb selgeks teha. Võib ju vajadusel korraldada tutvustussõite Lasnamäele, Sillamäele, Narva. Kas leidub palju 95% immigrantidest elanikega 60 000 elanikuga linnu EUs? Eesti poliitikute seast ei leiaks vist suurt mõistmist kui ametnikud ei tee head pingutust Eesti/Läti eripära selgitamisel.
    Soovitan järelkuulata Urmas Paeti kommentaare viimases Välismäärajas antud teemal.

    • Mõõdetult kasutamegi seda argumenti. Päris häälekalt ei saa seda siiski lauale käia, sest – nagu isegi viitad – vastatakse, et sellega on teil ju olnud aega tegelda varsti 25 aastat, terve generatsiooni võrra, mis, pole hakkama saanud või? Teisel kaalukausil on aga täna uppuvad inimesed.

  2. Jah, paraku pole Eesti hakkama saanud. 9. mai illustreeris seda ja selle tõttu teeme ETV+ ning jätkame ponnistusi lõimumises, keeleõppes.
    Arvestades Charlie Hedbo’d või sadu ISILi teenistusse läinuid, siis pole ka Fra/L-Eur paraku saanud hakkama oma 1-3 põlvkonna sisserändajatega. Kui on selgelt lõimuda mittesoovivad isikud, on väga raske ning seda peab endale ka humanist, ka F.T. komisjonis teadvustama. Päästetud peavad tahtma lõimuda, nad peavad võtma selleks commitmenti. Pole vastava õigusega kursis, kas see oleks mingite sanktsioonidega rakendatav.
    Alustame vabatahtliku jaotusega kuid sihtmärkide ja toetuspakettidega. Sunniga alustamine põhjustaks asjatut tuska.

  3. Tore, kui nüüd vabatahtlikkusega alustame. Oleks aasta, veel parem kaks tagasi alustanud, oleks praegu lihtsam.

Vasta Kalev Kallemets-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga