13.11.2013

TervepäevaCoreperiga kaasnesid ka hommikusöök ja lõuna. Hommikul arutasime nagu ikka, ilma aluspaberiteta jooksvaid poliitilisi küsimusi. Nendest peamised, nagu väga tihti, seotud EPga. Viimase asjana MFF lõpliku heakskiitmise kontekstis on laual kõrgetasemelise omavahendite töörühma moodustamine. Ettepaneku kohaselt peaks see koosnema 3 liikmest iga institutsiooni poolt – NK, EP ja COM. Tegemist on teemaga, mille puhul ei tasu enam rehmata, et ah, sellest nagunii midagi ei tule, küll ta kaob iseenesest ära. Ei kao. Esiteks ei kao EL-is asjad niisama laualt, teiseks on ühenduse eelarve praegusel kujul tegemist nimetanud hullumeelsuseks väga paljud kogenud inimesed, näiteks EE volinik Kallas, kolmandaks, mõtleme hetke, kas on meist tark jätta EL-i rahastamine ikkagi suuresti mõne suurema ja jõukama LR konkreetse hetke poliitilise tahte armule? Homme arutame ametlikult Coreperis ja mõtteid, mis salata, juba on.

ÜKP paketi heakskiitmise käigus EP regionaalpoliitika komitees (ehk siis pärast kokkuleppimist triloogil) on makromajandusliku tingimuslikkuse juures lisandunud sõna “püsiv”, “persistent“, seal, kui räägitakse, milline peab olema kokkulepete rikkumine selleks, et sanktsioonid käivituksid. See muudab mõtet ja kõigutab kõvasti partnerite usaldust EP vastu. Küsimus on, kas NK peaks sellega leppima, silma kinni pigistama, et kiire kokkulepe saada? Homme asi ametlikult arutlusel, aga juba täna tantsiti otsast mau-maude sõjatantsu. Esiteks, asja mõte muutub tõesti. Teiseks, kui ükskõik kellele jääb mulje, et selliseid asju saabki karistamatult teha, siis sellest jääb kindlasti hammas edaspidiseks verele.

Coreperi ametlikus osas viimane aruteluring EEAS aruande üle. Seekord kesk- ja pikema perspektiivi soovituste osa, see, mis jääb täiesti kindlasti järgmisele CFSP kõrgele esindajale alates 2014 lõpust. Sellest ka tänase debati ehk pisut suurem akadeemilisus. EE jaoks oli kõige olulisem laiemispoliitika ja ENP juhtimine. Jah, kõrge esindaja võib kohati teha rohkem, nagu näiteks praegu Serbia ja Kosovo dialoogi vahendades, Lähis-Idast rääkimata. Aga suhetes naabritega ja eriti liituda soovivate riikidega on nii palju rohkem mõõtmeid kui lihtsalt välispoliitika – kogu seaduse harmoneerimine, piirikoostöö, keskkond, jne. Selleks on COMl paremad kogemused, rohkem inimesi ja paksem rahakott. Nii et ka järgmises COM koosseisus peab meie meelest olema eraldi laienemis- ja naabruspoliitika volinik. Ehkki mööname, et portfellide jaotamine on puhtalt COM presidendi õigus. Teiseks kõrge esindaja asetäitja koha loomine, mida me koos enamuse täna kõnelnud LRga ei toeta. Asendada saavad nii EEAS tippametnikud, teised COM volinikud kui, eriti meie perspektiivist, eesistujariigi välisminister. Viimasel puhul oleks garanteeritud kõrge protokolliline tase ja ka LR omalus protsessis. Kolmanda asjana ei pooldanud ma EEAS tippjuhtide kohtade koondamist. Nad on seal ikka päris võimsad tegijad, üldiselt, ja tööülesandeid praegugi väga palju. Kui perre peaks aga must lammas juhtuma, siis mõistlik välisteenistus püüab personaliprobleemi kõigepealt rotatsiooni ja alles teises järjekorras reorganiseerimise teel lahendada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga