18.-19.10.2012

ÜK oli ühtpidi uudisteta ja isegi rahulik, teistpidi võttes istuti jälle kella 3-ni öösel ja mõnigi valitsusjuht tegi karme avaldusi, muu hulgas teemadel, mis seekord üldse arutelu all polnudki. On vist nii, et kui Lissaboni lepingu järgi on ÜK üha tähtsam foorum, oma eesistuja ja struktuuridega, no siis ta lihtsalt peab dramaatiline olema ja kaua kestma. Igal ametnikul, diplomaadil ja küllap ka välisministril on kindlasti oma arvamus protsessi kohta, kus peaministrid ise ja omapäi arutavad tekste, muudavad sõnastusi, vaidlevad komade ja punktide üle. Ja seda hommikuse kukelauluni, kui mitte kauemgi. Kas see asjaosalistele endalegi meeldib? Halvaks  näiteks seekordsest – on vist varasemast kindlam, aga mitte päris kindel, et ESM ikkagi ei saa hakata pankade vanu kohustusi otse üle võtma. See on küsimus, kus  juuni ÜK otsusele pole ikka veel ühest tõlgendust. Praegune ÜK protsess pole niisiis päris aukudeta.

Põhja- ja Baltimaade peaministrite kohtumisel üllatusi polnud. On tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi, et kultuuriliselt nii sarnased, nagu oleme, on kõigi 6 (8) riigi kuuluvus rahvusvahelistes koostöövormides nii erinev. Nii istume kohtumisel, EE ja FI euroala liikmed koos kaasneva vastutusega, LV kui peatselt liituda soovija, DK ja SE mitteeuro riikidena, kuid meie pangandussektori koduriikidena ja heas korras pangandusega  ning LT, kes põhiliselt kiikab kahe viimase eeskuju poole. EE peamiseid huve pangandusliidus on saada ka SE liituma, kuid ei tundu, et pärast viimast ÜK sellele varasemast palju lähemal oleme.

Pangandusliitu puudutavalt lükati ÜK-l pisut edasi ühtse järelevalve rakendumist. Seadusandlik osa peab olema vastu võetud 2012 lõpuks ja rakendumine 2013 jooksul, mitte algusest, nagu varasem arusaam. Aga hõlmab kõiki euroala panku, mite ainult suuremaid, nagu seni olnud DE soov. Rõhutati vajadust tulla varem välja ka teiste pangandusliidu osade, nagu kriisihaldus ja hoiuste tagamine, seadusandlike aktidega. Sest üha enamatele LR-le, ka EE-le, on tähtis, et kõigi 3 suure teemaga liigutaks võimalikult üheaegselt. Räägiti otsustusprotsessidest EKP-s ja EBA-s, mis ülioluline teema mitteeuro riikidele, et nad üldse kaaluksid liitumist.

EMU tulevikust esitas Herman Van Rompuy vaheraportit, mis on üha enam “tema ja 3 muu presidendi”, mitte enam “4 presidendi” raport. Uutest elementidest kaitses DE jõuliselt euroala eelarve ideed, ehkki raha allikate ja eelarve suuruse üle kuigivõrd targemaks ei saanud. Nn reformilepingute kohta esitas EE peaminister ettepaneku siduda need makromajanduslike tasakaalustamatuse protsessiga, kuna vaid siis on kindel, et häda on tõesti nii suur, et ähvardab ka teisi LR, ja siis koostatakse vastavale LR-le korralik reformikava. Ettepanek sai tublisti toetust, kuid seekord veel teksti sisse ei läinud. Istung aga jätkub, lõppraporti peab heaks kiitma detsembri ÜK ja eks teeme seni tööd ka oma ideede sissesaamiseks.

Eestikeelsed järeldused http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/133009.pdf

ÜK-st rohkem http://www.european-council.europa.eu/home-page.aspx

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga