10.12.2013

ECOFIN edenes pika päeva ja õhtu jooksul SRM asjas kõvasti, mis saab teatavasti toimuda vaid käsikäes progressiga pankade kriisihalduse direktiivi ja hoiuste tagamise skeemide direktiivi üle (vt Gondori kroonika 04.12.2013). Kus edenesime ka, lepiti kokku NK ühispositsioon hommeöiseks järjekordseks triloogiks. Lõplikust kokkuleppest SRM üle ollakse veel, loodame, nädalakese kaugusel (erakorraline ECOFIN tuleb 18.12, ja enne seda veel ettevalmistav koosolek rahandusministeeriumite esindajate vahel). Pikalt põhiliseks probleemiks olnud SRM õigusliku aluse küsimus, mille üle just DE väga jäik olnud, tundub lahenevat nii, et kriisihaldusmehhanismi osa jääb EL- direktiivi alla. Ühtse kriisihaldusfond aga moodustatakse valitsustevahelise lepinguga. Selle põhjendus on, et nii on valitsustel kindlam küsida pankadelt tasusid, sissemakseid ühtsesse fondi. Teeb asjaajamise keerulisemaks, aga küllap juriidiliselt selgemaks.

EEle ei meeldi liialt COM rolli vähenemine, kuid see on paraku osa lõplikust kompromissist. Veel sõdime hääletusreeglite üle, kus nagu ikka, väiksemad LR eelistavad üks riik, üks hääl-süsteemi ja suuremad kaalutud häälte, sissemaksetel põhinevat. Ennustaksin mingit hübriidset kompromissi, kus osa otsustest tehakse ühe ja osa teise režiimi järgi. Keeruline, kuid kuni asi reaalses elus toimima pole hakanud, saavad optimistid öelda, et noh, kuulge, ärge muretsege, seda režiimi, mis teie kardate, ju tegelikult kunagi vaja ei lähegi, uskuge. Ja et ükskord ometi koju magama saada, usutaksegi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga