15.05.2013

TervepäevaCoreper.  Tähtsaimaks poliitiliseks päevakorrapunktiks 22.05 ÜK järelduste eelnõu. EE-le, nagu juba kirjutatud, olulisim kohalike energiaallikate mainimine ka muus kui kestliku ja ohutu kasutamise kontekstis. Saatsime varakult ära ka oma kirjalikud parandusettepanekud, tänu Tallinna inimeste heale tööle. Aga pole kindel, et seda ka arvestatakse, sest kohalike allikate ja ebakonventsionaalsete kasutusviiside (nagu põlevkivist õli tootmine) ûmber on palju poliitikat ja hirme. Kui ei lähe sisse, eks siis käratseme järgmise nädala GAC-il edasi. Muidu energiaosa üllatusteta, see on tasakaalu leidmise harjutus nende vahel, kelle jaoks energiapoliitika on lihtsalt kliimapoliitika osa ja nende vahel, kelle jaoks peamine on majanduslik aspekt, eriti kriisiajal. Eesistuja Van Rompuy tahab järeldustes kokku leppida enne ÜK-d, seega peab ta meeskond kõvasti pingutama, et kõigi LR soove võimalikult pardale võtta. Maksunduse osas pole LU veel päriselt “rivis”, aga vast järgmisel nädalal juba on. Carpe diem, see kehtib praegu selle teema puhul, poliitiline pärituul on tugev.

Sisejulgeoleku fondi politseikoostöö instrumendi raha jagamise jaotusvõtme otsustamisel jäime koos teiste maavälispiiriga riikidega vähemusse ja midagi polnud teha, PRES luges kvalifitseeritud häälteenamuse saavutatuks (ehkki napilt, tuleb mõrult lisada). Mitte et maapiirid edaspidi raha ei saaks, aga proportsionaalselt vähem kui õhu- ja merepiiripunktid.

Kokkulepet ei saavutatud HR liitumisega seotud 2013. aasta I lisaeelarve üle. Ja üllatuslikult võib järgmisel nädalal tulla FR ettevõttel suurem kisma EP tulevase koosseisu küsimuses, mida peeti juba lahendatuks. Aga eks saab näha, vaikne kokkulepe pole vist veel täiesti välistatud.

Lõunast Euroopa kohtu esimehega viilisin häbitult ja käisin hoopis Konrad Adenaueri fondi seminaril, teemaks edasine EL fiskaalintegratsioon. Kuna enamus nimekatest akadeemilistest sõnavõtnutest olid sakslased, polnud vaja imestada, et fiskaal- ehk eelarveliit eriti toetust ei saanud. Pangandusliitu seevastu peeti väga vajalikuks. Mitte et DE-d poleks kritiseeritud – mõjuka mõttekoja Centre for European Policy Studies juht Gros näiteks ütles, et DE tootlikkuse kasv on müüt – neil oli lihtsalt jooksvekonto suur ülejääk, mis tähendab, et neil oli raha käes ja kriisiajal on see, kel raha käes, võidumees. Üldiselt arvati, eestlasele kaunis sobival moel, et probleem on peamiselt selles, et mõnede LR kulutused olid liiga suured ja nad peavad taas ise ots otsaga kokku tulema. Kui see saavutatud – näiteks toodi BG, kel IMF-i abiga jooksevkonto jm asjad enam-vähem korras – siis  nad teistele ohtu ei kujuta, lihtsalt ise jäävad ilma end reformimata vaeseks, aga reformideks ei saa keegi neid väljastpoolt sundida. Gros ütles veel sellise mõtte, mis mulle kui majandusvõhikule tundus väga arukas – pankade kapitalinõuete seadmisel (CRD-4, mäletate?) oleks pidanud seadma reegli, et pank ei tohi oma LR valitsuse võlakirju üle teatava % omada… ja olekski pankade ja valitsuste vaheline side läbi lõigatud. Liiga lihtne?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga