13.05.2013

[[EE]] ministeeriumite kantslerid Brüsselis (peale kahe, nimed kirjas). See on igakevadine ettevõtmine, mille käigus saavad tippjuhid kohtuda oma ministeeriumite Brüsseli-esindajatega, alalise esinduse juhtidega ning käia ka EL  institutsioonides. Omavahelise arutelu all olid esiteks suured teemad, mis enne 2014. aasta suuri personalimuutusi veel võimalikud on ning teiseks meie lähenev eesistumine. Kuna kõik algab juhtidest ja poliitikute tähelepanu on eesistumise valimistetagususe tõttu keeruline püüda, on riigiasutuste juhid praegu just õige grupp ettevalmistuste kavandamiseks. Ärgu vähemalt kellelegi tulgu üllatusena see kvalifitseeritud inimeste hulk, mis neil 2018 ja selle lähenedes välja tuleb käia.

Kohtusime [[NK]] peasekretäri Corsepiusega, kes oli nagu alati otsekohene ja klaar. [[NK]] sekretariaat on asutus, mis on [[PRES]] teenistuses, algusega umbes 4 aastat ette, mil tuleb vaikselt hakata protokolli ja kalendriküsimustega tegelema. 2 aastat enne eesistumise algust hakkab [[NK]] sekretariaat tegema koolitusi tulevastele töögruppide juhtidele ja teemakoordinaatoritele pealinnas, lõpuks ka peenhäälestatud ettevalmistus ministritele, kes hakkavad  nõukogu koosolekuid juhatama. Corsepius andis mitmeid praktilisi näpunäiteid, mida ettevalmistusi tehes silmas pidada, näiteks iga eesistujariigi ja EL hetkeprioriteetide vahekorrast, eesistujariigis toimuvate mitteformaalsete ministrite nõukogude mõttekusest ja eesistumise veebiküljele tehtava kulutuse äratasumisest.

Riigisekretäri ning [[ELS]] juhtidega käisime ka minu värske eesistumiskogemusega [[DK]] kolleegi juures. On inimesi, kelle puhul jääb mulje, et nad on kogu teadliku elu üheks asjaks valmistunud ja Jeppe nägi [[Coreper]]-i juhatades just selle järele välja. Väärtuslikku nõu sadas täna sellele vastavalt. Üha tähtsam töö [[EP]]-ga, mida aga ametnikud ei taha osata. Suuresti parlamendi pärast (aga ka muudeks tarvidusteks) on eesistujariigil tänapäeval vaja EL-asjade ministrit, sest parlament soovib asju ajada poliitikuga, kes oleks samuti oma parlamendi ees vastutav. Võtmeinimesed peaksid kohal või teada olema varakult, aastat 3-4 ette ja neil peab olema oma valitsusjuhi toetus. Oma prioriteete võib seada, aga tihti tuleb needki ohverdada EL üldistele huvidele – näide eelmisest [[DK]] eesistumisest 2002, kui neil oleks olnud šanssi minna põllumajandusreformiga jõudsalt edasi, kuid olid ise sunnitud oma ministrit tagasi tõmbama, kuna EL jaoks oli tähtsam [[PRES]] õnnestumine laienemise alal (mäletame). Lõpuks, aga mitte viimasena – igasugune arutelu eesistumise pealinna- või Brüsseli-kesksusest on mõttetu. Kõvasti tööd tuleb juurde mõlemas ja tööplaanid tehakse koos, kuid operatiivses faasis vajub just sündmuste toimumise tempo meeletu tõusu pärast nagunii otsustusõigus konkreetsetele töögrupi- ja esindusejuhtidele Brüsselis.