1:50.02

Kaks väga tarka mõttekodalast, Grabbe ja Lehne, on Carnegie egiidi all avaldanud ettepaneku tulevaseks, paindlikumaks EL-i korralduseks. Loo alguses on pikem ülevaade EL senisest paindlikkusest, selle määradest ja võimalustest. Kui aga vaadata lõppu, soovituste osa, siis saad aru, et need on tegelikult väga praktilised näpunäited hetke riigi- ja EL institutsioonide juhtidele, kuidas praegune periood võimalikult vähese valuga üle elada. Autorite meelest ei saa Brexiti esimese šoki kestes ning enne 2017 valimisi [[FR]]s ja [[DE]]s nagunii suurte ideedega välja tulla, sealt aga oleks kuni 2019 kevade [[EP]] valimisteni jälle võimalust. Vahepeal jõuab Brexiti jahmatus ka lahtuda (vähemalt 27-s, ennustan). Grabbe ja Lehne meelest peab 16.09 Bratislava mitteametlik tippkohtumine peale praktiliste asjade kaudu ühtsuse demonstreerimise ka alustama järelemõtlemise perioodi EL-is. Küsimus peaks kõlama nii: kuidas tagada sisemine ühtekuuluvustunne EL paindlikuma ülesehituse tingimustes?

[[UK]] lahkumine on autorite arvates eriti paradoksaalne, kuna EL pole kunagi olnud rohkem britilik – paljud [[LR]] tahaksid tegelikult vähemate volituste ja regulatsiooniga EL-i. Ka kui 2016 veebruaris sõlmitud kokkulepe tühine on, pole “üha tihedam liit” enam praktikas suurema osa Euroopa jaoks eesmärgiks. See lõppes tegelikult juba 2005, kui [[FR]] ja [[NL]] valijad lükkasid tagasi põhiseadusliku leppe. Juba enne seda olid  [[UK]]le võimaldatud erandid jätnud ta eemale üha enamatest ühispoliitikatest, aga sellega nõrgenes ka brittide solidaarsus EL suhtes – nõiaring. Tulevikus jäävad enamad [[LR]]d ühispoliitikatest kõrvale, nii soovimatuse kui suutmatuse tõttu neid ellu rakendada, ennustavad Grabbe ja Lehne. [[LR]] suhe uniooniga ei tohi kunagi olla pelgalt konkreetses kasus mõõdetav, see mõjub solidaarsusele ülejäänutega halvavalt. Seega, paindlikkust osalemises, aga vaid teatava piirini. Autorite meelest on siseturu 4 vabaduse tingimusteta järgimine selleks, mis kindlustab vajaliku solidaarsuse miinimumi. Lisaks saab siseturg toimida vaid siis, kui selle reegleid täpselt täidetakse. Siin on autoritel kindlasti õigus. See paneb erilise vastutuse [[COM]]le kui lepingute vardjale. Ja osutab ka võimaliku murenemise koha – see juhtub mitte nii, et Brüsselis otsustatakse mõnel alal ühenduse pädevus [[LR]]dele tagasi anda, vaid siis, kui [[LR]] lihtsalt lõpetab ühiste reeglite täitmise.

Edasi annavad autorid päris põneva ülevaate kahe EL kroonijuveelprojekti, euroala ja Schengeni integratsiooni eripäradest. Põhierinevus – ühel on keskne institutsioon, [[EKP]], teisel pole. Euroala tagasikeeramine tähendaks selle liikmetele katastroofi, Schengeni oma, tohutute kulutustega küll, oleks aga mõeldav ja iga terroriaktiga ning põgenikelainega suureneb surve [[LR]] valitsustele Schengeniga millegi ette võtmiseks. Autorid ennustavad, et euroala konsolideeritakse edasistes kriisides, Schengen aga võib pigem laguneda.

Ja siin Grabbe ja Lehne 9 soovitust EL juhtidele (praktiku kommentaaridega):

  1. Ärge laske Brexitil muid nakatada, hoidke lõdvendamissurve vaos – hoolimata [[HU]] ja [[PL]] kultuurirevolutsiooni-jutust peaks see tehtav olema. Liiga suur on veel hirm edasise lagunemise ees.
  2. Hoidke siseturu ühtsust – õige, aga raskem teha, vt eespool reeglite täitmise riskidest.
  3. Karistage reeglite mittetäitmise eest – siin on jäme ots [[COM]] käes ja “poliitiline” [[COM]] pole ses asjas üheselt tugev olnud. Konkurentsikaasused saavad küll tugevaid lahendeid, aga eelarvereeglitega mängimine ei sisalda usaldust. Samas, olukorras, kus kardetakse [[LR]] ärakukkumist võib liigne surumine ka vale olla.
  4. Tagage põhiõiguste kaitse ja institutsioonide toimimine – otsene viide [[HU]] ja [[PL]] suunas. [[COM]] ongi [[PL]] õigusriigi küsimusega vägagi aktiivselt tegelnud. Aga tagasilöökide oht on siin suur.
  5. Viige euroala ja Schengeni pooleliolev konsolideerimine lõpule – kergem öelda kui teha. Schengeni reformimisega praegu vähemalt tegeldakse, euroala omaga pea mitte. Pangandusliidu lõpuleviimiseks vajaliku ühtse hoiusegarantii eelnõu väga ei liigu.
  6. Uute ettevõtmiste puhul pakkuge kohe paindlikku osalemisvõimalust – nõuab mõtteviisi muutust eriti [[COM]]s, kes eelnõusid koostab.
  7. Pidage kõigi [[LR]] osalusel arutelusid tulevikusuundade üle, hoidke ära [[LR]] gruppide tekkimine – peamiselt [[ÜK]] eesistuja Tuski (aga ka suuremate [[LR]] juhtide) vastutus. Tuskiga asi selgem, teistega päriselt mitte.
  8. Rääkige rohkem kodanikega, kodanikuühiskonnaga, [[LR]] poliitikute vastutus EL selgitamisel – täiesti õige ja tegelikult vältimatu.
  9. Kasutage paindlikkust loovalt, kaasake ka kolmandaid riike EL poliitikatesse, laienemisriike juba enne liitumist ja leidke mudeleid ka näiteks idapartnerite jaoks – sama, mis Bruegeli ettepanekutes (vt Gondori kroonika 05.09.2016). Kõlab ilusasti, aga vajab samuti mõtteviisi, harjumuste muutust.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga