13.09.2017

Täna sai [[EP]]s Strasbourgis põhitähelepanu [[COM]] presidendi Junckeri aastakõne, nn Olukorrast unioonis-kõne. Selle tava seadis sisse Junckeri eelkäija Barroso ja ambitsiooni paralleelid USA presidendi Olukorrast riigis-kõnega on ilmsed. Muidugi on EL teistmoodi nähtus kui USA ja täna kuulsime peamiselt Junckeri visiooni EL tulevikust. Kõnega käis kaasas [[COM]] kavatsusekiri 2018 seadusloomest, viimane tõsine selline, kuna aasta pärast esitatavast ei jõua selle [[EP]] mandaadi ajal (mis lõppeb juunis 2019) enam midagi lõpule viia, kui just mingit väga karjuvat vajadust pole.

Juncker rääkis küll alustuseks sisendusjõuliselt, kuidas tähelepanu keskmes peab olema kodanik, mitte EL institutsioonid, aga oma visioonis oli tal ikkagi palju juttu EL institutsioonide ümberkujundamisest. Samas, EL tuleviku traditsioonilise debati taustal ikkagi tagasihoidlikult. Kindlasti saavad palju klikke tema ettepanekud [[ÜK]] eesistuja ja [[COM]] presidendi koha ühendamisest ja EL luureüksuse sisseseadmisest, aga nende üle ma liiga suurt debatti ei ennusta. Nagu ka EL tööturuameti asutamise idee üle. Huvitavam oli suhteliselt realistlik EL (NB! mitte euroala) majandus- ja rahandusministri koha idee, kelle ülesandeks koordineerida [[LR]] reforme ja aida ta hättasattunud riike. Huvitavam, sest on tagasihoidlikum mõnest senisest ettepanekust, näiteks [[FR]] presidendi Macroni omast – järsku siis suurema lennuvõimega idee?

Julgete mõtete kilda kuulub ka idee kasutada nn passarelle-klauslit Lissaboni lepingus, mille kohaselt [[ÜK]] võib ühehäälselt otsustada tuua lisaks senistele uusi poliitikavaldkondi enamushääletuse alla. Juncker nimetas [[CFSP]]d ja maksustamist, praegu on neis konsensusenõue. Ta soovib sel teemal kindlasti [[ÜK]] arutelu, aga selle päevakord, nagu kogu EL tuleviku arutelu ohjad on [[ÜK]] eesistuja Tuski käes, saab näha. Ja loomulikult toetab Juncker üle-euroopalise valimisringkonna moodustamist [[EP]] valimisteks, lisaks [[LR]] omadele.

Palju oodati kõnest nn Ida-Lääne mõõtme ülestoomist. Tõigi, aga mitte õigusriigi teemal (selle kohta vaid vibutus, et kohtuotsuseid tuleb täita ja punkt), vaid üllalt tõdedes, et ei saa leppida sellega, et osas [[LR]]dest põetakse haigusi, mis teistes ammu kadunud ja süüakse madalama kvaliteediga toitu. Polnud väga meelitav pilt Ida-Euroopast. Küll nõudis Juncker kõvahäälselt juba 2011 liitumistingimused täitnud [[RO]] ja [[BG]] vastuvõtmist Schengenisse – see sai ka saali tugevaima aplausi.

Palju juttu oli, nagu praegusel ajal ikka, kaubandusest (me ei tohi olla naiivsed, tähendab, paduliberaalsed) ja sotsiaalteemadest (Euroopa, mis kaitseb). Mõlemad on ülimalt poliitilised, isegi ideoloogilised teemad, kus Junckeri enda ideoloogia väga selge. Loomulikult rändest ja tugev sõnum koos eelnõudega (andmete vaba liikumine ja küberjulgeoleku uuendatud strateegia) ka digimõõtmest. Laienemisriikides on kindlasti juba tekitanud kõvasti segadust usaldusväärse laienemispoliitika nõudmine – seal mäletatakse Junckerit just 2014 ametisse astumisel öeldu pärast, et 5 aasta jooksul mingit laienemist ei tule. Huvitav oli teadaanne, et esimese asepresidendi Timmermansi juhtimisel hakkab [[COM]]s tegutsema töörühm lähimuspõhimõtte järgimise üle.

Mina kommenteerisin Junckeri kõnet [[EE]] kui eesistuja ja mitte [[NK]] kui institutsiooni poolt. Viimasel ei saagi olla seisukohta värskelt peetud kõne üle ega tulegi. Küll aga hakkab juba 25.09 [[GAC]] arutama [[COM]] seadusloome kavatsusekirja ja anname omapoolsed soovitused sinna. Kiitsin [[COM]] digiteemade prioriseerimise eest, loetlesin pisut meie eesistumise hetkeseisu, mis eelnõude, teemadega praegu tegeleme. Ja rõhutasin ka omalt poolt, kui oluline on praegu töötada esmalt kodanike heaks ja alles teises järjekorras institutsioonide reformiga. Väikese torke tegin siiski Ida-Lääne asjas, öeldes, et sotsiaalse Euroopa arutelud läheksid libedamini, kui samal ajal teeksime ka reaalseid samme siseturu süvendamiseks, eriti teenuste alal.

Lõuna ajal kirjutasin koos [[EP]] presidendi Tajaniga alla 5 heakskiidu saanud eelnõu, nende hulgas ka täiendavad kaubandusmeetmed Ukraina heaks, abi [[IT]]le maavärinate tagajärgede likvideerimiseks (1,2 miljardit) ja [[FI]]le Microsofti koondatud töötajate heaks (3 miljonit). Arvud kõnelevad ka midagi.

Pärastlõunal esinesin [[EP]] plenaaristungil esiteks nn Dieselgate teemakohasel arutelul. See on selline töövorm, millel ei ole konkreetset tulemust, hääletust ega raportit vms, lihtsalt akuutse poliitilise küsimuse arutelu. Teema otsustavad fraktsioonid ja täna oli roheliste kord. Peamiselt võimles [[COM]], selgitades, mida ikka on ära tehtud (saali üsna üksmeelne arvamus: vähe!) ja oma väikese osa [[LR]]de nagu [[DE]] ja [[AT]] mittekorralekutsumise eest sain [[NK]] nimel ka mina. Aga õiguslik raamistik on siin selge. Nagu ka teises arutelupunktis, tuleohutusreeglite üle, mille ajendiks kohutav 80 ohvriga tulekahju 14.06 Londonis Grenfell Tower’is – tuleohutusreeglid ja nende järgimine on [[LR]] pädevus. Saalis nõuti nii EL-üleseid nõudeid kui ka praeguse korra paremat järgimist. [[COM]] praegu analüüsib olukorda, aga ma ei ennusta küll selle teema EL pädevusse viimist, kuidagi. Ka olud [[LR]]des on niivõrd erinevad.