18.05.2015

Välis- ja kaitseministrite ühisnõukogu, suupäraselt jumbo[[FAC]]. Algul kaitseministrid eraldi, Euroopa Kaitseagentuuri juhtkomiteena, kus [[EE]] koos [[LV]]ga esitles nn küberhügieeni algatust, teisisõnu: mida ja kuidas teha, et vähendada inimesega seotud riske küberruumis. Siis ainult ministritele (kaitse- ja välis-) lõuna NATO peasekrtäri Stoltenbergiga. Seejärel otsustati asutada [[CSDP]] Vahemere operatsioon. Tõsi, selle tegutsemiseks Liibüa vetes peab veel saama õigusliku aluse kas Liibüa enda valitsuselt (kui see sünnib) või ÜRO Julgeolekunõukogult (samuti väheusutav).

Aja kokkuhoiu mõttes võttis koosolekut juhatanud [[CFSP]] kõrge esindaja Mogherini järgmised kaks punkti koos – 25.-26.06 kaitse[[ÜK]] ettevalmistuse ja Euroopa julgeolekustrateegia ülevaatuse. Välja kukkus kaunis kakofoonselt, sest rääkisid välis- ja kaitseministrid läbisegi (iga [[LR]] eest enamasti mõlemad) ja teemad läksid ka natuke sassi, nii et kokku nagu ei oskagi hästi võtta. [[EE]] sõnumid on teada: kaitsekulutused, küberkaitse, EL-NATO koostöö ja uuena hübriidsõda. Julgeolekustrateegia all, mis oli rohkem infopunkt (esitleti vaid ettevalmistava faasi kokkuvõtet), oli meil siiski kobiseda ebaõnnestunud sõnastuse üle, mille järgi uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri ülesehitamisel koos Venemaaga peaks EL olema kuidagi nõudja, demandeur´i rollis. Vale välispoliitiline sõnum, tuleb ära muuta. Viimane ühissessiooni teema oli 23.04 erakorralise rändeteemalise [[ÜK]] järelmid, kus peamiselt räägiti välispoliitilistest asjadest, ka arenguabist, tööst lähteriikidega nagu Eritrea, Niiger jt. Aga puudutati ka nn kvoodiküsimust. Kuna asjad, metoodika pole päriselt selged ja [[COM]] päris ettepanekut veel pole ka, hoidsime meie madalat profiili.

Omavahele jäädes arutasid välisministrid Lähis-Ida rahuprotsessi. See teema on üks (vähestest) välispoliitilistest küsimustest, mis kajab tugevalt vastu paljude [[LR]] avalikus arvamuses ja sisepoliitikas ning kus EL sees on küllalt tõsised eriarvamused. Probleem ise on aga olemas olnud pea 70 aastat ja lõppu paraku ei paista. Peamiselt andsidki ministrid peatselt regiooni suunduvalt Mogherinile teemoonaks soovitusi kaasa, mida kellele öelda ja mida silmas pidada. Aga võluvitsa pole seal kellelgi, ka USA-l mitte, nagu viimase paari aasta jooksul näinud oleme. Kõrbest on sajandiga küll tehtud õitsev aed, aga julgeolekut pole kellelegi suudetud luua, mis on ju tegelikult masendav.