10.02.2014

FAC arutas hulka maailma põletavaid probleeme nagu Süüria, Egiptuse olukord, Iraak, Liibanon, pisut rõõmustavamana Tuneesia, kus hiljuti vastu võetud uus mõõdukalt ilmalik põhiseadus. Kiideti heaks otsus alustada Kesk-Aafrika Vabariigis sõjalist operatsiooni, kuhu ka EE kavatseb kuni 55 sõduriga panustada. Peeti esmane pisut ehmunud arutelu Bosnia ja Hertsegoviina rahutu olukorra üle, ehkki arusaamad selle üle, mida nüüd teha, varieerusid suurelt. Arvestades Euroopa ajalugu ja eriti selle piirkonna oma, on sõnapaari “etniline konflikt” väljaütlemise künnis poliitilisel tasandil väga kõrge.

Aga põhiküsimus oli muidugi: Mida teha Ukrainaga? Ja muude idapartneritega? Ministrid pühendasid sellele lõunal 3 tundi. Võeti vastu järeldused, kus kutsuti kõiki Ukraina osapooli vägivallast loobuma, kutsutakse eri protsesse vahendama või abistama rahvusvahelisi organisatsioone ja lubatakse muidugi ka ise panustada. Suurimas küsimuses ehk EL liikmesusperspektiivis muutusi pole. PL saavutas küll järeldustesse lause lisamise: assotsiatsioonileping pole EL-Ukraina suhetes viimane samm. Kuid kurvaks teeb, kuidas EL ei taha kasutada oma tugevaimat kaarti, lubadust, et kui naaberriik, Euroopa riik kõik vajalikud nõuded täidab, võib temast saada EL täieõiguslik liige. Me alahindame kapitaalselt meie kuvandi, meie elukvaliteedi positiivset, liikumapanevat mõju.

Bosnia oli põhiteemaks ka kord aastas toimuval EL ja kandidaatriikide välisministrite õhtusöögil. Ehkki CFSP kõrge esindaja Ashton püüdis küll juttu ka idapartnerluse peale viia – arusaadav tüdimus? Ega Bosnia kohta palju targemaks ei saanud. Ahel käib ikka umbes nii: Jugoslaavia oma vigade ja ka mõningase stabiilsusega-sõda ja natsionalismi tõus-Daytoni rahulepe 1995, millest on paraku saanud selle riigi põhiseaduslik raamistik-selle ebapiisavus-poliitiline patiseis, sest kogu riigi suhtes tunnevad poliitikud ebapiisavat omalust-majanduslik kitsikus-tohutu frustratsioon, mis siis praegu ongi valla purskunud. Tõenäoliselt peab EL kokku panema mingi majandusliku abi paketi. Põhiseadust on bosnialastele väljastpoolt üritatud teha (täpsemalt, EL initsieeris ja vahendas 2009 nn Butmiri protsessis parteidevahelisi läbirääkimisi uue põhiseaduse kokkuleppeks, ebaõnnestunult), ma pole kindel, et uut katset praegu tehakse. Igal juhul on Bosnia aga probleem, mis jääb puhtalt EL lahendada, ükskõik mis seal ka ei juhtuks. USA seekord appi ei tule, kellestki kolmandast rääkimata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga