15.-16.11.2016

Eilse [[GAC]] eel juhatasin Põhja-Balti [[LR]] koordinatsioonikoosolekut (vt ka Gondori kroonika 20.09.2016), mis loodetavasti regulaarseks saab. Väga samameelsed [[LR]] oleme üldiselt, näiteks suur toetus digiagenda tõstmisele [[EE]] poolt istungil. Aga eelarveküsimustes oleme muidugi kardinaalselt erinevatel positsioonidel, Põhjamaad netomaksjad ja Baltimaad -saajad.

[[GAC]] algas mitteametliku lõunaga, kus tõdeti, et [[MFF]] vaheülevaatega on kõik [[LR]] nõus peale [[IT]]. See aga ei sega edasisi arutelusid [[EP]]ga. Kui ise Brüsseli asjades nii sees poleks, siis oleks raske aru saada küll, kuidas kokkulepet nagu päriselt pole, aga samas ikkagi on ka. Vaheülevaate kohta võib küll öelda, et netomaksjad said (peaaegu) kõik, mis tahtsid ja netosaajad ei saanud peaaegu midagi. 6 miljardit tõsteti prioriteetide, peamiselt rände peale ümber, aga triljonilise [[MFF]] puhul pole see suur summa.

Istungiosas kõigepealt õigusriigi arutelu. 12 vanemat [[LR]] (ainsa 2004. aasta omana [[SI]]), tahavad kaugemale minna, regulaarset arutelu [[LR]] sisearengutest. Et kui on Kopenhaageni kriteeriumite järgi sisse saadud, siis peab neid ju kogu aeg täitma ja siis ei tohiks olla probleeme, kui võrdsete partnerite vahel arutad. Teine leer seda ei toeta. [[EE]] on kogu selles temaatikas alati madalat profiili hoidnud, nii ka nüüd, tõdesin lõpetuseks, et panime kõik öeldu-soovitu hoolikalt kirja ja meie eesistumise ajal teeme kindlasti ka õigusriigi arutelu. Riigi imagot toetaks (ja vast oleks ka teistele [[LR]]dele pisikeseks kergenduseks), kui teema oleks midagi küberruumiga seotut. Tuleb Tallinnas arutada.

3 EL-institutsiooni ühise seadusandliku tegevuse kava arutelul esitasin peale tugeva toetuse muudele digituru algatustele ka soovi andmete vaba liikumise eelnõu esitamiseks [[COM]] poolt 2017. On tekkinud nimelt väike kartus, et teema vastuolulisust (andmekaitse!) pelgav [[COM]] võiks tahta välja tulla vaid teatisega, see aga ei klapi meie ambitsiooniga ega ka tänapäeva nõuetega. Mitu [[LR]], eriti südamlikult muide [[IE]], toetasid ja näe, päev hiljem panigi [[NK]] sekretariaat selle [[NK]] poolt teistele institutsioonidele saadetavasse nõudekirja sisse. Ei saa öelda, et Brüsselis midagi tehtud ei saa.

Tänasel [[ÜKP]]le pühendatud [[GAC]]il hinnati kõigepealt selle poliitika reformi seniseid tulemusi, alates 2014 (suuri raha neelavaid EL-poliitikaid nagu [[ÜKP]] ja [[ÜPP]] reformitaksegi kord 7 aasta jooksul, terveks eelarveperioodiks). Meie oleme põhimõtteliselt rahul, aga veel rohkem rahul oleme sellega, et [[EE]] liigub vaikselt nn üleminekuregiooni staatuse poole – elatustaseme ühtlustamine ongi ju selle poliitika eesmärk. Suur probleem üle kogu EL on muidugi selle poliitika kommunikeerimine, soovijad saavad siin näha lihtsalt raha mõttetutesse objektidesse loopimist. Vaevalt aitab selle vastu lihtsalt EL lipu ja sildi ülespanemine.

Lõunal tutvustas [[COM]] endine asepresident Kallas tema juhitava [[ÜKP]] reeglite lihtsustamise töörühma senist tööd. [[EE]], nagu õige ja ka sobilik, toetab lihtsustamist igati – mida väiksem haldusaparaat, seda raskem on keerulisi reegleid täita. Ideaalis peaks hakkama saama vaid õigusaktide põhjalt (praegu sadu juhiseid veel juures) ja ideaalis peaks EL eri fondide rahakasutuse reeglid samad olema. Unistada võib, ja Kallast julgustati täna igatahes oma ettepanekutega julge olema. Väga huvitav oli, et [[UK]]d esindas Põhja-Iiri rahandusminister, kes rääkis pisut ka oma probleemidest Londoni valitsusega. Aga põhiline oli siiski, et nii tema kui ka [[IE]] Euroopa-minister tuletasid meelde, et [[ÜKP]]l, ülepiiri projektidel, on olnud oma tugev roll ka Iiri rahuprotsessi toetamisel. Hea aeg-ajalt meenutada, et EL esimene eesmärk on rahu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga