10.09.2014

Täna oli natuke selline tunne, nagu lebaksid teeäärses rohus ja kuulaksid, kuidas tõeline elu kihutab sust mööda nagu autode tähsesõit. Täpsemalt  lebas kogu Coreper. Nimelt, kogu eeter kajab ja Brüssel sumiseb uue COM presidendi Junckeri pressikonverentsist, uuest portfellidejaotusest, koordineerivate asepresidentide tegeliku võimu üle spekuleerimisest, COM peadirektoraatide ümberkujundamisest jne. Aga Coreper arutas taas tunde, et millal avaldada, see tähendab, jõustada 08.09 heaks kiidetud sanktsioonidepakett. Asi on seda kurvem, et NK sekretariaadi järgi on ülehomme viimane hetk avaldamiseks, enne ülehomset enam samas nagunii ei jõuaks, ka siis, kui täna pärastlõunal oleks otsuse teinud. Sanktsioonide otsust enam muuta ei saa, selleks oleks vaja ühehäälsust, mida meie komitees kindlasti ei tule. Nii rääkisime tunde sellest, millise sõnumiga EL ikkagi annaks märku, et kehtestame sanktsioonid küll, kuid ei sule silmi viimaste päevade õrnalt positiivsete arengute ees Ida-Ukrainas. Ja et kuidas usutavalt näidata, et kui peaks tõesti hakkama paremaks minema, siis oleme päriselt ka valmis seniseid samme üle vaatama. Huvitav, aga seni näiteks EE ja samameelsed ei ole kõhelnud, et kas EL ikka on valmis uusi samme võtma, siis, kui olukord sai ainult halvemaks minna, aga meie meelest tehti liiga vähe. Homme igatahes jätkame. Ma ei välista, et tuleb avaldamise hetke ehk reedeni lihtsalt koosolekut välja pidada – sama peen oskus, nagu pausi välja pidada.

Vahepeal andsin Coreperile ülevaate meie kaasmaalase Kohvri juhtumist, EEAS võttis teema ilusti sisse ja vähem kui tund hiljem tõsteti seda juba ühel EL esindajate kohtumisel Vene poolega Moskvas. Sedalaadi solidarsust on väga hea tunda ja selle nimel võib vahetevahel ka üsna pikkadel koosolekutel istuda.

Coreperi lõuna külaliseks oli EP uusvana president Schulz, kelle senisest särisevast olemisest seekord üht-teist puudus. Rääkis üpris leplikult Euroopa-meelsest parlamendienamusest ja ootustest institutsioonidevaheliseks koostööks. Küllap on selle meeleolumuutuse põhjusteks nii eurovastaste tõus selles EP koosseisus kui ka fakt, et Junckeri valimisega sai just parlament täpselt seda ja nii, nagu tahtis.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga