16.07.2014

Erakorraline [[ÜK]] ei suutnud tippametikohtades kokku leppida, uuesti tullakse kokku 30.08. Õige oleks öelda, et ei tehtud isegi tõsist katset. See tähendab, otseselt ja laua taga ei arutatud ühtki konkreetset kandidaati. Miks nii? Esiteks seepärast, et ettepanekute paketti ei saanud kokku, kuna [[COM]] valitud president Juncker keeldus andmast [[LR]], eriti mõnele suuremale [[LR]]le lubadusi tulevaste portfellide kohta. [[COM]] koosseisu kokkupanemine on tema ülesanne, ja kõik. Aeg näitab, kuidas Juncker seda joont suudab hoida, aga algus on paljulubav. Samas on selge, et kui, oletame, neli tippametikohta läheksid näiteks [[LU]], [[ES]], [[PL]], [[IT]] vm esindajale, siis tahavad ka [[DE]], [[FR]] riigijuhid teada, et mis siis neile saab, kui tugevad volinikukohad. Teiseks sellepärast, et ainsale konkreetsemale kandidaadile [[CFSP]] kõrge esindaja kohale, [[IT]] välisministrile Mogherinile oli selge vastuseis. [[LT]] president ütles seda ka avalikult ja nimeliselt välja, mitmed muud rääkisid [[ÜK]] istungil sellest, et välispoliitika juht peaks olema välispoliitika kogemusega. Kahjuks sai ka avalikuks suuremate [[LR]] pisendav suhtumine sellesse ametikohta üldse. No millised raskekaallaased hakkavad pärast [[FR]] presidendi neid avaldusi sellele kohale kandideerima?. Tahaks öelda (ja mõnele kolleegile muide ütlesingi), et kuulge, kui teie jaoks pole sel kohal väärtust, andke meile (Ida-Euroopale), meie jaoks see on tähtis. Kolmas põhjus, miks kokkuleppele ei jõutud, on, et kaks suuremat poliitilist rühma, konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid, tahavad mõlemad [[ÜK]] eesistuja kohta. Ehk annab see võimaluse lõpuks liberaalidele, kelle tugevaim kandidaat sellele kohale oleks [[EE]] ekspeaminister Ansip? [[EE]] seisukohad [[ÜK]] istungil olid samad, mis ka avalikult välja öeldud: Üks koht peaks minema 2004 või hiljem liitunud [[LR]] ja üks koht liberaalidele. Need seisukohad jäävad püsima ka 30.08 [[ÜK]]ks valmistudes.

Edasist planeerides on hea teada veel mõnd spekulatsiooni-kuulujuttu, mida pean üpris paikapidavaks. Esiteks, [[IT]] ei lasta saada nii [[EKP]] kui [[ÜK]] juhikohta, seega kõik fantaasiarikkad ideed ekspeaministrite Letta või Monti nimedega on tõenäoliselt lennuvõimetud. Teiseks, on põhjust kahelda [[IT]] peaministri Renzi viimastel päevadel palju räägitud tugevast survest Mogherini toetuseks – Renzi laekus Brüsselisse eile pool tundi enne [[ÜK]] (hilisemaks lükatud) algust, ei osalenud sotsialistide koosolekutel ega mujal. Kolmandaks, sotsialistidel läheb väga raskeks, pigem võimatuks, saada nii [[ÜK]] eesistuja kui [[CFSP]] kõrge esindaja ametikohat. Neljandaks, ([[FR]]) sotsialistid tunduvad olevat leppinud mõttega, et [[ÜK]] eesistuja võiks tulla ka eurot mittekasutavast [[LR]]-st – see suurendab [[DK]] peaministri Thorning-Schmidti šansse. Viiendaks, mingeid väljaasteid Kesk- ja Ida-Euroopa (või siis uuemate [[LR]]) poole lõpuks tehakse – ma poleks imestunud, kui täna peaks [[PL]] peaminister Tusk hakkama vastama küsimustele, ega talle ei tehtud eile Van Rompuy ja Merkeli poolt ettepanekut [[ÜK]] eesistujaks hakata. Kahe viimase inimesega on küll see kehv lugu, et ükski ametisolev riigijuht ei saa olla avalikult kandidaat mõnele rahvusvahelisele kohale, sest tema riigi kodanikud tahavad, et ta riiki juhiks, mitte laiast maailmast töökohta jahiks. Peaminister saab sellise ameti vastu võtta, kui seda kohapeal pakutakse ja kohe ka ametisse kinnitatakse. Ses mõttes kardan, et mõlemad nimetatud (ja väga head) kandidaadid jõuavad enne augusti lõppu oma huvi nii mitu korda eitada, et ei pruugigi sellest enam välja saada.

Valitud president Juncker avaldas siiski paar detaili oma tulevase [[COM]] ülesehitusest, nimelt seatakse sisse rändevoliniku ja parema seadusloome asepresidendi ametikohad. Ma poleks imestunud, kui viimast pakutaks Brüsseli mitte päris kahjurõõmutute juubelduste saatel [[UK]] kandidaadile.

Tegusid tegi [[ÜK]] aga Vene-Ukraina kriisi järeldustega. Kuigi juba mustand oli küllalt tugev (vt Gondori kroonika 15.07.2014), ei eksinud need, kes ennustasid veel karmima liini prevaleerimist [[ÜK]] istungil. Kahe suurriigi juhtimisel lisati laiendatavate sanktsioonide hulka ka praktikas võimalus hakata viisakeelde ja varade külmutamist rakendama praeguse Venemaa juhtkonna toetajate kohta. See on miski, mida USA on ammu teinud ja mis on paljude meelest üks reaalne viis Kremli poliitikat tõesti ka mõjutada. Saab näha, juba täna hakkabki [[Coreper]] arutama, kuidas riigijuhtide suuniseid praktikas ellu rakendada – meie eesistuja on senisest õppust võtnud ega soovi lasta end süüdistada venitamises. Loodetavasti hakkab vastav töögrupp kohe arutama ka sanktsioonide õigusliku aluse muutmist. [[ÜK]] suunis on selge – juulikuu jooksul olgu esimesed firmad (mis ei välista ka üksikisikuid) uute kriteeriumite järgi nimekirja kantud. Käsk on käsk, tuleb teha.