17.11.2013

Nädala tagasivaateks majandus-rahandusasjadest, sest need olid Brüsselis enim esil. Neljapäeval kogunes euroala rahandusministreid koondav mitteametlik eurorühm, mis võttis rahuloluga teadmiseks IE  tingimusteta abiprogrammist väljumise ja tõdes, et CY on ilusti rajal. PT põhimõtteliselt ka, aga sealse põhiseaduskohtu äkilised otsused on sel aastal tekitanud lisapingeid. GRga aga ollakse mingitpidi otsekui vanade halbade aegade juures tagasi. Kõiki rahandusministreid hõlmav ECOFIN tõdes, et hoiusetulu maksustamise direktiivi üle üksmeelt veel ei saavutatud, LU ja AT on jätkuvalt vastu. Teiseks tehti lauaring SRM üle. Kuigi keegi otseselt oma seniseid positsioone ei muutnud (kui, siis COM signaliseeris senisest suuremat paindlikkust), otsustas PRES, et sai piisavalt lisainfot, et kutsuda uuesti kokku ekspertide töörühm ja üritada poliitilist kokkulepet järgmisel nõukogul, 10.12. Erimeelsuste palett on muidugi kirev, alates õiguslikust alusest, mis jääb kindlasti viimasena lauale. Edasi NK ja COM otsusetegijatena, SRM ulatus – kas kõik pangad või mitte -, LR kriisihaldusasutuste roll, hääletusmehhanismid, üleminekuperioodid, euroala ja mitteeuroala LR võrdne kohtlemine, üliolulisena keskse kriisihaldusfondi loomine jne.

13.11 avaldas COM iga-aastase majanduskasvu analüüsi koos kaasaskäivate häiremehhanismi aruande, ühtse turu aruande ja tööturu aruandega. Selle lingi kaudu on hõlbus jõuda kõigi nimetatud dokumentideni. Nagu eelmisel nädalal kirjutasin, on COM liin praegu kiita taastärkavat majanduskasvu, seda osavasti oma poliitikaga ühendada ja rõhutada valitud reformikursi jätkamise vältimatust. Mööndakse küll, et reformide kasu nägemine võtab aega ja seetõttu on kohutavalt tähtis LR valitsuste omalus – et ei öeldaks oma kodanikele, et teeme neid asju vaid Brüsseli pärast või jaoks. Ilmselt viibates detsembri ÜK poole, räägitakse olulisemate poliitikavaldkondade parema koordineerimise vajadusest LR vahel ja ka reformilepingutest. Intrigeerivamalt on viidatud nimeliselt mahajääjatele teenuste direktiivi ellurakendamisel – DE, FR, AT, BE.

Isegi huvitavam osa, kuna hindab LR olukorda konkreetselt, on nn häiremehhanismi aruanne, Alert Mechanism Report. See on uue EL majandusvalitsuse üks nurgakividest, kus COM rea majandusindikaatorite järgi hindab LR majanduse olukorda ja otsustab sealt edasi, kas mõni tasakaalustamatus on nii suur, et võib ohustada stabiilsust kogu euroalal ja unioonis. Mis salata, pilt on reljeefne – sügavamaid kahtlusi pole vaid 3 Balti riigi, DK, AT, PL ja SK kohta. Abiprogrammiga riikidel on lausa oma hindamiskord.  Väga ohustatud on ES ja SI. Aga ka kõigi teiste puhul on alust vähemat uurida, ega pole alust kartusteks. Nüüd esimest korda ka DE kohta, kes ületab jooksevkonto ülejäägi indikaatorit reipalt. On muidugi vaieldav, kui tõsine see näitaja kogu euroala stabiilsuse mõttes on (mõttekoja Centre for European Policy Studies mainekas juhataja Gros avaldab selle üle küll kõrgesti õpetatud kahtlust), kuid poliitilise sõnumina on EL suurima ja näiliselt terveima majanduse DE “kallale minek” esiteks märgilise tähendusega, kuna peab andma signaali, et keegi ei ole puutumatu. Teiseks ja praktiliselt, on alust karta, et FRle on raske midagi ette kirjutada, kui DE päris plekituks kuulutatakse. Aga et sellest nüüd algatatavast uurimisest mingeid samme järgneb (kevadel tähtaeg), seda praegu ei usu küll.

Nädal lõppes esmakordselt COM poolt avaldatud eelarvekavade hindamisraportite avaldamisega. See on majandusvalitsuse seni viimane osa, kus euroala LR esitavad 15. oktoobriks oma järgmise aasta eealrvekavad hindamiseks. Selle hindamiseks, kuidas neis kavades järgitakse LR poolt endale stabiilsuse- ja kasvupakti raames võetud kohustusi. On muidugi väga küsitav, et mis siis saab, kui ühe riigi kava ikka üldse ei lähe. Suveräänse riigi eelarve kinnitab selle parlament ja punkt, eks. Needsamad parlamendid võivad ka küsida, et kes seal Brüsselis meile õieti neid ettekirjutusi teeb, tulgu kohale ja vastaku. Tahaks näha oma endist ülemust, COM rahandusala asepresidenti Rehni 17, varsti 18 euroala LR parlamendi vahet süstimas. Igatahes, päris kõlbmatuks ei kuulutatud sel aastal (esimene kord?) ühtki eelarvet. Aga vaid kahele LR ei tehtud mingeid märkusi ja neiks on DE ning EE! Kodanikele võib küll kohati tunduda, et mis sellest kõigest kasinusest kasu on, aga no on, tõesti on. Väikese riigi oluline kapital on tema maine ja EE riigirahanduse maine on esmaklassiline. Edasi – FR, NL, SI eelarvekavad on kohustustega kooskõlas, aga ülinapilt. BE, AT, SK on laias laastus nõuetele vastavad, aga on oht kohustuste mittetäitmisele kaldumiseks. ES, IT, LU, MT, ja üllatavalt FI eelarvekavade puhul on selge oht, et nõudeid ei täideta.

Mis tähtsus sel kõigel? Vaadata tuleb kaht asja. Esiteks, selline nimeline ja avalik eelarvekavade analüüs oleks veel 4-5 aastat tagasi täiesti võimatu olnud. Suveräänsuse rikkumine ja ka EL solidaarsuse murendamine on selline avalik häbistamine, oleks öeldud. Nõuda, et nüüd kohe järgneksid karistusaktsioonid, pole niisiis lihtsalt EL-le omane. Teiseks, vaatame, mis järgneb, kas ja mil määral LR hakkavad oma eelarve-eelnõusid muutma. Ja veel kord, ka selle protsessiga ei hinnata abiprogrammiga riike. Nendega räägitakse hoopis reljeefsemas keeles ja kõneviisis kui õpetatud analüüsid ja viisakad soovitused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga