09.12.2016

Käisin ELAKis 12.12 FACi ja 13.12 GACi päevakorda tutvustamas. FACil Kongo DV, järjekordne arvatavasti emotsionaalne lõuna Süüria üle, EL-Aafrika suhted ja rände välismõõde. Viimase üle tekkis ELAKis ka arutelu – mida ikkagi EE-suurune, meie asukoha ja SKT-ga LR saab Aafrika, aga ka Liibanoni ja Jordaania aitamiseks teha. Hea on teinekord ka sellistel teemadel rääkida, ehkki liiga palju rääkida pole.

GACil jätkuvalt üleval MFF ülevaatus, näeme, kas IT tagasiastunud valitsus saab nüüd nõustuda (miks peaks?), aga kokkulepe EL institutsioonide vahel on praktikas olemas. Institutsioonidevaheline lepe 2017nda õigusloomekava üle kiidetakse heaks, EE on tulevase eesistujana protsessis sügavalt osalenud, aasta pärast tuleb meil endil see harjutus läbi viia. Laienemisjärelduste all on hetkeseisuga kokku leppimata veel mitme riigi osa, eriti problemaatiline – nagu alati, aga seekord eriti – on Türgi liitumisläbirääkimisi puudutav. Mõni LR tahab kogu liitumisprotsessi peatada, seda aga ELis vaevalt juhtub. Montenegroga asjad toimivad, läbirääkimised käimas, Kosovoga on mittetunnustajatel alati küsimusi, Serbia ühinemine CFSPga on kaugel täiuslikkusest, ametlikult pika nimega Makedoonias oodatakse 11.12 toimuvaid parlamendivalimisi. Albaania kohta, kus viimasel ajal päris hea progress toimunud, ei taheta siiski anda liiga paljulubavaid sõnastusi – nagu ikka, “kõik sõltub kandidaatriigi enda poolt tehtavast.”

GAC põhiteema on aga 15.12 ÜK ettevalmistus, kus lahtisi punkte veel mitu. Rändeosas põhiteema Türgi leppe täitmine. Rände siseküsimuste üle ei soovita järjekordset eriarvamuste esitamist, seega ka järelduste senine mustand selle kohta napp. Kaitseteemal tuleb praegu järjest LRdelt ettepanekuid, eriti DE ja FR on väga ambitsioonikad. Viimastel nädalatel on EL-NATO koostöö tugevdamisel ka kõvasti edasi astutud, miski, mis meile väga meeltmööda.

Lisaks tuleb riigijuhtidel lahendada NL mure, et assotsiatsioonileping Ukrainaga ikkagi ratifitseeritud saaks. Teemad on teada: kaitsemõõde, ukrainlaste pääs EL-i tööle, rahalise toetuse kohustuse puudumine ja et lepe ei tähistaks esimest sammu Ukraina teel EL liikmesuse poole. Esimesed 3 tunduvad hõlpsad, ja ka viimase kohta ei ütle assotsiatsioonileping ju midagi. Samas ei ole vastuvõetav ka vastupidine, kui hakataks ütlema, et Ukraina ei ole Euroopa riik (European State) Lissaboni lepingu artikli 49 mõistes, mis sätestab iga Euroopa riigi õiguse EL-iga liituda, kui tingimused täidetud.  Peaks tehtav olema, aga kardetavasti mitte kergelt; ja kuidas see saakski kerge olla, kui ühes LRs on toimunud rahvahääletus, mille tulemust valitsus nüüd ikkagi tahab tõlgendada. Selge on, et absoluutne peaeesmärk on see assotsiatsioonilepe nüüd lõpuks jõustada.

Pärast ÜK jäävad ruumi 27 LR juhid, et otsustada UK tulevaste lahkumisläbirääkimiste protsessi üle. Sisu tuleb, kui lahkumisavaldus on esitatud, eeldatavalt siis märtsi lõpus.

Pärast ELAKit kohtusin 30 FI avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanikuga, andsin taustabriifingu EL-ist. Küsimused kodused: Venemaa, Nord Stream2, Trump. Lisaks küsiti, nagu ka muide ELAKis, EE eesistumise prioriteetide kohta. Vastasin nagu nokk loodud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga