17.-18.05.2017

10 kohtumist EPs Strasbourgis. Viimased veel kohtamata komisjoniesimehed, rida mu enda vastutada oleva põhiseaduskomisjoni AFCO liikmeid ja EP mõjukad ametnikud, peasekretär Welle ja asepeasekretär Winkler. Kõigil kohtumistel EE eesistumise prioriteetidest, millest saab üha täpsemalt rääkida ja kuulsin palju viisakaid sõnu kõrgete ootuste kohta me eesistumisele. Arusaadavalt on kõigi poliitikute meeltes praegu FR presidendivalimiste avatud võimalused EL põhjalikumaks reformimiseks, mida arutati president Macroni esimesel kohtumisel DE liidukantsler Merkeliga 15.05. Tõsised konkreetsemad arutelud saavad praktikas alata pärast DE parlamendivalimisi 24.09, aga meil on hea praegu olukorda ja hoovusi jälgida, et tulevikusuundumused ka meie soovidega arvestaks.

Wellega rääkisime EP presidendi Tajani ja fraktsioonijuhtide 30.05 toimuvast Tallinna-visiidist, kus kohtuvad terve valitsusega, Riigikogus ja presidendiga. Programm on enam-vähem paigas, arutasime põhisõnumeid, milliseid eelnõusid-teemasid fookusesse seada. Selleks ajaks ei tea me küll veel täiesti täpselt, kui kaugele MT teatud eelnõudega jõuab ja mis suuniseid, näiteks rände alalt, annab meile 23.06 ÜK. Rääkisime ka eelnõude digitaalsest allkirjastamisest meie eesistumise ajal.

Transpordikomitee esimehe Delliga transpordi digitaliseerimisest, Rail Balticust, maanteepaketist, kus Dellile väga tähtis sotsiaalne osa. Püüame. Keskkonna- ja tervisekomisjoni esimehe Vãleaniga on nii keskkonnaminister Pomerants kui tervise- ja tööminister Ossinovski värskelt kohtunud, nii et väga keeruliste kliimaeelnõude detailidesse ei pidanud minema, küll aga tuletati meile leebelt meelde, et alkoholipoliitika ühtlustamine on EL-is erinevaid traditsioone arvestades väga ambitsioonikas ettevõtmine. Eelarvekomisjoni kauaaegse mõjuka esimehe Arthuis’ga kohtusime koos EE eelarveeriesindaja Kivisega. 2018 EL eelarve kokkuleppimine on üks meie eesistumise suuri ja keerulisi ülesandeid. Keeruline, sest kuigi formaalset seost Brexitiga 2018 veel kindlasti pole, käib juba praegu LR poolt enda positsioneerimine Brexiti-järgseks MFFiks, olukorraks, kus üks suur netomaksja lahkub. Tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjoni aseesimehe Ulvskogiga rääkisime tundlikest sotsiaalvaldkonna eelnõudest, kus paljud vastandumised toimuvad ida ja lääne vahel, nagu lähetatud töötajate direktiiv, töö- ja puhkeaja määrus jne ja jõudsime kiiresti teineteisemõistmiseni selles, et kui Põhja- ja Baltimaade vahel ühiseid arusaamisi ei leia, siis kus veel. Liigume meiegi oma eesistumise ajal nende eelnõudega edasi nii, nagu kohane, eesistuja ei tule kunagi kindlast ilmakaarest.

AFCO liikmete Pereira, Wielandi, Atondo ja Leineniga arutasime põhjalikult nende komisjoni  eelnõude üle. Kõik need on kole keerulised, puudutavad enamasti EP võimupiire nagu uurimisõigus, valimiskorda (EP valimisõigus), EL institutsioonide ühist läbipaistvusregistrit, ja ka EP kohtade arvu ning jaotust LR vahel, mida tuleks arutada nagunii, kui millele Brexit annab veel lisakeerukust. NK poolel pole üheski neis erilist entusiasmi, ehkki nii MT kui eelmised eesistujad on truuisti pingutanud. Ma ei hakka hetkel detaile avama, eriti kuna MT eesistumine võib mõnes asjas veel edu saavutada, aga kardan, et Gondori kroonika lugejad saavad neist II poolaastal küsimatagi teada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga