12.04.2013

EE šerpa Lepassaar Brüsselis. Kohtumised COM presidendi ja ÜK eesistuja kabinetiülematega. Peateemaks mai ÜK, mis pühendatud energiaküsimustele ja kus pisut üllatavalt kavatsetakse rääkida ka maksupoliitikast. Temaatilised tippkohtumised on hea võimalus süübida konkreetsetesse teemadesse, samas peab eesistuja olema äärmiselt täpne ja sihikindel diskussioonisuunaja, et kõik lihtsalt ei laulaks ette oma erimuresid, teisi eriliselt kuulamata ja kogu EL-i hõlmavatest lahendustest mõtlemata. Me sooviksime näha, et mai ÜK peafookuseks kujuneks EL konkurentsivõime säilitamine ja soovitatavalt ka kasvatamine nii, et täidame oma keskkonnaalased lubadused. Seda kõike tõusvate energiahindade kontekstis. Saime mõistva suhtumise osaliseks.

EE erimured energeetikateemaga on seotud meie (ja teiste Balti riikide) väheste energiaühendustega muu EL-iga ja liiga tihedate sidemetega endise Nõukogude Liiduga. Ideaalis mais, kõige hiljem juunis oodatakse kokkulepet gaasitaristuprojektideks Baltikumi ja FI ruumis. Enim lahti on vedelgaasiterminali rajamise koht – kummal Soome lahe kaldal? Teiseks kütusekvaliteedi direktiivi rakendusakt, kus meie soovime jätta võimalused põlevkiviõlist kütuse tootmiseks samadel alustel muude ELis esinevate looduslike toorainetega. Saime kasulikke ideid, kuidas edasi liikuda nii, et energeetikud oleksid söönud ja kliimainimesed terved. Kolmas erimure, mida selgitasime ja kus otsused veel tegemata, on seotud elektriautode laadimistaristuga.

Maksud ÜK-l – eesistuja meeskond teab väga hästi, kui sensitiivne teema on. Püüavad arutelu fokuseerida CY kaasusega üles tulnud maksuparadiiside, infovahetuse ja maksude vältimise küsimustel. Kuidas õnnestub, näiteks tänaste sõnasõjauudiste taustal, eks saab näha.

Sel taustal oli kohtumistel esil ka pangandusliidu järgmise sammu, ühtse kriisihaldusmehhanismi loomine. COM peab enne suurt suve eelnõuga välja tulema ja tundub, et CY kaasus võib, esmapilgul paradoksaalselt, pangandusliidu temposid isegi kiirendada. Kui on nüüd nii, et pankade, nende osanike ja teataval juhul ka suurte hoiustajate osalus pankade päästmisel pole enam tabu, siis võivad väheneda ka nende LR hirmud, kes seni kartnud, et ühiseid päästemehhanisme luuakse vaid selleks, et tugevama pangandussektoriga LR päästaksid oma maksumaksjate rahaga nõrku panku teistes LR-des.

Lõpuks ka pilk oktoobri ÜK-le, kus peateemaks Digitaalne Euroopa. EE-lt oodatakse selleks tugevat panust ja ma ei usu, et ootajad peavad pettuma.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga