15.-16.11.2016

Eilse GAC eel juhatasin Põhja-Balti LR koordinatsioonikoosolekut (vt ka Gondori kroonika 20.09.2016), mis loodetavasti regulaarseks saab. Väga samameelsed LR oleme üldiselt, näiteks suur toetus digiagenda tõstmisele EE poolt istungil. Aga eelarveküsimustes oleme muidugi kardinaalselt erinevatel positsioonidel, Põhjamaad netomaksjad ja Baltimaad -saajad.

GAC algas mitteametliku lõunaga, kus tõdeti, et MFF vaheülevaatega on kõik LR nõus peale IT. See aga ei sega edasisi arutelusid EPga. Kui ise Brüsseli asjades nii sees poleks, siis oleks raske aru saada küll, kuidas kokkulepet nagu päriselt pole, aga samas ikkagi on ka. Vaheülevaate kohta võib küll öelda, et netomaksjad said (peaaegu) kõik, mis tahtsid ja netosaajad ei saanud peaaegu midagi. 6 miljardit tõsteti prioriteetide, peamiselt rände peale ümber, aga triljonilise MFF puhul pole see suur summa.

Istungiosas kõigepealt õigusriigi arutelu. 12 vanemat LR (ainsa 2004. aasta omana SI), tahavad kaugemale minna, regulaarset arutelu LR sisearengutest. Et kui on Kopenhaageni kriteeriumite järgi sisse saadud, siis peab neid ju kogu aeg täitma ja siis ei tohiks olla probleeme, kui võrdsete partnerite vahel arutad. Teine leer seda ei toeta. EE on kogu selles temaatikas alati madalat profiili hoidnud, nii ka nüüd, tõdesin lõpetuseks, et panime kõik öeldu-soovitu hoolikalt kirja ja meie eesistumise ajal teeme kindlasti ka õigusriigi arutelu. Riigi imagot toetaks (ja vast oleks ka teistele LRdele pisikeseks kergenduseks), kui teema oleks midagi küberruumiga seotut. Tuleb Tallinnas arutada.

3 EL-institutsiooni ühise seadusandliku tegevuse kava arutelul esitasin peale tugeva toetuse muudele digituru algatustele ka soovi andmete vaba liikumise eelnõu esitamiseks COM poolt 2017. On tekkinud nimelt väike kartus, et teema vastuolulisust (andmekaitse!) pelgav COM võiks tahta välja tulla vaid teatisega, see aga ei klapi meie ambitsiooniga ega ka tänapäeva nõuetega. Mitu LR, eriti südamlikult muide IE, toetasid ja näe, päev hiljem panigi NK sekretariaat selle NK poolt teistele institutsioonidele saadetavasse nõudekirja sisse. Ei saa öelda, et Brüsselis midagi tehtud ei saa.

Tänasel ÜKPle pühendatud GACil hinnati kõigepealt selle poliitika reformi seniseid tulemusi, alates 2014 (suuri raha neelavaid EL-poliitikaid nagu ÜKP ja ÜPP reformitaksegi kord 7 aasta jooksul, terveks eelarveperioodiks). Meie oleme põhimõtteliselt rahul, aga veel rohkem rahul oleme sellega, et EE liigub vaikselt nn üleminekuregiooni staatuse poole – elatustaseme ühtlustamine ongi ju selle poliitika eesmärk. Suur probleem üle kogu EL on muidugi selle poliitika kommunikeerimine, soovijad saavad siin näha lihtsalt raha mõttetutesse objektidesse loopimist. Vaevalt aitab selle vastu lihtsalt EL lipu ja sildi ülespanemine.

Lõunal tutvustas COM endine asepresident Kallas tema juhitava ÜKP reeglite lihtsustamise töörühma senist tööd. EE, nagu õige ja ka sobilik, toetab lihtsustamist igati – mida väiksem haldusaparaat, seda raskem on keerulisi reegleid täita. Ideaalis peaks hakkama saama vaid õigusaktide põhjalt (praegu sadu juhiseid veel juures) ja ideaalis peaks EL eri fondide rahakasutuse reeglid samad olema. Unistada võib, ja Kallast julgustati täna igatahes oma ettepanekutega julge olema. Väga huvitav oli, et UKd esindas Põhja-Iiri rahandusminister, kes rääkis pisut ka oma probleemidest Londoni valitsusega. Aga põhiline oli siiski, et nii tema kui ka IE Euroopa-minister tuletasid meelde, et ÜKPl, ülepiiri projektidel, on olnud oma tugev roll ka Iiri rahuprotsessi toetamisel. Hea aeg-ajalt meenutada, et EL esimene eesmärk on rahu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga