15.08.2014

Erakorralise FAC kokkukutsumise põhjuseks oli seekord tegelikult laiemas Lähis-Idas toimuv – eriti Iraak ja Gaza. Esimesest rääkisid ministrid ka pikalt, peamiselt kirjeldati 1/3 Iraagi territooriumist kontrolliva nn Islamiriigi või Kalifaadi rühmituse julmust, kohutavat humanitaarolukorda. Räägiti ka vajadusest ainsat stabiilsemat ala, Kurdistani, relvadega varustada. Siin ka EEl ehk võimalik panustada. Aga üldiselt oldi veendunud, et radikaalse islami oht Euroopale suureneb lähiajal veelgi ning jääb kestma aastakümneteks. Gaza kohta arvati, et see ainus koht regioonis kus, kui asjad just kohe tagasi vajuma ei hakka, võiks isegi olla mingi väike lootusepoeg, et midagi hakkaks paremaks minema. Päris kole, kui Gaza on kõige lootustandvam laik selle naabrussuuna kaardil. See tõestab veel kord ka kaugemate ja väiksemate LR vajadust kaasa rääkida ka muudel kui omalähinaabruse teemadel.

Ukraina üle peeti pikemad vaidlused eile-täna PSCs ja Coreperis, järelduste teksti lihvides. Läksid lõpuks paremaks õige mitmes kohas. Oli neid, kes tahtsid EL fookuse rohkem humanitaarolukorrale suunata. Õige, kuid selle juures tuleb ka meelde tuletada, et humanitaarolukord on selline Venemaa agressiooni pärast ja peamine on akuutse sõjalise kriisi lõpetamine. Sel nädalal on Vene president Putin kaks korda helistanud COM presidendile Barrosole ja selle dünaamika heiastub mõnevõrra ka tekstis. Kuid ka siin tegime selgeks, et mingid kaubanduslepingu kõnelused vm ei asenda seda, mis Vene peab kõigepealt tegema – sõjalise kriisi deeskaleerima. Suurim vaidlus käis selle üle, kas mainida EL valmidust kaaluda veel uusi sanktsioone. Oli õige palju neid, kes ütlesid, et kuulge, alles me tegime selle tohutu sammu ja kehtestasime majandussanktsioonid (ja see ongi, aegruumi arvestades, EL jaoks tohutu samm), kas me nüüd libiseme spiraali mööda kiirelt allapoole? Lõpuks jäi sisse kinnitus, et jälgime-analüüsime pidevalt olukorda ja oleme valmis ka edasisi samme tegema. See viimane on selle kriisi sõnastuse (“keele”) osaks saanud ja nii pole põhjust ka täna muretseda, et EL sõnumid nõrgenesid. Ma möönan muidugi, et on pisut irreaalne arutada sõnastuse komade (ja siiski natuke rohkem kui komade üle), kui öösel sõitis Vene sõjaväe kolonn üle Ukraina piiri. Üks erinevus varasemaga võrreldes, siiski. Täna ütles õige mitu välisministrit, et väga kahetsusväärsed on viimaste päevade avaldused mõne LR juhi poolt, nagu poleks sanktsioonid (ehk siis, loe: EL ühine poliitika) õiged, ning mainiti ka FI presidendi visiiti Sotši. Ei tea, kas selle nina alla hõõrumise pärast, aga mitu LR, kes veel Coreperis ei tahtnud edasisi samme mainida, olid ministri tasandil sellega kobisemata nõus.

Tõesteti, just karmima liini esindajate poolt, ka EL ühtsuse küsimust, et need väljaütlemised nõrgestavad seda. Tõsi, kuid samas – nii sanktsioonide otsus kui ka tänased järeldused, nagu ka kõik senised otsused, on vastu võetud konsensusega, nagu CFSP otsused kõik. Ja see on päeva lõpuks see, mis loeb. Ka siis, kui koosolekute vahepeal oma isiklike arvamusi avaldatakse. Stiilipunkte ei hakka EL oma välispoliitika eest mudugi küll niipea saama, selleks on otsusetegemise mehhanismid liiga kohmakad ja LR huvid veel mitmes asjas liiga erinevad.

2 thoughts on “15.08.2014

  1. Miks on kaalutav sõjalise andmine EU poolt Kurdistanile (mis pole riik, vaid autonoomne piirkond), kuid see ei ole kaalumisel Ukraina suhtes? Kas “karmima liini esindajad” on vastavad ettepanekud esitanud?

Vasta Kalev Kallemets-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga