18.11.2015

Asendasin ei teagi mis ministrit ÜKPle pühendatud GACil. On hea, kui see meile ülioluline poliitika on aeg-ajalt ka nõukogu tasandil arutelu all, ehkki praegusel kriisiajal polnud kellelgi liiga hea meel sellele 4 tundi kulutada. ÜKP kliimamuutuste eest läks ilma meie osavõtuta. Interregi ehk regioonidevaheliste programmide arutelul oli lausa palutud sõna võtta, see on ka eesistujale oluline punkt (jõukamate LR jaoks üks väheseid kohti, kus nemadki tõukefondid raha saavad), kiitsime siis väga. Kolmas päevakorrapunkt oli ÜKP lihtsustamine, mille jaoks on COM kokku kutsunud kõrgetasemelise töörühma eesotsas endise asepresidendi Kallasega – mis muud kui toetasime protsessi ja soovisime jõudu.

Õhtul kahepoolne kohtumine EL institutsioonidega UK küsimuses. Päris muljetavaldav näha koos laua taga NK ja COM peasekretäri, mõlema institutsiooni õigusteenistuse ülemat, ÜK eesistuja kabinetiülemat ja teisi ametlikke isikuid. Peamiselt taheti kuulda meie seisukohti (mis esialgsed, pole veel Tallinnas poliitiliste otsustajate ees olnud), aga avaldati ka natuke senist käiku ja suhtumisi. UK soovitud muudatused tahetakse vormistada nii vähepidulikult kui võimalik, lepingumuudatusele praegu isegi ei mõelda. Kõige tundlikumas küsimuses ehk isikute vaba liikumise üle ei tundu praegu EL poolelt liikumisruumi olevat. Kõigil on kurb, et üks varasemaid liberaalsuse alustalasid ehk UK nimetab nüüd peaminister Cameroni kirjas 4 põhivabaduse  asemel 3 ja isikute vaba liikumist tähistatakse eufemismiga “immigratsioon.” Kahepoolsed kohtumised saavad läbi 23.11-ga ja siis peavad presidendid Tusk ning Juncker koos peaminister Cameroniga otsustama, kas saab juba 17.-18.12 ÜKle panna mingi kokkuleppemustandi või toimub seal arutelu veel Cameroni kirja alusel ja kokkulepe järgmisel korral. Esimese variandi puhul tuleb veel detsembris mitu šerpade kohtumist 28-kesi ja muu protsess. Ise usun, et ühe ringiga siin hakkama ei saa, brittidele ei taheta seda asja nii lihtsaks teha (ja kas see oleks ka nende enda huvides, kui kodus tundub, et asju saab Brüsselist liiga ludinal?). Ühe Inglismaa ajaloo raamatu pealkiri on poolnaljatamisi “1000 aastat prantslaste närviajamist” ja kas praegu polekski hea hetk vennaliku vastuse korras mõni lisaläbirääkimisring maha pidada?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga