10.05.2017

Pidasime välisministeeriumi ja ELSi eesistumisinimestega kiire lõunaseminari mu endise Coreperi kolleegi Korčokiga, kes 2016 SK eesistumist Bratislavas koordineeris ja tegi ka eriesindaja tööd EL-institutsioonide juures. Ülimalt kasulik praktiku ülevaade. Ka SK eesistumine oli Brüsseli-põhine, mis tähendab seda, et mõlema Coreperi eesistujal on suur otsustusõigus ja ei tähenda seda, et nad saaksid kõiki otsuseid ilma targa pealinnata vastu võtta. Saada ministreid seda olukorda aktsepteerima on muidugi pähkel, mille katkihammustamiseks tuleb korraldada kogu valitsuse pidev informeerimine eesistumise käigust, kaasa arvatud sellest, et asi on kindlates kätes.

Ka SK eesistumise puhul tundis pealinn karjuvat puudust Brüsseli kogemusega inimestest. Midagi pole teha, EL asjaajamine on nii eriline, et seda ilma Brüsselis töötamata päriselt ei mõista. Kahepoolseid saatkondi saab edukalt kasutada oma riigi nähtavuse ja tähtsuse kasvatamiseks, kuid mitte EL eelnõude, teemade ajamiseks – viimaseks pole eesistumise käies lihtsalt aega. Minister võib (peab) küll oma kolleegile teises LRs helistama, kui mingi asi Coreperi tasandil kinni jookseb, või mingi poliitilisema arutelu pinda ette valmistama.

Pikemalt ka kommunikatsioonist. EL asjade kommunikatsiooni esimene sihtgrupp on Brüsseli ajakirjanike korpus. Nende informeerimiseks (linnas, kus kõik lekib) on kõige operatiivsem kanal alalise esinduse Twitteri-konto. Eduka sisuka kommunikatsiooni võtmeks on (peamiselt alalises esinduses Brüsselis töötavate) sisuinimeste ja pr-inimeste kokkuviimine, mis kole keeruline. Eesistumise sisuosa kommunikeerimine oma kodusele publikule oli SKs kole keeruline. Hakkasin sel kohal mõtlema, et järsku ma tahan liiga paljut, nagu ses eilses Postimehe-artiklis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga