17.09.2013

Islandi kolleeg käis rääkimas nende EL-suhte seisust. Tohututesse finantsraskustesse sattunud saareriik esitas liitumistaotluse 2009 ja formaalsed läbirääkimised algasid aasta hiljem. Aga Islandi avalik arvamus ei toetanud EL-liikmesust ka siis. Toetus pole kunagi olnud üle 50% ja isegi mitte selle lähedale. Samas, vist kogu aeg on napp enamus islandlastest olnud seda meelt, et läbirääkimised tuleks lõpule viia ja siis korraldada tulemuse üle rahvahääletus. Sellega põhjendatigi nii nende eelmise valitsuse kui ka Brüsseli optimismi.  Aga seegi on alati keeruline olnud – EL tahab ju mitte ainult korraldada meie elu, vaid seejuures ka armastatud olla. 2009 olin ma ise COM laienemisvoliniku kabinetiliige ja mäletan, kuidas kerkisid kulmud, kui Islandi valitsus avaldas soovi ametlik liitumisavaldus üle anda mitte suure pidulikkusega, nagu teised riigid, vaid piltlikult öeldes faksiga saata. Aga protsess siiski käivitus ja kuna Islandil arenenud lääneriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmena oli nagunii täidetud enam kui poolte EL poliitikavaldkondade tingimused, edenesid läbirääkimised jõudsalt. Osa eriti lõunapoolseid LR siiski kasutasid tihti juhust viidata EL madalale populaarsusele Islandil ja ohata, et ega nad ikka ei liigu. Isekad kalandushuvid sinna otsa.

Kuid majandusolukord Islandil paranes, vähendades saarerahva soovi kuiva räästaalust otsida. Lisaks tegi EL kaks sammu, mille vastukaja oli väga negatiivne – COM ühines Icesave kohtukaasuse hagejatega (kaasus, mis Euroopa Vabakaubanduspiirkonna kohtus kaotati) ning COM seadis ikkagi läbirääkimiste kalanduspeatükile nn avamisteetähise – need on asjad, mis kandidaadil tuleb teha veel enne, kui läbirääkimised üldse alata saavad. Kalandus on aga islandlaste jaoks ülimalt sensitiivne teema – enamus eksporti tuleb sealt ja selle majandusharu poliitiline lobivõime on väga tugev. Lisaks usuvad islandlased siiralt ja vist mitte päris aluseta, et nende oma kalanduspoliitika on EL ühtsest kalanduspoliitikast targemalt ja kestlikumalt korraldatud.  (EL-liitumise mõttes, muide, oli islandi rahvale isegi olulisem oma põllumajandussektori saatus. Kui kalandust nähakse ikkagi suure ärina, mida ajavad rikkad inimesed, siis põllumajandus oli emotsionaalselt midagi palju “omamat”. Nii lugesin 2010 COM tellitud põhjalikust fookusgrupiuuringust. Samast sain teada, et kui muidugi on Island vana põhjamaa ja inimesed tunnevad Põhja identiteeti, siis EL-kogemust taheti uurida hoopis MTlt – väike saar, kes on oma iseseisvuse ja identiteedi unioonis säilitanud).

Aga isegi ilma nende kahe sammuta oleks liitumisprotsess üha raskemaks läinud. Öeldakse ju, et loll on see, kes põhjust ei leia. 2013 kevadel võimule tulnud uus Islandi valitsus, mis eelmisest hulka eurovastasem, on nüüdseks liitumisprotsessi peatanud. See tähendab, et Island ei pea liitumiskonverentse, ei sõlmi uusi EL liitumiseelse abiraha projekte ning on laiali saatnud riigisisese läbirääkimiste tiimi. Mainekalt (Islandi) kõrgkoolilt on tellitud põhjalik analüüs liitumise võimalike mõjude ja EL tulevikustsenaariumite kohta, mida mõne kuu pärast peaks arutama Althingi. See tunduks lootustandvam, kui ei teaks, et riigi välisministeerium koostas eelmisel aastal sarnase põhjaliku raporti – valede järeldustega?

Kuid liitumistaotlust tagasi võtnud Islandi valitsus pole. Eks näis mis saab selle parlamendidebati järel, valitsus tundub pigem soovivat vastutust lõpliku katkestamise eest mitte päriselt endale võtta. Brüsseli peale ses asjas vaevalt loota saab. Laienemise peadirektoraadis on Islandi büroo küll laiali saadetud, aga stepsli väljatõmbamine jäetakse usutavasti rahumeeli partneritele. Meie ei saa ju otsustada, et meile järsku enam ei tahetagi. See olukord võimaldab paduoptimistidel veel üleval hoida väikest lootuseleegikest, et ehk ühel päeval õnnestub liitumisprotsess veel üles soojendada.

Mõni õppetund sellest kurvavõitu saagast (EEle ja mitte ainult meile oleks vägagi meeldinud, kui klubiga oleks vahelduseks liitunud ka üks põhjamaine jõukas lääneriik). Esiteks, nii suuri samme nagu liitumisavaldus, ei ole vist ikkagi tark teha vastu avaliku arvamuse enamust, lihtsalt lootes, et küll protsessi käigus tulevase liikmesuse kasud inimestele nähtavaks saavad. Teiseks, EL-il oleks tark tunnistada, et kandidaatriigil ja kandidaatriigil on vahe. Muidugi oleks ka Island pidanud täitma kõik acquis communautaire nõudeid, aga toonis ja tempodes saab vahet teha küll. Kolmandaks, viimase kahe aastakümne jooksul sisseharjunud arusaam, et kõik kangesti tahavad meiega liituda, pole siiski päris aukudeta. Midagi hullu ju ei juhtunud, iseenesest, aga ega päris ilma maineplekita see islandlaste korviandmine ka uniooni jaoks ei möödunud.

2 thoughts on “17.09.2013

  1. KOM alahindas kalanduse ja põllumajanduse väärtust Islandi iseolemise valemis. Ja ausalt öeldes ega EL reformimasina liivakrigin pole kõrvale kuigi hea kuulata. Põhjamaade vanim demokraatia võttis õigustatult vaheaja, et “oma tunnetes selgusele jõuda”. Jääb loota, et EL saab teise võimaluse ning mõistab ja hindab kauge kosilase omapärasid, kes on kõvemast puust kui teised kandidaadid, kes viimasel ajal liitunud.

  2. Väga paljude järeldustega saab siin nõustuda. Lisada võib, et pärast Islandi krooni kokkuvarisemist oli üheks suuremaks ISL EL-motivaatoriks võimalus liituda eurotsooniga, mis pärast eurotsooni enda raskustesse sattumist sugugi nii atraktiivne enam ei ole. Küsimus jääb siiski üles: 2008/09 kriis näitas, et nii väike valuuta ei pruugi olla elujõuline, ja Norra kroon või Hiina jüaan ei tule ilmselt alternatiividena arvesse.. Samas on islandlased üsna osavalt iseseisvat valuutapoliitikat ära kasutanud oma probleemidest väljumiseks. Kokkuvõttes oli aga sellest saagast kindlasti ka kasu: vähemalt Eesti riigiasutustes kasvas hüppeliselt teave ja arusaamine ISL ühiskonnast ja majandusest (mis küll paraku aja jooksul jälle hääbub, kui inimesed vahetuvad ja mälu tuhmub). Ja optimistidele võib veel meenutada, et siin juba eeskujuna mainitud Malta valitsus oli vahepeal kah paariks aastaks oma liitumissoovi külmutanud – tõsi, nad ei olnud selleks ajaks veel läbirääkimisi alustanud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga