1:50.02

Kaks väga tarka mõttekodalast, Grabbe ja Lehne, on Carnegie egiidi all avaldanud ettepaneku tulevaseks, paindlikumaks EL-i korralduseks. Loo alguses on pikem ülevaade EL senisest paindlikkusest, selle määradest ja võimalustest. Kui aga vaadata lõppu, soovituste osa, siis saad aru, et need on tegelikult väga praktilised näpunäited hetke riigi- ja EL institutsioonide juhtidele, kuidas praegune periood võimalikult vähese valuga üle elada. Autorite meelest ei saa Brexiti esimese šoki kestes ning enne 2017 valimisi FRs ja DEs nagunii suurte ideedega välja tulla, sealt aga oleks kuni 2019 kevade EP valimisteni jälle võimalust. Vahepeal jõuab Brexiti jahmatus ka lahtuda (vähemalt 27-s, ennustan). Grabbe ja Lehne meelest peab 16.09 Bratislava mitteametlik tippkohtumine peale praktiliste asjade kaudu ühtsuse demonstreerimise ka alustama järelemõtlemise perioodi EL-is. Küsimus peaks kõlama nii: kuidas tagada sisemine ühtekuuluvustunne EL paindlikuma ülesehituse tingimustes?

UK lahkumine on autorite arvates eriti paradoksaalne, kuna EL pole kunagi olnud rohkem britilik – paljud LR tahaksid tegelikult vähemate volituste ja regulatsiooniga EL-i. Ka kui 2016 veebruaris sõlmitud kokkulepe tühine on, pole “üha tihedam liit” enam praktikas suurema osa Euroopa jaoks eesmärgiks. See lõppes tegelikult juba 2005, kui FR ja NL valijad lükkasid tagasi põhiseadusliku leppe. Juba enne seda olid  UKle võimaldatud erandid jätnud ta eemale üha enamatest ühispoliitikatest, aga sellega nõrgenes ka brittide solidaarsus EL suhtes – nõiaring. Tulevikus jäävad enamad LRd ühispoliitikatest kõrvale, nii soovimatuse kui suutmatuse tõttu neid ellu rakendada, ennustavad Grabbe ja Lehne. LR suhe uniooniga ei tohi kunagi olla pelgalt konkreetses kasus mõõdetav, see mõjub solidaarsusele ülejäänutega halvavalt. Seega, paindlikkust osalemises, aga vaid teatava piirini. Autorite meelest on siseturu 4 vabaduse tingimusteta järgimine selleks, mis kindlustab vajaliku solidaarsuse miinimumi. Lisaks saab siseturg toimida vaid siis, kui selle reegleid täpselt täidetakse. Siin on autoritel kindlasti õigus. See paneb erilise vastutuse COMle kui lepingute vardjale. Ja osutab ka võimaliku murenemise koha – see juhtub mitte nii, et Brüsselis otsustatakse mõnel alal ühenduse pädevus LRdele tagasi anda, vaid siis, kui LR lihtsalt lõpetab ühiste reeglite täitmise.

Edasi annavad autorid päris põneva ülevaate kahe EL kroonijuveelprojekti, euroala ja Schengeni integratsiooni eripäradest. Põhierinevus – ühel on keskne institutsioon, EKP, teisel pole. Euroala tagasikeeramine tähendaks selle liikmetele katastroofi, Schengeni oma, tohutute kulutustega küll, oleks aga mõeldav ja iga terroriaktiga ning põgenikelainega suureneb surve LR valitsustele Schengeniga millegi ette võtmiseks. Autorid ennustavad, et euroala konsolideeritakse edasistes kriisides, Schengen aga võib pigem laguneda.

Ja siin Grabbe ja Lehne 9 soovitust EL juhtidele (praktiku kommentaaridega):

  1. Ärge laske Brexitil muid nakatada, hoidke lõdvendamissurve vaos – hoolimata HU ja PL kultuurirevolutsiooni-jutust peaks see tehtav olema. Liiga suur on veel hirm edasise lagunemise ees.
  2. Hoidke siseturu ühtsust – õige, aga raskem teha, vt eespool reeglite täitmise riskidest.
  3. Karistage reeglite mittetäitmise eest – siin on jäme ots COM käes ja “poliitiline” COM pole ses asjas üheselt tugev olnud. Konkurentsikaasused saavad küll tugevaid lahendeid, aga eelarvereeglitega mängimine ei sisalda usaldust. Samas, olukorras, kus kardetakse LR ärakukkumist võib liigne surumine ka vale olla.
  4. Tagage põhiõiguste kaitse ja institutsioonide toimimine – otsene viide HU ja PL suunas. COM ongi PL õigusriigi küsimusega vägagi aktiivselt tegelnud. Aga tagasilöökide oht on siin suur.
  5. Viige euroala ja Schengeni pooleliolev konsolideerimine lõpule – kergem öelda kui teha. Schengeni reformimisega praegu vähemalt tegeldakse, euroala omaga pea mitte. Pangandusliidu lõpuleviimiseks vajaliku ühtse hoiusegarantii eelnõu väga ei liigu.
  6. Uute ettevõtmiste puhul pakkuge kohe paindlikku osalemisvõimalust – nõuab mõtteviisi muutust eriti COMs, kes eelnõusid koostab.
  7. Pidage kõigi LR osalusel arutelusid tulevikusuundade üle, hoidke ära LR gruppide tekkimine – peamiselt ÜK eesistuja Tuski (aga ka suuremate LR juhtide) vastutus. Tuskiga asi selgem, teistega päriselt mitte.
  8. Rääkige rohkem kodanikega, kodanikuühiskonnaga, LR poliitikute vastutus EL selgitamisel – täiesti õige ja tegelikult vältimatu.
  9. Kasutage paindlikkust loovalt, kaasake ka kolmandaid riike EL poliitikatesse, laienemisriike juba enne liitumist ja leidke mudeleid ka näiteks idapartnerite jaoks – sama, mis Bruegeli ettepanekutes (vt Gondori kroonika 05.09.2016). Kõlab ilusasti, aga vajab samuti mõtteviisi, harjumuste muutust.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga