16.05.2017

GAC tegi esimese ettevalmistava ringi 23.06 ÜK teemadele. Niipalju on selge, et kahel väga kaalukal alal, ränne ja kaitse, on veel lahti, kuhu juuni lõpuks jõutakse. Rände alt käib töö ühtse varjupaigasüsteemiga, ja kui selles kokkuleppele ei peaks jõutama (mida ei saa kaugeltki välistada), siis ootab EE järgmise eesistujana riigijuhtide suunist, kuidas edasi minna. Kaitse alt sõltub palju uue FR presidendi soovidest ja ka kodustet poliitilistest võimalustest, parlamendivalimised on vahetult enne ÜK. Mõeldes sellele, DE parlamendivalimistele 24.09 ja ka eile Berliini tippkohtumiselt kuuldule, kus liidukantsler Merkel oli üllatavalt mitteeitav lepingumuutmist nõudvate suuremate muudatuste suhtes, arvan, et päris otsuseid ei hakka tulema enne sügist ja ka siis sel eeldusel, et president Macron on teinud nähtavaid samme siseriiklike reformidega. Muudest ÜK teemadest tugev toetus digituru ülevaatusele, selle alt rõhutasin lõpuks ometi COM poolt lubatud andmete vaba liikumise eelnõu ja küberjulgeoleku strateegia tähtsust.

Debatid EL tuleviku üle sõltuvadki suuresti DE-FR suunanäidust. Mis ei tähenda, et ülejäänud 25 LR ei peaks selle teemaga tegelema. COM küsiski täna, mis NKl plaanis – nemad muudkui esitavad Valgeid raamatuid ja mõttepabereid. Nagu olen siinsamas varemgi kirjutanud, Valge raamat ei saa päriselt olla praktikute arutelude aluseks.   Mõttepaberid natuke rohkem, ka EE on põhimõtteliselt lubanud, et mitteametlik ECOFIN võiks arutada EMU tuleviku paberit ja ma pole GACi poolel vastu lõunale  MFF paberi üle – ehkki tore oleks neid kõigepealt näha. Kuid üldised arutelud EL tuleviku üle on riigijuhtide, ÜK liikmete poolt juhitav protsess ja ka täna laua ümber vaadates, ma pole kindel, kas pealikud usaldavad selle ülesande Euroopa asjade ministritele, aseministritele ja riigisekretäridele. Muidugi, kui EL tulevik on 14.-15.12 ÜK teema, siis peab GAC olema ettevalmistustesse kaasatud.

Kõige intrigeerivam päevakorrapunkt oli COM ülevaade PLga peetavast õigusriigi dialoogist. Seda on peetud juunist 2016 ja COM meelest pole PL neilt soovitud asju teinud. COM sooviski, et teised LR sellest teada saaksid ja eks asepresident Timmermans tahtis ka endale ses asjas toetust saada. Iseenesest pole NKl siin arutelukohta, mida COM muidugi ka hästi teab. No saigi toetuse dialoogi jätkamisele (mida lubas ka PL) ja paljud läänepoolsemad LR rääkisid, kui tähtis Euroopa väärtus õigusriik ikkagi on. Kasutati ka juhust nõuda pidevat õigusriigi olukorra arutelu NKs, mis mitme LR ammune soov. Eks neil muidugi avalikkus küsib ka valitsuselt, et kellega me ikka samas liidus oleme? Vaid paar LR ütlesid, et tänase arutelu koht pole NKs – kui COM leiab rikkumisi, siis pöördugu kohtu poole. MT eesistuja võttis asja osavalt ühe lausega kokku, öeldes, et eeldab, et COM ja PL informeerivad ka edaspidi LR dialoogi käigust – väga arukas, arvestades, et NKl institutsioonina pole siin tõesti rolli, oleks siis, kui COM esitaks PL hääleõiguse peatamist, millest asi veel üpris kaugel. Järgmise eesistujana jälgisin arutelu väga tähelepanelikult ega tahtnud anda ühtki võimalust kellelgi tõlgendada midagi mu poolt öeldavast kui lubadust meie eesistumise ajal teemat uuesti arutada.

EE oli esimest korda kaasatud hommikusele koordinatsioonikohtumisele PRES, NK sekretariaadi ja COM vahel. Lisaks lühidad koridorikohtumised UK ja DE kolleegiga. Lõuna NK asepeadirektori Cloosiga, kes vastutab institutsioonidevaheliste suhete ja GAC eest, äärmiselt kasulik, meie GAC programm ja päevakorrad on juba üpris ilmega. Läheneb.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga