16.11.2015

FACi esimene teema oli Lähis-Ida rahuprotsess. Arutelu kokkuvõtteks ei ilmnenud ei rahu ega protsessi kohta pea midagi uut. Uus element on ehk vaid okupeeritud alade toodete erimärgistamise asi.

Rändeteemal suutsid välisministrid pisut üllatavalt enam-vähem püsida välisaspektidel, ehkki Pariis on praegu kõigil huulil. Rõõmustavalt rõhutasid täna mitmed LR, et see kohutav terrorirünnak ja põgenikekriis pole omavahel seotud ja tunnistasid ka välisministrite rolli selle teadvustamisel riigi sees. Kiideti eelmise nädala Valletta tippkohtumist ja põgusalt sellest, kuidas sealseid otsuseid nüüd ellu viia.

Huvitaval kombel räägiti EL-Türgi suhtest palju nüansirikkamalt kui Vallettas toimunud erakorralise ÜK kajastustest on aru saadud (see lauseosa muidugi kuvab ka EL praeguste töömeetodite, ütleksin, väljakutseid). Ehk siis mitte ainult Me Vajame Türgit, vaid suhete kompleksist, mille osaks liitumisläbirääkimised, tagasivõtulepingud, rahaabi, viisavabaduse protsess, Küprose küsimus jne, jne, jne. Meie jaoks väga olulise teemani, idapartnerluseni, ei jõutudki, lükati 14.12 FACile. Kole palju on hakanud aega võtma päevakorrapunktide algamised ja lõppemised.

Õhtul korraldasin välisministri Brüsselis viibimise puhul vastuvõtu EL institutsioonides töötavatele välisministeeriumi ajalooga või välispoliitika teemadega tegelevatele eestlastele. Neid on hea mitu tosinat, hea.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga